Ameerika Dietoloogid kinnitavad: taimetoitlased saavad loomasööjatest rohkem toitaineid

Ameerika Dietoloogide Assotsiatsiooni uuring kinnitab, et taimetoitlased saavad rohkem vajalikke toitaineid kui lihasööjad.

Me teame, et taimetoitlased kipuvad olema saledamad kui loomse toidu sööjad ning sellest tulenevalt jääb uskumus, et taimetoitlased kannatavad tõenäoliselt nälja ja toitainete puuduse käes.

Ameerika Dietoloogide Assotsiatsioon uuris 1999.-2004. aastal 13 000 inimest, võrreldi lihasööjate andmeid nendega, kes liha ei söönud.
Avastati, et need, kes liha ei söönud, said pea kõiki toitaineid kordades rohkem: rohkem kiudainet, A-vitamiini, C-vitamiini, E-vitamiini, B-grupi vitamiine (tiamiin, riboflaviin, folaadid), kaltsiumi, magneesiumi, rauda, kaaliumi… Samal ajal aga sõid lihata toidul inimesed vähem kahjulikku kraami nagu küllastunud rasva ja kolesterooli. Samuti kinnitati, et jah, nad said piisavalt valku! :)

Mis puutub kaalu langetamisesse, siis selgus, et taimetoitlased said päevas keskmiselt 363 kalorit vähem. Seega peetakse taimetoidul olemist ka loomulikuks kaalu langetamise viisiks, mis võimaldab hoida kaalu ja seda pikaajaliselt ka säilitada. Isegi, kui lihtsalt taimset toitu süüa, ja seejuures kaloreid mitte lugeda, on tulemuseks ikkagi see, et liigne rasv kaob.

Tuleb välja, et taimetoitlus on ainuke söömisviis, mida dieedina saadab jätkusuutlikkus ja edu. Võib-olla seepärast, et inimesed mitte ainult ei kaota liigseid kilosid, vaid tunnevad ennast ka üleüldse palju paremini.

Ajakirjas Metabolism avaldatud uuringus selgus, et need, kes liha ei söö, põletavad lihasööjatest magamise ajal rohkem kaloreid. Päris põnev! :) Mida rohkem taimset toitu inimene sööb, seda kõrgem on tema ainevahetus (resting metabolic rate) – 11%. Kiirem ainevahetus oli lihata toitlastel, aga eriti veganitel ehk täistaimetoitlastel.

See uuring vaatles inimesi, kes sõid liha ja neid, kes ei söönud liha, ent tarbisid siiski piima- ja munatooteid. Kuigi nad olid teistest saledamad, olid nad siiski ülekaalulised. Ainus toitumisviis, mida seostatakse ideaalse kehakaalu ja tervisega on täistaimne toitumine.

Sellest hoolimata aitab uuring muuta müüti, justkui kannataks need inimesed, kes liha ei söö mingisuguse toitainelise puuduse käes.

Ameerika Dietoloogide Assotsiatsiooni Ajakirja (Journal of the American Dietetic Association) peatoimetaja kirjutas isegi oma kolumnis “mis saaks olla veel toitainerikkam kui taimetoidu dieet?”.

Allikas:
Nutrition Facts

Lähemalt... Liisa-Indra

Liisa-Indra
Inimene on imeline ja kõikvõimas, loodus vägev ja loomad justkui teiste rahvuste esindajad, sõbrad. Kui mu keha sai vabaks mürgisest toidust, sain aru palju see oli mind tagasi hoidnud ja kurnanud. Oleme terve perega veendumusel, et elus taimetoit on inimese loomulik toit. Kedagi ei pea tapma või piinama, et meie saaks elada. Igaühel on õigus rahus elada. Igaühel. Elame armastuses, tervises, õnnes ja rahulolus ning soovime sama teistele, liigist olenemata.

Vaata seda ka

Euroopa Toiduohutusamet: lõhna- ja maitsetugevdajaid on toidus liiga palju, lubatud kogused vaadatakse üle

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kehtestas toitu lisatavate lõhna- ja maitsetugevdajate (glutamiinhappe ja glutamaatide) ohutu tarbimise koguse …

5 kommentaari

  1. Ameerika Dietoloogide Assotsiatsioon uuris 1999.-2004. aastal 13 000 inimest, võrreldi lihasööjate andmeid nendega, kes liha ei söönud. -> väga-väga kallutatud ja mitte midagi ütlev uuring, kus liha on täiesti ekslikult “süüdlaseks” tembeldatud.

    Sellistes uuringutes jäetakse tähelepanuta fakt, et uuringus osalejate päevasest kaloraazist moodustavad väga suure osa süsivesikud (teraviljad jms.). Ja just see on põhjus, miks inimesed on ülekaalulised ja ei saa toitained kätte.

    Ammu on teada ja tõestatud, et teraviljad blokeerivad toitainete imendumist, tõstavad veresuhkru taset, sundides keha liigselt insuliini tootma ning seeläbi tekitavad tõsiseid probleeme, alates ülekilodest kuni diabeedi ning Alzheimerini välja. Lihtsamalt öeldes, teraviljad on inimesele mürgised.

    Insuliini ületootmisest tulenevad põletikud ja häired hormonaaltalituses on ka need, mis kokkuvõttes tekitavad probleeme kolesterooliga. Kolesterool üksi ei ole milleski süüdi ja on hädavajalik meie aju normaalseks toimimiseks. Ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat uuringut, mis seostaks ainuüksi kolesterooli südamehaigustega. Seal on palju muidu faktoreid (taaskord, süsivesikud), mis antud olukorra tekitavad. Kolesterooli kahjulikkus on üks suur müüt.

    Kas need inimised suitsetasid, jõid alkoholi? Milliseid eluviise nad harrastasid?

    Uuring peaks võtma arvesse kõiki fakte, mitte keskenduma vaid väikesele osale neist, välistades ülejäänud. Ainuüksi see muudab sellised uuringud täiesti mõttetuks. Ameerika on teada-tuntud selliste kinnimakstud ja kallutatud uuringute poolest.

    Liha on inimeste toidulaual olnud miljoneid aastaid. Kui liha oleks inimestele kahjulik, siis meid ei oleks siin planeedil juba ammu.

    On keegi näinud metsas paksu hunti või mõnda muud lihasööjat? Ka inimene on oma olemuselt loom, kuigi seda on raske tunnistada.

    • Liisa-Indra

      See, et inimene kiviajal liha sõi, ei tähenda, et see on loomuomane toit. Miks me ainult kiviajani vaatame, miks mitte vaadata siis juba veel kaugemale? Inimese esimeseks toiduks olid puuviljad, juurviljad jne. Kui inimene sööks ainult liha ja mittemidagi muud, siis ta jääks väga haigeks ja sureks suht ruttu. Seda on katsetatud surmamõistetud vangidega.
      Ka teraviljad pole kuigi kaua meie toidulaual olnud, põhjamaades mõni tuhat aastat. Terad on seemned, kui neid leotada, siis vallandub idanemise protsess, mis muudab need inimesele kergemini omastatavaks. Eks gluteenirikkaid võiks ikka vältida, jah.
      Süsivesikud ei tee paksuks. Ladestuvad ja suht mõttetud söömiseks on kuumutatud süsivesikud. Veresuhkrut ei tõsta ainult rohke suhkur, siin on palju peenem süsteem ja juba nõustutakse, et probleemiks on liigne rasv ja suhkur koos. Seda kinnitavad ka need, kes reklaamivad low-carb dieete.
      Kolesterool pole muidugi ainult halb, inimese keha toodab seda, sellel on kehas palju ülesandeid.
      Liha söömine, üldse loomse söömine ei tee inimest ka tervemaks. Pigem vastupidi. Laboriuuringutest on minu silmis põnevamad metaanalüüsid ja “päris” elu eksperimendid. Ja neid leiab üksjagu.
      Kui sind huvitavad antud uuringu puhul konkreetsemad andmed, siis see on kindlasti ka originaalina veebist leitav.

    • Liisa-Indra

      Lisan juurde kolesteroolist.
      On kahte sorti kolesterooli. Üks, mida saame toidust (kolesterool on ainult loomses toidus). Teine on vere kolesterool, see tuleb maksast. Kuigi keemiliselt identsed, ei tähenda need sama asja.
      Toidust tulev rasv ja kolesterool ei muutu kehas ilmtingimata keharasvaks ja vere kolesterooliks. Seetõttu on ka erinev nende mõju – toidust saadud kolesteroolil ja rasval on hoopis teine tähendus kui selle, kui inimesel on kõrge vere kolesterool ja palju keharasva.
      Verekolesteroolist on LDL nö “paha” ja HDL “hea”.
      On väga huvitav, et kolesteroolil on seos vähiga. On leitud, et kui inimeste vere kolesterool langes, vähenesid ka erinevate vähkide esinemised. Sellel on ka seos südame-veresoonkonnahaigustega. Inimestel, kellel on madal kolesteroolitase, on selle haiguse risk palju madalam.
      Loomsed toidud on seotud vere kolesterooli tõusuga ja ka haiguste (vähk, südame-veresoonkonna jne) tõusuga, samas taimsed toidud vere kolesterooli languse ja ka haiguste riski langusega. Uuringud nii loomadel kui inimestel on seda kinnitanud.
      Küllastunud rasv ja toidust saadud rasv tõstab vere kolesterooli, kuid kõige enam suurendab vere kolesterooli (LDL) loomne valk.
      Inimese enda kehas toodetud kolesteroolist täiesti piisab kehasisesteks biokeemilisteks toiminguteks.

      Ses osas on huvitavaid töid teinud nt dr Bill Castelli, dr Bill Roberts ja dr Caldwell Esselstyn. Kõik pika kogemusega tuntud arstid ja teadlased.

  2. Fakt: Inimese eellased on elanud Maal miljoneid aastaid.
    Fakt: Selle aja vältel on inimese ja inimesele eelnenud liikide toidu hulka kuulunud nii taimne kui loomne toit.
    Fakt: Maailmas on teada nii peaaegu 100% lihatoidulised kui peaaegu 100% taimtoidulised rahvad, kelle üldine tervis on väga hea. Kuna siin artiklis trambitakse jalge alla just liha, siis tooksin välja nt peaaegu 100% taimtoidulised inuiidid, kel ei esine hoolimata rasvase liha söömisest raskeid kroonilisi haigusi.
    Järeldus: inimene on äärmiselt vastupidav liik ja saab hakkama nii taimtoidulisena kui lihatoidulisena, samuti segatoidulisena.

    Veel fakte: teraviljakasvatuse ja loomakasvatusega tehti algust ca 10-12 tuhat aastat tagasi. Seetõttu on teraviljade ja piima valgud meie organismisele suhteliselt “uus” toit, mistõttu esinebki nende toitude talumatust. Rafineeritud toit ja transrasvad on meie toidulaual olnud vaid u 100 aastat. Nendega ei oska inimorganism üldse miskit peale hakata.

    Seetõttu võiks toidulaualt ja külmkapist esimesena ära visata rafineeritud toidu ning suhtuda ettevaatlikusega teravilja- ja piimatoitudesse. Järjest enam on inimesi, kes on vabanenud liigsetest kilodest ja terviseprobleemidest just neid toiduainegruppe vältides või vähemalt piirates.

    Kommentaar “terade leotamisele”. Leotamine ei muuda teravilja valgulist koostis.

    • Liisa-Indra

      Inuiidid ehk eskimorahvas on suured loomasööjad. Nende toidus on palju loomset valku ja palju loomset rasva, nad söövad seejuures ka toorest liha ja enamus nende kaloreid tuleb rasvast. Taimset söövad nad vähe. Kuigi võiks arvata, et selline vana primitiivne kultuur on väga vastupidav, siis nende keskmine eluiga on nt 43-48 aasta. Nad ei sure külma v õnnetustesse üldsegi nii palju kui südameveresoonkonnahaigustesse ja vähki.

      Kõige tervemad ja pikaealisemad rahvad maailmas on need, kes söövad palju taimset ja on terve elustiiliga:
      1. Abkhasia: Kaukaaslaste esivanemad, inimesed on 90aastaselt tervemad kui enamik tänaseid keskealisi.
      2. Vilcabamba: kutsutakse ka igavese nooruse oruks, dementsust ja südamehaigusi seal ei eksisteeri.
      3. Hunza: jälle terved 90aastased, pole vähki, diabeeti, astmat.
      4. Okinawa 100aastased: seal on rohkem 100aastaseid kui kuskil mujal.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga