Helsinkis alustavad 20 lasteaeda vegan toidu pakkumist – Eesti liigub vastassuunas?

Samal ajal kui Helsingis alustatakse vegan toidu pakkumist 20 lasteaias, ilmus Eestis toitumissoovituste tööversioon, mille järgi sellesama vegantoidu „pealesurumine“ lastele on tõsiselt ohtlik.

Selle aasta alguses avaldatud Soome toitumissoovitustes tunnustatakse mitmete erinevate toitumiskultuuride olemasolu ning ka vegantoitumise sobilikkust igas eluetapis. Eesti kavatseb jääda oma soovitustega seevastu kinni aegunud tõe kuulutamisse.

Artikkel ilmus vegan.ee

Vegan toidu tervislikkuse üle enam ei vaielda

„Helsingi linn kavatseb proovida vegantoidu pakkumist 20 lasteaias,” kirjutab Soome suurim ajaleht Helsingin Sanomat 24. mail 2016.
Vegantoit koosneb ainult taimsetest toiduainetest ehk valmistatakse lihata, kalata, piimata, munata ja sisaldab rohkelt kaunvilju, pähkleid ja täisteravilju. Aasta kestva eksperimendi algusaega veel ei teata, kuid eesmärgiks on selgitada välja, kui suur on vegantoidu vajadus siis, kui seda on vabalt saada, ning milline on selle maksumus linnale. Otsuse vegantoidu pakkumise kohta on võtnud vastu Helsingi linnavalitsus.

Helsingi linna lasteaedades käib igapäevaselt umbes 22 000 last ja nendest 10% on taimetoitlased või väldivad näiteks sealiha, kirjutab Helsingin Sanomat.
Igas Helsingi linna lasteaias pakutakse lakto-ovo-vegetaarset toitu ehk taimetoitu, mis sisaldab ka piima- ja munatooteid. Ametnike hinnangu järgi sööksid 125 last lasteaias vegantoitu, kui seda oleks võimalik saada. Vegantoidu kohta linnavalitsusele algatuse esitanud Rohelise Partei esindaja Leo Straniuse sõnul oleks nende arv veelgi suurem, kuna vegantoidu vaba kättesaadavus võiks selle suhtes huvi lisada. Soome suuruselt teise linna Tampere lasteaedades pakutakse vegantoitu kõikidele soovijatele.

Avalik arutelu vegantoidu pakkumise üle on pöörelnud raha ümber, sest vähem nõutud eritoit läheb maksma rohkem kui suuremates kogustes valmistatud toit. Lisaks on teemadeks olnud perede õigus valida toit oma veendumuse järgi ning lihasöömise mõju keskkonna- ja kliimamuutusele. Vegantoidu sobilikkuse üle lastele pole seekord olnud vajadust vaielda, sest Soomes jaanuaris avaldatud toitumissoovitustes kiideti vegantoitumine heaks igas eluetapis.

Soome riiklikud toitumissoovitused annavad juhised mitmekülgse vegantoidu planeerimiseks

Soome Tervise ja Heaolu Instituudi poolt koostatud lastega peredele suunatud juhistes on pühendatud eraldi peatükk eritoitumisele, milles veganlus on omaette välja toodud. Väljaanne rõhutab, et vegantoitumine peab olema mitmekülgne ning hoolikalt planeeritud, kuid on sellisena sobilik ka rasedatele, imetavatele emadele ning lastele ja noortele, ning annab juhised, kuidas saada sellest kõik vajalikud toitained kätte.

Lisaks allergiatest, toidutalumatusest ja eetilisest veendumusest tingitud toitumisviisidele arvestatakse soovitustes ka sellega, et soomlaste ja Soomes elavate inimeste toitumiskultuur pole enam ammu ühesugune. „Toidukultuur elab ja muutub koos ühiskondliku arenemisega, mis peegeldub ka laste ja perede toitumises. Toitumisjuhendites arvestatakse perede mitmekülgsuse, kultuurilise tausta, väärtushinnangute, hoiakute, toiduvalmistamisoskuste ja toitumisalaste teadmistega ning võetakse peret kui tervikut,” seisab Soome toitumissoovituste esimeses peatükis.

Multikultuursust käsitlevas peatükis kirjutatakse: „Toit on kõikides kultuurides tähtis identiteedi väljendaja. Tervisliku toidusedeli saab koostada väga mitmel erineval viisil.”

Eesti toitumissoovitused eritoitumise osas liiguvad Soome omadest vastupidises suunas

Terviseinfo.ee lehel ilmus 14. juunil teade Eesti toitumis- ja liikumissoovituste protsessist, mille järgi on tagasiside, ettepanekute ja küsimuste periood lõppenud ning Eesti riiklikud toitumissoovitused on valmis keelendamiseks ja kujundamiseks.

Soovituste tööversioonile pilgu peale visates selgub, et suhtumine eritoitumisse ei kattu põhjanaabrite arvamusega. Ametlikust arvamusest veganluse kohta saab lugeda alapeatükis „Enesepiiratud toitumine”. Seal seisab, et loobudes kõikidest loomse päritoluga toitudest, on lõpptulemus ühekülgne toitumine (lk 325). Peatüki kokkuvõtes seisab ka, et „kõikvõimalike enesepiiratud toitumisviiside pealesurumine imikutele ja väikelastele, samuti rasedatele, ei ole millegagi õigustatud ja on tõsiselt ohtlik” (lk 327).

Sellest hoiakust järeldub arvatavasti, et lastevanematega tegelevatel ametnikel ja meditsiinitöötajatel, nt pere- ja lastearstidel, on kohustus sekkuda, kui ilmneb, et mõnes peres peetakse lapsi vegantoidul.

See, et üldjuhul on taimetoitlastest ja veganitest lastega kõik korras, pole aga suur uudis, sest Soomes ja teistes maades on neid peresid ja lapsi juba piisavalt palju, et maha rahuneda.

Vegan vanematel ei jää muud üle, kui otsida infot ja vajadusel ka abi mujalt. Kui Eesti toitumissoovitused ei tunnista erinevaid toitumisviise ja -kultuure, saab vegan peredes õnneks toetuda praegu põhjanaabri riiklikele soovitustele ja loota, et ka Eesti jõuab oma toitumisalastes teadmistes ja hoiakutes kunagi Põhjamaadele järele.

Autor Anniina Ljokkoi tegeleb veganluse edendamisega nii Soomes kui ka Eestis. Ta on Soome netiajakirja Vegaiaüks peatoimetajatest.

Allikad:

Lähemalt... Liisa-Indra

Liisa-Indra
Inimene on imeline ja kõikvõimas, loodus vägev ja loomad justkui teiste rahvuste esindajad, sõbrad. Kui mu keha sai vabaks mürgisest toidust, sain aru palju see oli mind tagasi hoidnud ja kurnanud. Oleme terve perega veendumusel, et elus taimetoit on inimese loomulik toit. Kedagi ei pea tapma või piinama, et meie saaks elada. Igaühel on õigus rahus elada. Igaühel. Elame armastuses, tervises, õnnes ja rahulolus ning soovime sama teistele, liigist olenemata.

Vaata seda ka

Rootsi onkoloog annab Tallinnas loengu taimse toitumise tervisemõjudest

Rootsi onkoloogia vanemarst dr David Stenholtz, kes on tuntud täistaimse toitumise eestkõneleja ja ühingu “Arstid …

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga