EMV

Pärast aastaid tihedalt mobiiltelefoniga rääkimist avastasin, et mu pea ja kõrv kuumenevad juba peale 10minutilist telefonikõnet. Ja mitte ainult ei kuumene, vaid peaaegu alati hakkas kõrv valutama, vahel ka pea. Proovisin erinevaid mobiiltelefone, aga suurt vahet polnud. Mäletan, kui sõbranna näitas, et tema mobiili külge jääb metallist juukselõks nagu magnetiga kinni, sain aru, et mobiilid pole ohutud. Aina rohkem hakkasin kasutama juhtmega telefone. Ja aina enam tundsin, et tajun väga selgelt elektriseadmete kohalolu. Arstid ei osanud midagi arvata, kellegi käest küsida polnud. Sõber Google arvas, et tegemist on ülitundlikkusega elektromagnetväljade suhtes. Ja tõepoolest! Kui sain kõigest paariks päevaks maale, kus polnud kodutehnikat, mobiililevi ja arvutit, oli hoopis teine tunne. Seda enam tundsin siis elekrtomagnetsaaste kohalolu, kui linna tagasi tulin. See kõik oli peaaegu 10 aastat tagasi. Tänaseks olen veel märganud, et käed ja pea hakkavad tuikama, kui mitu päeva järjest pikalt sülearvutiga töötan.
Mulle tundub, et sellest teemast peaks rohkem rääkima. Mulle tundub, et inimesed ei tea piisavalt.

***

emf_sisselylitatud_lampElectroMagnetic Field (EMF) ehk elektromagnetvälja (EMV) tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed ja muud vooluvõrku ühendatud elektrit tarbivad seadmed. See koosneb kahest üksteist vastastikku mõjutavast väljast: elektriväljast ja magnetväljast.
Kui sa paned lambi juhtme stepslisse, siis tekib elektriväli.
Kui sa lambi põlema paned, tekib ka magnetväli.1
Et elektromagnetvälja tekitavad kõiksugu elektrit kasutavad seadmed, oleme sellest ümbritsetud iga päev. Aga pole hullu, elekter pole paha, ka püssid pole ju pahad, asi on selles, kuidas inimene neid kasutab :).

EM-spectrumMis on elekter ja elektriväli?
Elektromagnetväli on füüsiliselt esinev jõuväli, mis on loomulikuna olnud olemas juba universumi sünnist saati. Valgus on selle kõige levinum vorm. Elektri- ja magnetväljad on elektromagnetkiirguse osad, siia alla käib staatiline elektri- või  magnetväli, raadiosagedus, infrapunakiirgus ja röndgenkiirgus.
Elekter on elektronide liikumine läbi elektrijuhtme. Elektrivälja loob elektripinge, ehk surve, millega elektronid läbi juhtme lükatakse. Mida suurem on surve, seda suurem on elektrivälja jõud.2 Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht.3
Kui elektrivool juhtmetes liigub, tekib sellest magnetväli, kui elektrivool suureneb, siis suureneb ka magnetväli. Elektrivälja mõju saab näiteks seinade ja teiste objektidega vähendada. Magnetväljad läbivad aga hooneid, inimesi ja enamikke materjale.2
Teadlased jagavad elektromagnetkiirguse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks. Ioniseeriv radiatsioon tekitab vähki, siia hulka kuuluvad röntgenkiirgus ja aatomi kiirgus. Mitteioniseeriv kiirgus, räägitakse, et on ohutu (näiteks mikrolainekiirgus). See on kiirgus, millel on piisavalt energiat, et liigutada molekulis aatome või panna need vibreerima, ent mis ei suuda elektrone eemaldada. Ioniseeriv on siis võimsam, see suudab aatomi elektronkattest vähemalt ühe elektroni ära rebida, luues nii ioone.4
On teada, et vesi ja antioksüdandid on ühed lihtsamad ja tõhusamad kaitsed kiirguse vastu. Seda enam on oluline süüa elus toitu, mis sisaldab muu hea hulgas ka antioksüdante ja vett!

heart is a magnetEMVd ja ülitundlikkus
Me oleme iga päev elektriväljast ümbritsetud – mobiilid, WiFi, seadmete ooterežiim jne. Elektrivälja eest kaitsevad meid elektrisüsteemide korpused, majaseinad, ka meie enda nahk. Magnetväljad see-eest on võimsamad ja läbivad pea kõike.
Ka inimese keha toodab elektromagnetvälju, ent see erineb tehisväljast. Huvitaval kombel tuleb tugevaim elektomagnetväli meie südamest. Väidetakse, et südame poolt toodetav elektromagnetväli on tuhandeid kordi tugevam kui aju elektromagnetväli. Seda võimsat välja on reaalselt võimalik ka mõõta. Mida positiivsem on inimene, seda võimsam tema väli, mis suudab omakorda positiivselt mõjutada ka teisi enda ümber.
Inimese loodud seadmete EMVd emiteerivad mobiiltelefonid, mobiilimastid, WiFi seadmed, elektrijuhtmed, kodused elektriseadmed (näiteks televiisor, mikroahi, igasugused arvutid jne). Mõned inimesed on EMVde suhtes eriti tundlikud, kuid kindlasti on nende suhtes väga tundlikud just lapsed.
Ülitundlikkust EMVde suhtes kutsutakse mikrolaine või raadiolaine haiguseks. Tavalised sümptomid on: unetus, uimasus, iiveldus, peavalud, väsimus, mälukaotus, keskendusmihäired, depressioon, ebamugavustunne rinnus, kõrvus vilisemine.
Tuntud Šveitsi kliiniku arsti dr Thomas Rau sõnul on arenenud riikides elektromagnetvälja suhtes ülitundlikud 3-8% inimestest ja 35% on kerged sümptomid. See mõjutab ka kehakaalu, luutihedust, vee ja elektrolüütide taset.5
Inimene ei näe elektromagnetvälju, kuid on võimeline neid tunnetama. On täheldatud, et inimesed tunnetavad enda ümber nõrku elektrivälju. Tunnetused varieeruvad kõhedast tundest, ihukarvade püstitõusmisest, tundest, et keegi jälgib sind, peavalust ja raskest olekust kuni hallutsinatsioonideni – olenevalt elektromagnetvälja tugevusest.6
1962. aastal avaldati esimene korralik teadusuuring EMVde kuulmisest. Avastati, et mõned inimesed kuulevad madalatasemelisi raadiosagedusi kõrvus tinisemise, sisina või särtsuna. Kõrge impulsi võimsust kuuldakse klikkidena. Fenomeni kutsutakse „mikrolaine kuulmiseks (microwave hearing).7
Et need väljad on tavainimese silmale nähtamatud ning alati juhtmeid ja seadmeid ei näe, on lihtsaim viis mõõta elektromagnetvälju gaussmeetriga.
Töötasin lühikest aega Tele2 kommunikatsioonijuhina, mu töökoht asus ProKapitalis kohe hiiglamasuure masti kõrval. Üleüldiselt sattusin sinna huvitaval ajal ja sain teha põnevaid asju. Kuid töökoht ise oli tihkelt täis staatilist elektrit. Kogu aeg oli tolmu, õhk justkui seisis ja keskkonnas oli see seletamatu „miski“, mis kogu aeg häiris, mingisugune elutus. See tunne on mul samasugune igal pool, kust leiab palju elektriseadmeid ja staatilist elektrit. Vaikne, tühi, elutu, pinisev, värelev, tolmune, lämmatav…

Metall teeb kehast antenni?
Üks eriti huvitav artikkel on kirjutatud teadlase Theresa Dale´i poolt. Ta räägib dr Yoshiaki Omura uuringust, kus selgus, et mida rohkem oli kehas raskemetalle (amalgaamplommid, saastunud kala söömine, kivisöe elektrijaamade läheduses elamine, ka vaktsiinid jne) seda rohkem muutub keha otseses mõttes antenniks, mis konsentreerib kiirgust. Arvatakse, et ajurakkudes olevad raskemetallid toimivad mikroantennina.8
Ameerikas ja Inglismaal on juba aastaid levinud holistilised hambaarstid, kes ei paneks sulle kunagi suhu formaaldefüüdi või elavhõbedat. Eestis kahjuks arvavad vähesed, et amalgaam on ohtlik. Ka levib arstide seas arusaam, et vaktsineerimine ja mitmed ravimid polegi ehk nii ohutud kui algselt arvati. On vastutustundega arstide ühinguid, mille liikmed nõustavad ja aitavad inimesi palju loomulikumal viisil.

Mobiiltelefonid – CDMA vs GSM
Põhiline elektromagnetiline saaste tuleb mobiiltelefonidest ja teistest traadita seadmetest. Mobiiltelefoni kasutab 80% maakera populatsioonist, see on rohkem kui 5 miljardil inimesel.9 On tähtis mõista, et kõik mobiiltelefonid pole samad. Täna on põhilised kasutatavad tehnoloogiad mobiilsignaali edastamiseks GSM (Global System Mobile) ja CDMA (Code Division Multiple Access). Kuigi kõik mobiiltelefonid eritavad kiirgust, siis CDMA telefonid (USAs levinud) ei eralda pulseerivat kiirgust nagu Euroopas levinud GSM telefonid. Enamus inimesi kasutavad aga GSM telefone. Mõlemal tehnoloogial on oma eelised, CDMA näiteks suudab pakkuda kiiret ja mahukamat andmesidet ja sel pole SIM-kaarti, samas GSMiga on inimest ilmselt kergem jälgida, mistõttu seda kasutatakse palju kuriteopreventsioonis (ja muuks jälitustegevuseks). Arvatakse, et ajapikku kolib ka GSM üle CDMA peale.10
California Ülikooli Pere ja Kogukonnatervise Keskuse arst dr Joel Moskowitz: “GSM telefonid eritavad umbes 28 korda rohkem kiirgust kui CDMA telefonid.“ Samaga nõustub ka Kanadas asuva Trenti Ülikooli teadlane Magda Havas: „Pulsskiirgus on palju kahjulikum.“11

cell_phone_penetration_5-10-adultMobiiltelefonid kahjustavad DNAd ja rakke
Mobiiltelefoni kiirgust mõõdetakse SAR-väärtusega (Specific Absorption Rate), see märgib palju kiirgust inimese kehasse neelduda võib. Euroopas on lubatud 2W/kg kohta 10g inimkoes (USAs ja Austraalias 1,6W/kg kohta 1g inimkoes). Telefoni SAR-väärtus määratakse selle töötamisel maksimumvõimsusel.12 Ent SAR-väärtus iseenesest on kaheldav. Alustuseks on imelik kasvõi see, et testimisel kasutatakse salapärast vedelikku, mis on pleksiklaasist pea sees. 13 Inimese aju on ju hoopis midagi muud! :)
2012. aasta juulis pakkusid Kolumbia Ülikooli teadlased Martin Blank ja Reba M. Goodman välja aga teise meetodi – sellise, mis arvestab palju avaldab mobiiltelefon mõju DNA biokeemiale, mitte palju kiirgust imendub ja palju väline kiirgus kudede soojenemist tekitab.  „Meie pakume bioloogial põhinevat mõõtmistehnikat, mis asendaks senise energial põhineva imendumise taseme. On mitmeid dokumenteeritud allikaid, mis tõestavad, et EMVdega kokkupuutes tekivad DNA biokeemias muutused.“14
dna damage by emfMobiiltelefonide ja üldse mikrolainete mõju on Eestis uurinud Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika instituudi raadiotehnika juhtivteadur ja emeriitprofessor Hiie Hindrikus. Tema leiud on muidugi põnevad. Nt kiiritati vabatahtlikke tudengeid, tudengid ise ei teadnud, keda kiiritati. Need, kes said kiirgust, ei suutnud mälu- ja tähelepanutestide keerulisemaid ülesandeid enam lahendada. Aju beetasageduse võimsus muutus, samasugused muutused toimuvad ka alkoholi toimel. „Meie uuemad uuringud on tõestanud muutusi isegi SAR-väärtuste puhul 0,003 W/kg, mis selgelt näitab kehtivate ohutusnormide küsitavust,“ ütles Hiie Hindrikus Eesti Päevalehe artiklis. Eurobaromeetri uuringust on selgunud, et mitte üheski teises Euroopa riigis ei ole nii palju 6-10aastaseid telefonikasutajaid kui Eestis.Mobiiltelefoni kasutamisel ei tohiks see olla vastu pead, vaid sellest vähemalt mõne sentimeetri kaugusel. Käed-vabad-süsteem on efektiivne, kui kasutatakse mittemetallilist ühendust (optilist kaablit). Traatühendusega süsteem võib anda vastupidise efekti, kuna väli juhitakse traadi abil otse kõrva. Kui me juba katsejänesed oleme, siis vähemalt katsetame endiga mõistlikult,“ soovitab Hindrikus.15
Mis puutub levimastidesse ja majadele paigaldatud leviantennidesse, siis ütleb Hiie Hindrikus, et antennidest peaks laine ainult horisontaalis kiirgama, aga signaal võib linnatingimustes hakata majade vahel peegelduma ja välja jaotus muutub täiesti ettearvamatuks.16
„Mobiiltelefonid ei erita ioniseerivat kiirgust nagu röntgenid, mis suudavad murda keemilisi sidemeid ja otseselt DNAd kahjustada. Aga need eritavad raadiosageduslikke laineid, mis mõjutavad inimese keha biokeemilisi signaale, mis aja jooksul võib põhjustada mitmeid probleeme ja tõsta oluliselt vähiriski. Just sellise kiirgusega on seotud ajukasvajad (glioomid), akustilised neuroomid, meningiomad, süljenäärmete kasvajad, silmavähk, munandivähk ja leukeemia. Kuigi DNAd otseselt ei mõjutata, mõjutab see DNA parandamise ja taastumise protsesse. Lõpptulemuseks on ikka kahjustatud ja talitlushäirega DNA,“ ütleb Ameerika tuntud holistiline arst dr Joseph Mercola.
„Ära lase ennast eksitada neil, kes ütlevad, et DNA kahjustuseks pole kiirgus piisavalt tugev, et aatomeid elektronidest eraldada. Kolumbia Ülikooli teadlane Martin Blank on tõestanud, et DNA on selliste väljade suhtes väga tundlik. Kusjuures, tema sõnul on DNA eriti tundlik just EMVde suhtes.“ 2008. aastal oli USAs 237 913 uut ajuvähi juhtumit, millest kaks kolmandikku olid glioomid.11

Mobiiltelefonid ja vähk
Oluline läbimurre tuli 2012. aasta novembris, kui Itaalia ülemkohus otsustas, et mehel tekitas kasvaja mobiiltelefon. Mees oli kasutanud mobiiltelefoni viimased 12 aastat 5-6h päevas äripartneritega rääkimiseks. Kasvaja eemaldati kirurgiliselt ning lõpptulemusena on mehe nägu pooleldi halvatud. Igal juhul saatis juhtunu maailma avalikkusele tugeva sõnumi – riiklikult kõrgel tasemel on tunnistatud, et mobiiltelefoni kasutamine viis vähini.17
Isegi, kui sa ei kasuta mobiilitelefoni iga päev, näitab uuring, et piisab ka kõigest 50minutist. Tunnustatud aju-uurija Nora D. Volkow uuris mobiiltelefoni mõju ajurakkude ainevahetusele ja leidis, et pärast 50minutilist mobiiltelefoni kasutust tõusis rakkude aktiivsus (täpsemalt glükoosi metabolism) ebanormaalselt kõrgeks kohas, mis oli lähim mobiiltelefoni antennile.18
Üks asi on kiirgus, aga teine asi on selle variatiivne mõju meie kehale. Rootsi teadlane ja neurokirurg Leif Salford on 1988. aastast uurinud mikrolainete mõju ajule. Tema leiu kohaselt mõjutavad mikrolained aju-vere barjääri. See on barjäär, mis laseb toitained sisse, jättes mürgised ained „ukse“ taha. Testide kohaselt alati, kui subjekt on saanud mikrolainete kiirgust mobiiltelefonist või teistest seadmetest, leiti ajust albumiini (valk, tavaline verekomponent, kuid ei läbi tavaliselt aju-vere barjääri). See viitab, et veresooned on saanud kahjustada ning aju on kaotanud osa oma kaitsevõimest. Isegi ühekordne 2-minutiline kõne tavalise mobiiltelefoniga põhjustab albumiini lekkimist ajju.13

cancer-incidence-from-cellphone-useInglismaal 1998-2007 läbiviidud uuring näitab, et kasvamas on selliste ajukasvajate esinemissagedus, mis asuvad just mobiiltelefoni hoidmise lähedal.19 (Vt graafikut.) Üks uuring pakkus, et 15 aasta pärast ootab meid ajuvähi laine. Põhineti teada faktile, et mobiiltelefonid põhjustavad DNAs mutatsioone ning mobiiltelefonide kasutamine häirib DNA parandamist.20
Tänaseks on leitud seos elektromagnetkiirguse ja lapseea leukeemia, ajukasvajate ja neurodegeneratiivsete haiguste vahel.
On teada, et pikaajaline, vähemalt 10 aastat kestnud pidev mobiiltelefoni kasutamine suurendab oluliselt riski saada ajukasvaja.21

Maailmas väga tunnustatud Rootsi teadlane Lennart Hardell (tema uuringule tugineb ka Maailma Tervishoiu Organisatsioon) ütleb, et „neil, kes kasutavad palju mobiiltelefoni juba teismeeas, on 5 korda suurem tõenäosus saada täiskasvanuna ajukasvaja“.11 Mõelda vaid lastele, kes rõõmsalt Lotte telefoniga lobisevad :(.

Meeletult suur uurimus viidi läbi Rootsis 2002. aastal. Kokkuvõttes leiti, et on seos raadiolainete ja naha-, põie-, eesnäärme, soole-, rinna- ja kopsuvähi vahel. Kus iganes oli rohkem raadiolaineid, seal oli rohkem ka mainitud haigusi. Kui raadiolained vähenesid, taandus ka haigestumine. Rootsis leiti suisa maakonna kaupa, et raadiolained põhjustavad kopsuvähki samamoodi nagu sigaretid!22
Organid, mis on raadiolainete suhtes eriti tundlikud on kopsud, närvisüsteem, süda, silmad, munandid ja kilpnääre. No ja muidugi aju.13

WHO kuulutas mobiiltelefoni kantserogeeniks!
2011. aasta 31. mail teatas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (World Health Organization), tuginedes Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (International Agency of Reasearch on Cancer) mobiiltelefoni mõju uuringule (mis omakorda põhines 27 teadlase tööle 14 riigist), et elektromagnetväljad võivad tekitada inimesele vähki ja on seega nüüdsest grupi 2B kantserogeenid.23
See on oluline verstapost maailma ajaloos – mobiiltelefonide radiatsioon kuulutati WHO poolt sama ohtlikuks kui pestitsiid DDT, plii, bensiinimootori heitgaasid, keemilise puhastuse kemikaalid, trükitööstuse kemikaalid…11

baby-with-cell-phone2011. aasta kevadel muutis Euroopa Liit ohutuks peetud EMVde ja mikrolainete määra mobiiltelefonide ja teiste juhtmeta seadmete suhtes. Eriti rõhutati pressiteates, et vähendama peab mobiilidest tulenevaid raadiolaineid ja nende kokkupuudet lastega, sest neil on kasvajate tekkeks suurem risk.24
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee teates on otse öeldud, et „koolides ja klassiruumides peaks eelistama juhtmega internetti ning piirama mobiiltelefonide kasutust kooli territooriumil“. Samuti peaks raporti kohaselt korraldama teavituskampaaniaid, et tutvustada pikaajalise kasutamise potentsiaalseid bioloogilisi mõjusid keskkonnale ja inimese tervisele. Seejuures tuleb eriti pöörata tähelepanu lastele ja noortele. Ühtlasi soovitas Euroopa Nõukogu edastada informatsiooni DECT-tüüpi juhtmeta seadmete kohta, näiteks juhtmeta telefonid, beebimonitorid jm koduseadmed, mis eritavad pidevalt pulss-laineid, kui seadmed on ooterežiimil.25

Inglismaal ja Prantsusmaal on normaalne, et koolidesse ja lasteaedadesse ning nende lähedale ei panda mobiilimaste. Inglismaal on mobiiltelefonid mitmetes koolides suisa keelatud, suure hoo sai see trend 2012. aastal. Prantsusmaal viidi kiire internet üle optilisse kaablisse.26 Eestis aga rõõmustatakse, kui kool saab uue WiFi ruuteri või sisemasti – levi on ju parem. Kui 2009. aastal avaldas Euroopa Parlament, et lastele ei peaks mobiiltelefone reklaamima ning liiga agar mobiiltelefonide kasutamine on lastele ohtlik, siis tõesti kadus üheks hooajaks ka EMT Lotte mobiili kampaania. Kahjuks tuli see veel võimsamalt tagasi.

Stockholmis asuva Karolinska Ülikooli professor Olle Johansson ütleb, et meeletu elektomagneetiliste väljade saaste toob paratamatult kaasa hirmsaid küsimusi: „See on üks suurimaid eksperimente inimkonna ajaloos. Mis juhtub, kui me laseme ennast ja oma lapsi 24 tundi päevas üle kere kiiritada selle uue inimese tehtud elektromagneetilise väljaga kuni elu lõpuni?27 Vastus on selge: keegi ei tea, aga midagi head siit loota pole.

SaveTheMaleEMV ja viljatus
Respekteeritud meditsiiniajakiri New England Journal of Medicine avaldas elektromagnetväljade bioloogilise mõju kohta loo 1978. aastal, see oli 35 aastat tagasi! „Elektromagnetväljad pärsivad haavade paranemist, aeglustades fibroosi ja fibroplasti (rakutüüp, millel on tähtis roll haava paranemisel) tootmist. Kuigi isikute arv oli väike, näitab üks uuring, et triglütseriidide tase vereseerumis on kõrgem kuni kaks päeva pärast 1G (45 Hz) magnetväljas olemist.“28
See on suhteliselt uus asi, et teaduslikud uuringud elektromagnetväljade kahjulikkust tõestavad. Kui välja arvata mõned olulised teedrajavad uuringud 60. ja 70., siis enamasti oldi veel 90. aastatelgi arvamusel, et teemat tuleb edasi uurida, sest selgeid ja põhjapanevaid andmeid pole. Ent 2000. aastatel hakkas järjepidevalt tulema välja uuringuid, mis tõestasid, et elektromagnetkiirgus, eriti mobiiltelefonidest tulenev, toob kaasa terve rea terviseprobleeme. Enam ei vaielda KAS see on ohtlik, nüüd vaieldakse KUI ohtlik ja millised lisafaktorid seda ohtu suurendavad.

Üks oluline uuring pärineb 2009. aastast, uuriti raadiosageduste ja elektromagnetradiatsiooni mõju sperma kvaliteedile ja kvantiteedile. Leiti, et mobiiltelefoni kiirgus toob muuhulgas esile rakus oksüdatiivse stressi (rakuainevahetuse jääkidest tulenev rakukahjustus, raku happe-leelise tasakaal paigast ära, vähe antioksüdante, et seda neutraliseerida) ja spermatosoidide DNA kahjustuse (lõhub DNAd). Kusjuures kahjustus esines juba palju madalamal kiirgustasemel, kui ametlikult mobiiltelefonidele lubatud. Spermatosoidide aktiivsus ja kvaliteet vähenes juba kiirgusega 1 W/kg, kui tavalisele telefonile on lubatud kiirgust kuni 2 W/kg kohta.29

sperm_morph2See tähendab, et mees, kes kannab pidevalt püksitaskus mobiiltelefoni kahjustab ennast, aga võimalik, et ka oma järglast. Geneetilised haigused ei teki niisama. Kuskil läheb millegi toimel midagi valesti, kuskil läheb midagi katki. Ja see vigane geen antakse siis edasi. Kuigi väga palju mürke saame oma kehasse toiduga, õhuga, veega, siis lisaks sellele on üheks tugevaks mõjutajaks elektromagnetväljad. Võib olla on aeg hakata oma esivanemate pärandit hoidma ja seniseid vigu parandama, et me pärandaksime järglastele terved ja tugevad geenid?

Oxfordi Radiobioloogia Uuringu Instituudi teadlane Nadia Falzone´i tiim kiiritas tervelt inimeselt pärinenud vitaalset spermat 1 tunni jooksul 900MHz sagedusliku mobiiltelefoniga, olles seejuures 2W/kg normis. Kiirguse tulemusena vähenes spermatosoidide pea suurus poole võrra ning väga vähesed neist suutsid ennast siduda munaraku membraaniga.30,31
Naiste puhul on märgatud seost EMV ja raseduse katkemise vahel.30

Kokkuvõtvalt on EMVde puhul oluline koosmõju. Palju saab keha kiirgust mobiiltelefonist, autost, kodustelt elektriseadmetelt (arvuti, ahi, pliit, külmkapp, nõudepesumasin, pesumasin, raadio, telekas, föön, elektriline hambahari jne), millise seina sees on elektrijuhtmed, kus on lambid, kui palju liikumist on elektrikapi ümber, kas voodi kõrval hoitakse mobiiltelefon sees, kus paiknevad mobiil ja arvuti, kui kodus ollakse ja kas see on paljuliigeldavas kohas, kuhu poole jäävad kodust õues asuvad elektrijuhtmed, kas maja koridoris on isesüttivad tuled ja kas need reageerivad ka läbi sinu koduseina, kas naabritel on WiFi… Mõjutab ka see, kas sa kannad keha vastas polüestrit või puuvilla, palju sul metalli küljes on. Elektromagnetväljasid võib proovida pendeldada, võib mõõta gaussmeetriga. Kuid minu kogemus näitab, et sisetunne ütleb ka päris palju.
Ja kes ütleb, et „nii ei saa ju ka elada, ei tasu hulluks minna“, ütlen mina, et minu jaoks on teadmistes jõud, ma saan väga lihtsate meetoditega kaitsta ennast ja oma pere.

Maailmas, kus rahal on nii suur tähtsus, et inimese tervis ja heaolu lükatakse kasusaamise eesmärgil tahaplaanile, on eluliselt oluline selliste teemadega kursis olla. Tuleb ise uurida, lugeda kõva kaaluga ülikoolide ja teadlaste uurimustöid ja kuulata oma sisetunnet – ainult nii saab teha kaalutletud ja teadliku valiku.
Kui EMT ütleb, et Lotte mobiil on lastele ohutu, siis seda ei saa ju nende majanduslikku huvi arvestades usaldada. Pealegi, kui see teema sind tõesti huvitab, oled sa kõvasti paremini kursis, kui müügiesindaja või kommunikatsioonijuht. Omast kogemusest tean, et sidefirmade tehnoloogia alal töötavad inimesed (kes tegelevad levimastide, tehnoloogilise arengu jmt) on tegelikult teemaga väga hästi kursis, sellest lihtsalt ei räägita avalikult.
Aga sellegipoolest olen hämmastunud, et veel täna, kus on kilomeetrite viisi teadustöid ja dokumente mikrolainete ja EMV kahjulikkusest, ikka veel usutakse, kui keegi ütleb, et pole uuringuid ja pole ohtu. Tõeliselt tobe!
Respekteeritud ülikoolide uurimusi on jalaga segada – mobiiltelefoni kiirgus tekitab rakukahjustusi, DNA kahjustusi, muteerumisi, häirib rakuainevahetust, toob kaasa ebaefektiivset toimimist… Kes iganes ütleb, et uuringuid pole või pole jõutud üksmeelele, see lihtsalt ei tea või pole huvitatud, et uurida.

SOOVITUSED EMVide MÕJU VÄHENDAMISEKS:
1. Lapsed peaksid alati vältima mobiiltelefoni kasutamist. Üldse igasuguse juhtmeta seadme kasutamist. Kui vaja, saab rääkida valjuhääldi või tavatelefoniga.
2. Vähenda oma mobiiltelefoni kasutamist ja lülita seda rohkem välja. Seni, kui mobiil on sees, emiteerib see kirgust.
3. Helistamise asemel teksti, ka tekstimise ajal hoia telefoni kehast eemal.
4. Kasuta mobiili ainult siis, kui on hea levi.
5. Ära kanna seda keha vastas – kõige ohtlikum koht on telefoni antenn.
6. Ära eelda, et üks mobiil on ohutum kui teine.
7. Austa neid, kes on EMVide suhtes tundlikumad – eelkõige väldi mobiili või muu juhtmeta seadme kasutamist laste juuresolekul.
8. Kasuta rääkimisel valjuhääldit või ohutut vabakäeseadet (tavaliselt töötab juhe antennina, eBayst ja Amazonist saab, nt pane otsingusse „Envi natural wood headphones“)
9. Kodus olles pane mobiiltelefonid kõige kaugemasse nurka, metallist eemale. Kui mobiilid on väga käidavas kohas, siis inimesed kõnnivad selle tekitatud väljast kogu aeg läbi.
10. Kasuta juhtmega telefone. Või kasuta netitelefoni Skype.
11. Kui kasutad kodus juhtmevaba lauatelefoni, kasuta vanemaid, mis töötavad 900 MHz sagedusel. Mõtle läbi, kuhu sa asetad sellise telefoni aluse, sest see emiteerib EMVd 24h/7, ka siis, kui sa ei räägi. Muide, Saksamaal toodetakse EcoDect kodutelefone, mis emiteerivad kiirgust ainult kasutamise ajal.
12. Vähenda igasuguste juhtmevabade seadmete kasutamist. Magamistoas segavad need und ja ainevahetust. Kui sul on WiFi ruuter, lülita see ööseks välja.
13. Püüa sülearvutit mitte väga palju süles hoida, sest arvutist tulev madalatasemeline EMV mõjutab organeid alakõhus (mõjutab meestel munandeid ja spermakvaliteeti, naistel munasarju ja emakat ning rasedatel naistel kasvavat loodet).
14. Vähenda kodus raadiosageduslikke seadmeid, näiteks kodune juhtmeta telefon, WiFi ruuter, juhtmevabad mängukonsoolid, beebimonitorid, juhtmevabad valvesüsteemid (Eestis nt GSM valve). Need kõik saab vahetada juhtmega ohutuma variandi vastu.
15. Mida „targem“ auto, seda rohkem on selles elektromagnetväljasid. Autod, mille mootor on ees, aga aku taga, on eriti suure EMV väljaga.
16. Rasedatel naistel on parem mitte seista elektriliste kodumasinate läheduses, kui need töötavad: pesumasin, nõudepesumasin, elektrilised ahjud, mikrolaineahjud.
17. Lülita niipalju seadmeid ööseks välja kui annab. Tõmba elektrikapist välja või kasuta lülitiga pikendusjuhet.
18. SÖÖ ELUS TAIMETOITU. Elus toit sisaldab vett, vitamiine, mineraale, ensüüme, antioksüdante… – see kõik aitab kehal EMVde tekitatud kahju paremini parandada ja kaitseb su keha kiirguse eest.

Soovitan lugeda artikklit The Largest Biological Experiment Ever

Hea koht teemaga sügavamalt tutvumiseks: http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/electromagneticfields.html

CNN’i saade 1985. aastast “1985 CNN Report on Radio Frequency (RF) Weapons + Weather Warfare”

EMV-vabad tsoonid maailmas

Liisa-Indra Pajuste
I
Allikad:

1. Riiklik infoleht tooelu.ee. Elektromagnetväli.
2. National Cancer Institute. Magnetic Field Exposure and Cancer.
3. Vikipeedia. Elektriväli.
4. U.S. Environmental Protection Agency. Radiation: Non-ionizing and Ionizing.
5. www.electromagnetichealth.org, audioarhiivid.
6. Para-web wiki. Elektromagnetväli.
7. British Medical Journal. UK Recommends Adoption of International Guidelines on Exposure to Electromagnetic Fields. (30.10.2011)
8. www.wellnesscenter.net. Heavy Metal Toxicity Increases Your Risk of Electromagnetic Sensitivity.
9. World Health Organization, International Agency for Reasearch on Cancer, press release nr 208. IARC Classifies Radiofrequency Electromagnetic Fields as Possibly Carcinogenic to Humans. -> www.iarc.fr/en/media-centre/pr/2011/pdfs/pr208_E.pdf
10. Wikipedia. Code Division Multiple Access (CDMA)  /  Wikipedia. GSM
11. Mercola.com. Be Aware: These Cellphones Emit 28 Times More Radiation. (18.06.2011)
12. SAR Values. What Is SAR and What Is All the Fuss About.
13. New Media Explorer, Arthur Firstenberg. Mobile and Wireless – Largest Biological Experiment. (20.04.2006)
14. Informa, Electromagnetic Biology and Medicine. Electromagnetic Fields and Health: DNA-based Dosimetry. (2012)
15. Eesti Päevaleht. Mobiiltelefon – Mõrvar või Abimees? (12.01.2013)
16. Tarbija24, 29.05.2010. Emeriitprofessor: Lapsed Ei Tohiks Mobiiltelefone Kasutada.
17. Mercola.com. Cell Phone Gave Man a Tumor, According To Major Court Ruling. (07.11.2012)
18. PubMed. The Journal of American Medical Association (JAMA). Effects of cell phone radiofrequency signal exposure on brain glucose metabolism. (23.02.2011)
19. Bioelectromagnetics. Time trends (1998-2007) in brain cancer incidence rates in relation to mobile phone use in England. (28.01.2011)
20. Neurology & Neurophysiology. The potential impact of mobile phone use on trends in brain and CNS tumors. (2011)
21. Environmental Health journal. Mobile phones and head tumors. The discrepancies in cause-effect relationships in the epidemiological studies – how do they arise? (17.06.2011)
22. Journal of Australian College of Nutritional & Environmental Medicine. „Cancer trends during the 20th century. (2002)
23. Electromagnetichealth.org. Breaking News: Council of Europe calls for dramatic reduction in human EMF exposures. (28.05.2011)
24. Council of Europe. PACE Calls On Governments to ‘Take All Reasonable Measures’ to Reduce Exposure to Electromagnetic Fields. (27.05.2011)
25. Tarbija24. Teadur: Ka Piirmäärast Palju Väiksem Mobiilikiirgus Mõjutab Ajutegevust. (18.05.2011)
26. Mercola.com. Radiation From Cell Phones and WiFi Are Making People Sick – Are You At Risk? (20.12.2012)
27. The New England Journal of Medicine. Biological Effects of Electromagnetic Fields. (1978)
28. Plosone.com. Mobile Phone Radiation Induces Reactive Oxygen Species Production and DNA Damage in Human Spermatozoa In Vitro. (31.07.2009)
29. Holistic Primary Care. Male Infertility Linked to Cell Phone EMF Exposure. (02.06.2011)
30. University of Oxford, Particle Therapy Cancer Research Institute.
31. University of Pretoria, Department of Obstetrics and Gynaecology Faculty of Health Sciences. The effect of non thermal 900 mhz GSM irradiation on human spermatozoa. (2007)

6 kommentaari

  1. Kas netipulgaga 3G Internetti kasutada on EMV suhtes sama, mis mobiiltelefoniga rääkimine?

    • Liisa-Indra

      Hei Inger!
      Netipulk on nagu väike wifi ruuter. Kui see sul kogu aeg kõrval vilgub, ja siia juurde veel läpaka oma väli, siis ega kasuks ei tule. Netipulga puhul soovitatakse kasutada varjestatud vähemalt 2m pikkust USB kaablit. Sellega saad netipulga endast kaugele viia, aga netti saad ikka kasutada. Neid varjestatud ja varjestamata juhtmeid saab pea igast elektroonikapoest. Vähemalt varem sai. :)
      Arvatavasti on mobiiltelefon siiski kõige ohtlikum, sest seda sa hoidad oma pea vastas (netipulk on arvutikõrval ja veits kaugemal). Aga nüüd siin hakkavad mängima olulist rolli detailid. Kui pikk on mobiili kõne; kas sa hoiad seda pea vastas v on see nt valjuhääldil ja laual ehk sinust kaugemal, vb on sul air tube kõrvaklapid vmt; kas sul on telefonil sisse lülitatud ka kõikvõimalikud lisad nagu bluetooth, wifi, gps jne.
      Igaljuhul tasub pikemad kõned teha valjuhääldil ja hoida mobiili peast ja võimalusel ka kehast üldse eemal. Ning wifi-pulga puhul kasutada varjestatud pikka juhet, mis selle sinu juurest kaugemale viib ja seega mõju vähendab.

      Elektromagnetväljade kohta saad lisainfot kiirgusinfo.ee.

      Jõudu ja tänan su küsimuste ees! :)

      • Kui kaabliga internett pole taskukohane, siis milline variant oleks Eestis kõige parem. Kas WIFI-ruuter on parem variant kui 3G-internetipulk?

  2. Kas vanad paksud televiisorid ja arvutid on EMV suhtes ohtlikumad?

    • Liisa-Indra

      Tere Inger!
      Väidetavalt on plasmatelerid ja vanad kineskoobid kõige suurema kiirgusega, LCD/LEDid vähem. Et osati võivad telerid anda tugevamat kiirgust ka stand-by režiimil (nt kineskoobid), siis tasub need ööseks välja lülitada. Samuti jälgida, mis on teleri taga olevast seinast teisel pool. Voodit või puhkekohta ei tasu sinna sättida, sest EMV läheb läbi seina (justnagu ka läbi keha).
      Mina nt lülitan ööseks osati elektri kodus üldse välja, külmkapi ja veel paar asja jätan. Kuid mul sõbranna on juba 1,5 aastat ööseti kogu elektri välja lülitanud ja ütleb, et külmkapp pole hommikuks üles sulanud ja peab ilusti vastu. Wifit kasutan harva, kui kasutan, lülitan ka välja, kui enam ei kasuta.
      Kineskoopteler on eest osati varjestatud, külgedelt ja tagant kiirgab rohkem. Eks tasub jälgida, et teler päevad otsa kogu aeg ei mängiks, et selle vaatamine on piisava kaugusega (2m) jne. LCD-teler nt töötab teisel meetodil, sellest ka kiirguse vahe.
      Arvutite puhul oleneb nende kasutamine palju. Kas wifi on sees, kui tihti kasutatada. Vanad “tagant kastiga” monitorid emiteerivad kiirgust sarnaselt kineskoobiga kõige rohkem tagant ja külgedelt. Ja kui nüüd vaadata neid töökohti, kus on pandud arvutid vastakuti kokku ja inimesed istuvad vastamisi, seal on üsna suur kiirgus, seda on tark varjestada.
      Sülearvuti puhul on kindlasti otstarbekas kasutada hiirt, siis pole keha pidevalt arvutil. Juhtmega hiirt, mitte juhtmevaba. :) Olen kuulnud, et inimesed varjestavad oma rinna ja süleosa ehk torso, sest seda mõjutab arvutikiirgus kõige enam. Seda saab edukalt teha ka džuudivaiba tüki, fooliumi või isegi lambanahaga, ei pea üldse mingit uhket hõbeniidiga pluusi v katet kuskilt ostma! Mul üks tuttav näiteks hoiab arvuti all laual džuudivaipa.
      Mida lähemal on arvuti kehale, seda rohkem tekkinud elektromagnetväli sind mõjutab. On neid, kes kasutavad läpakaga töötades nii juhtmega hiirt kui juhtmega klahvistikku. Wifi ja bluetooth tasub hoida välja lülitatud, kui just pole vaja kasutada. Kuid tundub, et üks efektiivseim vahend sülearvuti kiirguse vähendamiseks on mitte kasutada seda süles! :)
      Pluss, hea on teada, et teatud taimed (nt kaktuselised) suudavad elektromagneetilist kiirgust neutraliseerida, neid tasub hoida teleri ja arvuti juures. Ka soolalambid on head, eritades negatiivseid ioone töötavad need sarnaselt ionisaatoriga. Väidetavalt aitab see ka veidi kiirgust neutraliseerida. No ja lisaks muu tavaline – käi arvuti tagant ära, söö antioksüdandirikast toitu,
      Sa googelda ka, kineskoop on CRT TV, häid allikaid on piisavalt. :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga