Racism=speciesim=sexism – ülevaade sellest, kuidas inimene loomi kohtleb

Absurdne, et haige ja piinatud looma eritisi, lihaseid või munarakku peetakse inimese tervise aluseks. Ja taimede söömine on ekstreemne? :)

Inimene on kaastundlik, armastav, tark, loov ja arenenud olend. Seda enam on täiesti hämmastav, millise julmuse, ignorantsuse ja ükskõiksusega loomadesse suhtutakse. Neid jahitakse, tapetakse, piinatakse, süüakse… Neilt kooritakse elusalt nahk, et valmistada riideid ja aksessuaare, neid piinatakse, et katsetada kangeid kemikaale, nuumatakse haigeks, hoitakse kitsas puuris, lõigatakse jäsemeid, lastakse ja pussitatakse sõjalistel õppustel. Loomi on okei vägistada, vangistada, peksta, osta, müüa. Otse silme ees tappa nende lapsi ja kaaslasi…

Kui ma liha sõin, siis ma ei mõelnud, kust see liha tuleb. Et see on looma küljest võetud tükk, lihas, et loom tunneb valu, igatsust oma laste ja kaaslaste järele. Ma ei mõelnud sellele kohutavale piinale, mis ta peab läbi elama, et mina saaks maitseelamuse. Kui ma aga teada sain, oli mul häbi. Kohutavalt häbi iseenda ja teiste inimeste pärast. Ma tahtsin kõikide silmi avada, aga enamus ei tahtnud näha. Ega ei peakski seda kõike teadma, on kasulik, kui sa ei tea. Siis sa ju ostad rohkem nii loomset toitu, ravimeid ja muid tooteid, kus loomi ära kasutatud. Aga teised piinlevad.
Minu jaoks on silmakirjalik öelda, et ma armastan loomi ja keerata siis pannil kotletti. See pole loomaarmastus. See pole oma peaga mõtlemine. Kui üldse, siis see on selge näide väga suunatud ja tarbimiskeskses ühiskonnas kasvanud inimesest.

Suur osa loomatööstusest on üles ehitatud emaste ekspluateerimisele ja isaste elimineerimisele. Isaseid kasutatakse järglaste saamiseks, aga enamus tapetakse. Mune saame kanalt, tibupoisid tapetakse. Piima saame lehmalt, kui sünnib vasikapoiss, siis neid on vaja palju vähem kui lehmi, nii et enamus lähevad juba beebina tapale. Ka sigade seas on hinnas emised, kes kannavad ja toovad ilmale terve pesakonna pisikesi põrssaid – jälle katšing ja dollarimärgid silme ees – need põrssad tuleb ju kõik paksus ja raskeks nuumata, siis saab rohkem raha. Tõukoerte ja –kasside puhul on emane luku taga, teda viljastatakse korduvalt kuni ta enam ei viljastu, siis viiakse ta tapale. Tõuhobuste aretuses on isased kohati nii testosterooni täis aetud, et nad käituvad hullult ja vägivaldselt.

Loomi viljastatakse sunniviisiliselt, seega vägistatakse. Nende lapsed tulevad stressirohkest ja kurnatud keskkonnast, kus toiduks on odav sööt ja sünteetilised lisandid.
Absurdne, et haige ja piinatud looma eritisi, lihaseid või munarakku peetakse inimese tervise aluseks. Ja taimede söömine on ekstreemne? :)

Ent seda kõike kõrvale jättes – inimene tõesti on empaatiline, siiras ja ilus olend, kui ta märkab ilu ja elu enda ümber ning tunnetab oma tegevuse tagamaid.
Ma räägin juba ammu, et loomad on meie sõbrad, nad on justkui teised rahvused. Igaühel on õigus elada vabaduses ja puutumatuna.

LEHMAD
Milk_Sucks1
Lehm, justnagu inimenegi, on imetaja ja tema piimanäärmetesse tuleb piim siis, kui ta on poeginud. Lehma piim on mõeldud vasikale. See on tugeva konsistentsiga, et vasikast kasvaks kiirelt suur lehm või pull.

Veiseid kasvatatakse piima ja liha saamiseks. Ka Eestis kasvavad lehmad nuumalautades, kus nad on tihedalt koos. Lehm on herbivoor, kelle loomulik toit on muru ja rohelised lehed ning lehmasöödana kasutatav teraviljasegu kunstlike lisaainetega ärritab ja segab tema õrna seedesüsteemi. Paljudes riikides, näiteks USAs, kasutatakse veiste kasvu kiirendamiseks kasvuhormoone. Euroopa Liidus on selliste kunstlike hormoonide kasutamine keelatud. Ent peab meeles hoidma, et lehma piim iseenesest sisaldab ka loomulikku kasvuhormooni.

Nii liha- kui piimaveiste kasvatamiseks loomi sundviljastatakse. Ja see on vägistamine. Neid ei paaritata või nad ei paaritu armastavas õhkkonnas. Pika plastkindaga loomaarst pole just väga romantiline. Lehm kannab oma beebit 9 kuud, pärast sünnitamist lastakse emal ja lapsel  tavapäraselt koos olla 24 tundi, siis viiakse vasikas ära. 1 Kui vasikas on loomapidajale majanduslikult kasutu (näiteks isane, neid on vähem vaja), tapetakse ta kohapeal löögiga pähe või saadetakse esimesel elunädalal tapamajja. Animals Australia raporteerib, et ainuüksi Austraalias viiakse igal aastal tapamajja 700 000 pisikest vasikat.2

Kui vasikas osutub kasulikuks, siis pannakse väikseke vasikate täispiimaasendajale ja emalt lüpstakse piima, mis on tegelikult mõeldud vasikale. Ja see on varastamine. Ema-lapse sideme lõhkumine ja nende üksteisest eemaldamine on mõlemale tugevalt traumeeriv kogemus. Lehm on pikka aega tugevas stressis, ammuub, on närviline, püüab end vabastada ja otsida oma beebit… Justnagu mina emana teeksin, kui mu laps minu juurest ära võetaks. Ka vasikas on närviline, ammuub, püüab end vabastada, imeb iga kättesaadavat asja lootes leida emapiima… Nii lehm kui vasikas nutavad üksteist taga.

COW WATER BEDPisikestel vasikatel nülitakse tuimestuseta sarved maha (jah, lehm on muidu sarviline loom). Seda kõike tehakse ikka selleks, et masstootmine oleks mugav ja ühes ruumis tihedalt koos olevad loomad üksteisele või endale viga ei teeks.
Eesti Loomakaitse Seltsi kohaselt on Eestis küll vasikate lõa otsas pidamine keelatud, kuid sellest hoolimata tuleb ette juhtumeid, kus vasikaid sedasi hoitakse. Ka on Eestis keelatud lehmadel saba lõikamine. Ent meil nudistatakse veiseid, ehk raiutakse neil sarved maha ja kastreeritakse, on teada, et need on loomale väga valulikud protseduurid. 3
Paljud lehmad kannatavad jalahädade käes, mis on tingitud ühe koha peal seismisest ja sellest, et nad konkreetselt talluvad oma sita sees. Levinud on ka valulik udarapõletik, mille üheks põhjuseks on peale surutud ja üleloomulikult suur piimatootmine.
Pidev suur stress, jalahädad, udarapõletikud, kehv ja kunstlik ebaloomulik toit viivad selleni, et lehmad ei tiinestu enam, mis on põhjus nende mahakandmiseks.

See on piimatööstuse reaalsus. Väga lihtne on kärutada korviga piimaletti ja haarata pakk piima, juustu, hapukoort, võid… Aga kui sa nüüd tead, mis selle taga on, kuidas emasid vägistatakse, tapetakse, peresid lõhutakse, lapsi piinatakse ja varastatakse neile mõeldud emapiim, siis küsimus on, kas see muudab sinu jaoks midagi.

nunnud põrsadSEAD
Rakvere Lihatööstus reklaamib agaralt Eestis kasvatatud ja tapetud sealaipade liha, rõhudes traditsioonile ja pereväärtustele. See jätab tahaplaanile kohutava julmuse, millega neid intelligentseid loomi koheldakse. Mingi lolluse järjepidev tegemine ei muuda seda mõistlikuks, tegu on ikka ebaõiglase ja tobeda traditsiooniga. Inimene peab oma mõttemalli nii palju muutma ja silmi avama, et traditsioonid ümber mõelda, väärtustada elu ja vabadust piinamisele ja tapmisele. Liigist olenemata.

Sigasid peetakse kitsastes tingimustes, ühe suure 100-kilose looma kohta peab Eestis seaduse järgi olema 1m2 ruumi.4

Kui emis on beebiootel, siis paigutatakse ta nädal enne poegimist poegimissulgu. Ta on seal pikali ühel küljel ega saa ümber pöörata. Sa kujuta, et sa oled nädal aega ühel küljel. Rasedana!

emisesulg6Looduses sätiks ja ehitaks emis pesa ning oleks enne sünnitamist üsna aktiivne. Sedasi ühel küljel toob ta ilmale oma pisikesed, kes pääsevad tema nisade juurde piimale. Iga imetanud naine peaks teadma, et alguses võivad nibud imetamisest päris valulikud olla. See vaene emis aga ei saa liigutadagi!
Poegimissulgusid kasutatakse selleks, et emis oma poegi surnuks ei magaks. Paradoksaalne on see, et emised on nii jube suured ainult inimese juures vangistuses oleva toidu ja kitsaste elutingimuste tõttu, looduses pole emis sugugi nii paks ja kohmakas ning saab oma põrsastega suurepäraselt hakkama.
Mujal maailmas on kasutusel ka emisesulud. Eestis on need keelatud, aga meil on poegimissulud. Emisesulg on nii kitsas, et emis saab seal ainult püsti tõusta ja lamada, mõnel pool pannakse emise kaela ka raske kett, et ta võimalikult vähe liiguks. Emisesulus hoitakse emist kogu tema 16-nädalase tiinuse jooksul.

Eesti Loomakaitse Seltsi andmeil on 2013. aastast Euroopa Liidus emisesulud keelatud, sigade lõa otsas pidamine on keelatud 2006. aastast. Mõlemad on keelatud ka Floridas ja Filipiinidel. 4

Kui emis on põrssad ilmale toonud, ootab pisikesi põrsabeebisid suurem piinamine. Neil lõigatakse ilma igasuguse tuimestuseta munandid ja saba ning tõmmatakse välja hambad. Suuremas seavabrikus augustatakse/sälgitakse sigadel ka kõrvad, et neid identifitseerida. 4,5

pig cruelty
Lõikehambad tõmmatakse välja selleks, et põrsabeebi sulus oleva ema nisasid ei näriks, emis ei saa ju eest ära minna, ta on sulus. Sulus on ta selleks, et ta on nii suur ja paks ja võib oma põrsad ära lämmatada. Nii suur ja paks on ta seepärast, et teda hoitakse vangis ja söödetakse kräppi.

Nuumamiseks kasvatatavad isased kastreeritakse ja Eesti seaduse kohaselt ei pea alla 7-päeva vanuste põrsaste kastreerimisel tuimestit kasutama. 4

Sabad lõigatakse ära, sest sead kipuvad üksteise sabasid närima ja hammustama, kui nad on tihedalt kokku pandud.
PETA (People For the Ethical Treatment of Animals) lehelt leiab tõendeid, et orgaanilised seafarmid on sama karmid, ikka piinatakse beebipõrsaid, ikka pannakse emised kinni, ikka suhtutakse neisse ükskõikselt kui “millessegi” mitte “kellessegi”, lihtsalt sigu peetakse ravimiteta ja mahesöödal, ent tapamaja on ikka sama.5

Nad on alles beebid! Nad röögivad, väänlevad ja nutavad terve piinamise aja. Nad on pärast nädalaid valudes, mõned oksendavad, heidavad aeglaselt pikali, et tagumist osa säästa. Need väikesed lapsed on piinavas valus (ja see on alles nende kohutava elu algus) – kõike selleks, et inimene saaks osta poest liha, mida tal pole vaja ja mis teeb ta haigeks.

Kui inimese beebile nii tehtaks, kuidas seda kutsuda? Piinamine? Ebainimlik? Just! See on sama ka teise liigi beebiga tehes!

Siin, Eestis seafarmides tehakse nii, see pole välismaa probleem. Eesti Loomakaitse Selts avalikustas eelmine aasta videolõigu Eesti seavabrikute siseolukorrast. Vaata www.seavabrikud.ee.


MUNA, KANAKODULINNUD
Kanad ja broilerid on vast ühed populaarsemad „kodulinnud“, kuigi kodustes tingimustes pidamisest on asi kaugel. Kas keegi on märganud, et alati on jutt emastest, kanadest, kukkedest ei räägi keegi? Aga tibu jaoks on ju kukke ka vaja, mis siis kukkedest saab? Vastus: vähe saab, neid pole vaja ja pisikesed tibupoisid lähevad tapmisele, tibutüdrukud aga masstootmisesse. Sellest ei räägita, sest see mõjutab müüki ja müük on raha.
Pildid Talleggi kanad, pilt Postimees.

Kanadele on Euroopa Liidus intensiivkasvatuses ette nähtud A4 paberist väiksem pind. Kana ei saa seal ümber keerata, tiibu lehvitada, liikuda. Ta seisab terve elu metalse puuri peal, mistõttu tema jalad on verised, väsinud ja haiged. Et kanad enda ja üksteise keha ei nokiks (sest neil on tugev instinkt teri nokkida), lõigatakse neil tuimestuseta nokad ära. Selle protseduuri tulemusena on mitmetel lindudel nokapiirkonnas valulikud kasvajad. 6

Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehel on kirjas: „Tapamajas toimuv on kanadele äärmiselt stressirohke ning võib põhjustada valu, eriti lindudele, kes kannatavad luumurdude, puusa- ja jalavigastuste all. Enne tapmist tuleb kanad uimastada. Kodulindude puhul kasutatakse üldjuhul elektrilist uimastamist vesivannis. Kui elektrivool on liiga nõrk või kui linnud suudavad vältida vesivanni sattumist, siis jõuavad nad tapmispaika täie teadvuse juures ning nad jooksevad verest tühjaks teadvusel olles.“
Siin on Loomakaiste Seltsi juhend muna peal olevate koodide lugemiseks:
A-klassi (inimtoiduks mõeldud) munade pakenditel peab olema ka lindude pidamise viisile viitav ehk munade tootmisviisi tähis ning pakendil peab olema tootmisviis ka sõnadega välja kirjutatud. Munal oleva numbrikombinatsiooni esimene number viitab lindude pidamisviisile:
0 – mahe linnukasvatusnõuete kohaselt peetavate kanade munad
1 – vabalt peetavate kanade munad
2 – õrrekanade munad
3 – puuris peetavate kanade munad

BroilerBroilerid on lihakanad. Broilerite pidamise eesmärk on kasvatada nad võimalikult kiiresti võimalikult suureks. Nad on ebaloomulikud suured ja lihaselised, et nende eest võimalikult palju raha saaks küsida.
2-kilose tapakaaluni kasvavad nad kõigest 5-6 nädalaga. Viimase 30 aastaga on lindude kasvutempot kahekordistatud. Selle tulemusel paljud linnud sandistuvad, kuna nende jalad ei jaksa suurt keha kanda. Neil on pidevad valud ja häired organite kasvamisel ja töötamisel. Enamusel on südame- ja kopsupuudulikkus, südamerikked. Munakanadega võrreldes peetakse broilereid veel kitsamates tingimustes. See on julm, arvestades, et nad on suuremad ja ka haigemad. Liikumisraskuste tõttu on broilerid väga vähe aktiivsed, veetes enamuse elust istudes või lamades. Kuna põrandad on kaetud ammoniaaki sisaldavate väljaheidetega, on enamustel lindudel põletusarmid rindadel ja jalgadel. Nagu sellest kõigest veel vähe oleks! Piinamist suurendab ammoniaagist tihke õhk, mis ärritab broilerite silmi ja hingamisteid.7
Broilerid ei saa oma suure keha tõttu loomulikul teel paarituda, seega on tavaline neid kunstviljastada. Nad on lihtsalt lihakehad, mille eest saab raha. Inimene aretas ja söötis nad haigeks, inimene otsustab millal ja kui palju ta peab munema… Nagu koonduslaagri julmused!

Kanasid peetakse liha ja muna saamiseks. Mis saab siis, kui munast koorub pisike kukk, mis temaga tehakse?
Ka Eestis on tavaline, et kanavabrikute pidajad saadavad poisstibud tapmisele. Neid ju pole vaja, mune neilt ei saa. On teada, et poisstibusid “taaskäideldakse”. See on viisakas väljend ütlemaks, et nad lähevad smuutiks ja siis söödetakse teistele. On teada, et ka gaasitatakse surnuk. Nagu Holokausti ajal inimestega tehti.
Ainult emastelt saab ju mune. Muna on kana ovulatsiooni tulemusel välja tulnud viljastamata munarakk. Ja minu jaoks on selle söömine imelik. Pluss, kui ma tean, kuidas kanu peetakse, pole see mulle okei. Lisaks, see, mida nad söövad, kuidas elavad… Miks ma üldse peaks seda kõike oma kehasse tahtma?

foie grasHaned, pardid ja kalkunid on sellised linnud, keda toidutööstuses peetakse pigem nende haige maksa söömiseks. Munade ja liha jaoks kasutatakse neid vähem, ent siiski. Kalkuni laiba söömine on ka üsna populaarne.

Foie gras tähendab prantsuse keeles sõna-sõnalt rasvunud maks. Kuidas see maks siis rasvub?
Lind on kingakarbi suuruses metallpuuris, pea väljas ja mitu korda päevas surutakse tema kõrist alla 20cm toru, kust lastakse sööta otse makku. Kogused on nii suured, et lind ise sellist kogust vabatahtlikult ei sööks. Eesti Loomakaitse Seltsi andmeil lükatakse 4,5kg kaaluvale pardile kõhtu 500g sööta päevas. Seda tehakse kuni 3 korda päevas kuu aja vältel. Et linde rahulikuna hoida, peetakse neid pilkases pimeduses. Rasvunud maks on sellisel puhul muidugi ainult üks tulemus. Neil on tugev depressioon (ei saa käituda liigile omaselt, nt vees ujuda, sulgi puhastada, nad ei saa liikudagi), hingamisraskused, mürgitus, peensoolepõletik. Pea kõikidel lindudel on toru makku surumisest ka söögitoruvigastused. Neil vaestel lindudel on kogu aeg paha olla.8
Ka partidele ja hanedele on vangistuses olemine raske. Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehel on kirjas: „Sellistes stressi tekitavates tingimustes kitkuvad paljud pardid ja haned neurootiliselt ise endalt sulgi välja. Selle ärahoidmiseks lõigatakse mõnikord tükk lindude tundlikku ülanokka ära. Paljud haned surevad pärast seda protseduurist saadud põletikku või nälga.“
Aga parte ja hanesid saab korduvalt ekspluateerida, nende kehalt kitkutud sulgedest valmistatakse imepehmeid patju ja „kvaliteetseid looduslikke“ voodreid tekkidele, jopedele…

Thanksgiving turkeyKalkuneid
nagu ka teisi sulelisi hoitakse pigem pimeduses, siis nad ei saa aru, mis toimub ja on vait. „Intensiivkasvandustes kasvatatavaid kalkuneid hoitakse tavaliselt pimedates lautades, kuhu võib olla kokku surutud kuni 25 000 isendit. Nende puhul rakendatakse selektiivaretust kiire kaalu tõstmise eesmärgil. See põhjustab lihakanadega samalaadseid terviseprobleeme ja lisaks sellele ei saa nad loomulikult paarituda. Seetõttu läheb regulaarselt vaja kunstlikku seemendamist. Tavapärane on nokkade kärpimine ja isastel sugulindudel eemaldatakse ka varbaid.“ Lõik Loomakaitse seltsi kodulehelt.

Nii et vägistatakse regulaarselt. Ent ameeriklastel peab iga november tänupühadel üks selline laual olema. Maitseainetega kokku määritud ja ilus pilt perekonnast juures. Sest see on traditsioon. Milline lollakas traditsioon! Laual on piinatud looma laip. Mis on inimestega tehtud, et nad ei oska vaadata ega näe enam tervikut?

Ja justnagu muinasjutus – ainult siiras armastus murrab needuse ja hooliv armastav inimene hakkab nägema julmusi enda ümber, muudab oma elu ja muudab nii ka maailma. Armastus päästab maailma! :)

child on a leashKODULOOMAD
Öeldakse, et koer on inimese parim sõber. Aga kas sa hoiad oma parimat sõpra enda juures vangistuses, söödad talle konservi ja paned rihma kaela, kui te välja lähete?

Eriti jõhker on tõuloomade aretus. Jätkuv küsimuste küsimine on elus üheks arenemise aluseks. Seega, kust tulevad need nunnud kutsud, kes maailma loomapoodides müügil ja keda ajalehekuulutuste kaudu osta saab?
Idülliline kujutluspilt, et kuskil maal sünnib palju kutsikaid ja pere müüb kutsud ära, sest ise ei jõua neid pidada, on tõest kaugel. Tõukoeri ostetakse, et neid paaritada ja kutsikad ära müüa. Seda ei tehta alati, aga seda tehakse palju. Jällegi, pane nüüd koera asemele inimene ja igaüks peaks mõistma, et selline kohtlemine pole õige.
Kui inimene ostetakse endale koju, peetakse rihma otsas ja tubaselt, siis viiakse ta kokku teise inimesega, neil tekib side, ta jääb beebiootele ja tal sünnib mitu beebit, kes algul on ema juures, aga siis võetakse ära ja müüakse maha. Ainult selleks, et mõne aja pärast kõike uuesti teha. Hämmastav, et koer on ikkagi truu ja armastav.
See lugu pole midagi, nii teevad kodused kasvatajad ja isehakanud aretajad. Aga kui me vaatame tegelikku aretusmaailma, siis see on karm. Väga karm.

Emane koer/kass (mis iganes imetaja) on puuris, ta kas kunstviljastatakse või viiakse kokku partneriga, mille tulemusel jääb ta tiineks. Mõni aeg pärast kutsikate sündi võetakse kutsikad tema juurest ära ja müüakse maha. Emane on ikka puuris. Siis käib kogu asi uuesti ja uuesti aastast aastasse kuni ta toob ilmale ainult ühe kutsika. Ta on väsinud. Ka see viimane kutsikas võetakse ema juurest ja müüakse maha. Ja et tema produktiivsus on nii madal, siis jah, nüüd saab ta puurist välja. Ainult selleks, et minna teise tuppa, kus ta tapetakse.
See ema väärib paremat. Need lapsed väärivad paremat. Kellelgi pole õigust lahutada peresid ja võtta ära teiste vabadust. Kellelgi. Ükskõik, mis liigist. Ent inimene on võtnud endale õiguse käituda nii peaaegu kõikide loomadega. Selle õiguse annavad kõik teised inimesed, kes vagusi pealt vaatavad ja vaikides nõustuvad.

Vaata muusikavideot „Kust tulevad tõukoerad“

Need on koerad, kassid, jänesed, merisead… Aga mida arvata nt roomajatest, kilpkonnadest, troopikalindudest, kõiksugu põnevatest ja eksootilistest loomadest? Kahjuks on äärmiselt tavaline selliste loomade loodusest varastamine. Nii jõuavad enamus eksootilised loomad kuskile poeletile ja peavad ülejäänud elu veetma kitsas puuris.

animal testingKATSELOOMAD, ILULOOMAD, MOELOOMAD, MEELELAHUTUSLOOMAD
Justnagu inimene peab loomi intensiivselt, et võimalikult palju neist välja pigistada ja endale raha teenida, nii peab inimene ka omaloodud kunstliku ja mürgise maailma puhvrina loomi, kelle peal testitakse uusi ravimeid, kosmeetikatooteid, kemikaale, nülitakse maha nende nahk, et sellest teha vöösid, kotte, saapaid, kingi, märkmike…
Täisnahast tooted on üldiselt au sees, sest see on „looduslik“ kauakestev ja kvaliteetne materjal. Aga kust see tuli? Miks see looduslik on? Ausalt, ajuvaba, et sellele ei mõelda! Kus on inimeste silmad, mõtted, südamed? Tundub, et kuskil kaubanduskeskuses.

Vaata filmi Earthlings ja muud polegi vaja. Kes ei taha teada, see ei peaks endale loomtooteid ostma kah. See on sama loll, kui võtta mingi tablett, mille koostist ei taha teada. Mul on tunne, et ei taheta teada suuresti ka seepärast, et tegelikult aimatakse selle teadmise tagamaid – süütunne, hirm, arvustamine.
„Kuule, Indra, nii ei saa ju üldse elada siis!“ Mulle öeldi seda päris tihti. Ja ma vastasin, et „jah, ei saa jah nii elada, tuleb siis midagi muuta, et saaks elada“.
Pea liiva alla peitmine on lihtsalt tobe ja väga arg. Oma valikutele peab julgema ikka otsa vaadata.

Laborirotte ja -hiiri hoitakse terve elu väikestes plastkarpides, neile süstitakse kemikaale ja siis jälgitakse, mis toimub. Pidevalt võetakse verd, vahel lõigatakse lahti.

Kosmeetikatööstus kasutab erinevaid loomi, et katsetada neil kemikaale, mida pannakse kosmeetikatoodetesse. Näiteks põletuskaitsekreemide puhul tekitatakse loomale põletus (konkreetselt lastakse nurka aetud loomale tuld peale). Ripsmeduššide, silmavärvide, huulepulkade, jumestuskreemide katsetajad tilgutavad looma silma, suhu, nahale toote koostisse mõeldud kemikaale, mis tekitavad neil silmade mädanemist, kõhuvalusid, suu kobrutamist ja mädanemist…
On mitmeid alternatiive loomade kasutamisele, õnneks on arstid ja teadlased, kes seda toetavad ja levitavad, töötades välja ravimeid, mis pole loomadel testitud (nt loomakatsete ja loomse vaba insuliin dr Neal Barnardilt).

foxfurKarusnahatööstuses on tavaline, et rebastel, tuhkrutel jt kooritakse nahk elusalt. Mis tunne see võib olla!! Tunda, kuidas su nahk maha nülitakse!
Et karvkatet mitte rikkuda kasutatakse anaalset elektrišokki. Kujuta nüüd seda ette! Sulle topitakse toru tagumikku ja sealt tulev elektrišokk on tappev. Kas see raha ja piinamine on seda väärt? Teeb see inimesed õnnelikumaks ja maailma paremaks? Absoluutselt mitte!
Need loomad elavad pisikestes puurides, neil on jalad metalltraatide peal seismisest haiged, sest puur on üleni metallist. Nad on pimedas, kitsikuses, oma rooja sees, neile söödetakse kõige odavamat ja kehvemat sööta.
See ei toimu kuskil kaugel välismaal. See on siinsamas Eestimaal. Baltimaade suurim karusnahavabrik asub Keilas. Teine laibanahkade tootja on Jõgeva Nahavabrik.

animals-for-entertainmentMeelelahutuseks loomade pidamine sai Eestis laiema kõlapinna, kui suri tsirkuseelevant Medi. Tema surm oli küll räige, ent kindlasti mitte asjatu. Ta suri väga tugeva sõnumiga ja see on puudutanud paljusid.
Karu ei taha ise rattaga sõita, elevant ei taha londiga inimese asju tõsta, ahvid ei kanna lõbu pärast kostüüme… Tsirkus pole sugugi ainus viis loomi piinata. Koduloomaaiad, kus hoitakse pisikesi loomi kitsastes puurides, on saamas aina populaarsemaks. Linnalapsed, kes muidu loomi ei näe, on sillas, kui kohtavad läbi puuri jäneseid, tuhkruid, merisigu, näevad väikeses aedikus siga, ponisid, kitsi… Aga kes nendele loomadele mõtleb? Kas nemad on ka õnnelikud? Kas sina oleks?

Mida rohkem inimesed teavad, seda rohkem osatakse teha paremaid valikuid. See, kellel on võim teada, on kohustus ka teisi teavitada. Siit ei saa enam tagasi minna.
Õnneks on aina rohkem riike, kus on keelustatud karusloomakasvatused, loomade peal kosmeetika testimine, loomatsirkused. Tuleb aeg, kui see kõik pole enam normaalne. Kui teised ka tunnevad, et nii ei saa enam elada. Ja me loome koos parema maailma.

WastageHOBUSED JA LOOMADE VÕISTLEMINE
Hobuste aretamine, justnagu koduloomade aretaminegi, on võigas äri. Sobimatud loomad praagitakse armutult kõrvale. Kui loom ei too raha sisse, pole temast kasu. Teda ei saa paaritada, teda ei saa võistlema saata… Nii saadetaksegi ta ainult tapamajja.
Animals Australial on sellistest hobustest lühike film „Wastage“.

Loomade võistlema panemine inimese materjaalse himu rahuldamiseks on võigas. Me räägime kellegi elust, see on suurem kui raha.

lobsterMERELOOMAD, KALAD
Üldiselt on arvamus, et kalad on suht tuimad tegelased. Loomad võib-olla tõesti võivad midagi tunda, aga kalad… Pigem mitte. „Külm nagu kala“ on ju teada-tuntud väljend. Aga annab see siis õiguse neilt elu võtta?
See on vale, et mereloomad on tundetud. Justnagu maal elavatel loomadel on inimestele sarnane närvisüsteem, on tänaseks teada, et ka krabid ja vähid tunnevad valu.

2013. aasta jaanuaris avaldas briti ajaleht The Daily Mail loo uuringutest, mis tõestavad, et krabid, krevetid, vähid ja teised koorikloomad tunnevad valu ja püüavad seda vältida!9

Igal aastal surevad miljardid koorikloomad lihtsalt selleks, et inimene saaks maitse suhu. Vähid ja krabid visatakse elusalt keevasse vette, neilt rebitakse elusalt jäsemeid küljest, kooritakse nahk ja torgitakse silmast peast.
Aga nad tunnevad valu. Mis õigusega me nii teeme?

ema-lapse kallistusLoomkatsete vastuolu
Eesti Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel on kirjas, et „loomkatse võib põhjustada loomale valu, vigastusi või surma“. Miks siis üldse on lubatud loomade peal midagi katsetada?
Eestis on lubatud loomade peal läbi viia teadusliku eesmärgiga katseid:
1) inimestel, loomadel või taimedel esinevate haiguste ennetamine, diagnoosimine või ravimine;
2) ravimite, toiduainete ning muude ainete ja toodete arendamine ning nende ohutuse kontroll;
3) inimeste, loomade või taimede füsioloogiliste seisundite tuvastamine, hindamine, reguleerimine või muutmine;
4) looduse kaitsmine inimeste või loomade heaolu või tervise huvides;
5) haridus ja koolitus, välja arvatud üldhariduse andmisel ja üldainete õpetamisel;
6) kohtulik uurimine.
Keelatud on loomkatsete läbiviimine relvade ja laskemoona täiustamise ning tubakatoodete ja mõningate kosmeetikatoodete arendamise eesmärgil.10

Tõendeid on palju. Kõige ülevaatlikum on film Earthlings. See on mul “vaata filme” (banaanisaar.ee/filmid) lingi all, keri seal veidi allapoole, siis leiad.

Ja ma pole laipade hooldusest ja liha töötlusest veel rääkinudki! Pole sünteetilistest lisanditest, vaktsineerimisest, ravimitest rääkinud. See oli alles algus.

Kuidas teada, millised firmad testivad oma tooteid loomadel ja millised mitte? Vaata siit:
OTSI VÄGIVALLAVABASID ETTEVÕTTEID & TOOTEID PETA ANDMEBAASIST

Sa hääletad iga oma valikuga. Iga ost on tellimus järgmiseks samasuguseks.
Palun mõtle sellele järgmine kord, kui poes oled.

Liisa-Indra Pajuste

Allikad:

1. Eesti Loomakaitse Selts, Piimalehmad
2. Animals Australia, Dairy calf cruelty investigation
3. Eesti Loomakaitse Selts, Lihaveised
4. Eesti Loomakaitse Selts, Sead
5. PETA, “Organic farms just as cruel”
6. Eesti Loomakaitse Selts, Munakanad
7. Eesti Loomakaitse Selts, Broilerid
8. Eesti Loomakaitse Selts, Pardid, haned ja kalkunid
9. The Daily Mail, „Lobsters and crabs can feel pain and take action to avoid it happening again“
10. Eesti Veterinaar- ja Toiduamet, Katseloomade kaitse

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga