You eat chicken you eat bread
Everything you eat is dead


põlenud käsiMa alustan puhta loogikaga – mis sa arvad, mis sinuga juhtuks, kui keegi su ahju pistaks ja 200kraadiga pool tundi küpsetaks?
Ma arvan, sa oleks kutu juba paari minutiga. Aga sama juhtub ka toiduga.

Et me saame just toidust oma põhilised toitained, siis esiteks on tähtis, et kogu vajalik kraam oleks seal olemas ja teiseks, et see oleks meile kergelt omastatav. Küpsetatud toit on toitaineliselt surnud ega vasta kummalegi põhimõttele.

Mis siis kui ma selgitaks, et elus toidus on toitained hästi omastatavad just õiges ja vajalikus koguses üksteise imendumiseks, et küpsetamine mitte ainult ei võta toidult toitainelise väärtuse, vaid muudab selle ka mürgiseks ja sellest on teatud juba viimased 100 aastat, kas sa tahaks rohkem teada? Ma loodan, et tahad :).

Seda, miks töödeldud/kuumutatud toit pole hea, saab kokku võtta nii: ensüümid/vitamiinid/antioksüdandid/mineraalid, valged verelibled ja mürgid. Kohe selgitan igaühte ülevaatlikult lähemalt.

Esiteks: ensüümid, vitamiinid, antioksüdandid ja mineraalid. Ensüümid on pisikesed aktiivsed tegelased, enamasti valgud, mis aitavad toitu lahti lammutada, et see saaks meie seedesüsteemist toitainetena verre imenduda. Näiteks rohelisest tärkliselisest banaanist saab küps kollane banaan just tänu selles leiduvatele ensüümidele. 1 Ka hakkavad kuumas hävinema vitamiinid, üks kuumatundlikumaid neist on C-vitamiin. Vitamiinidel on oma tööks vaja näiteks ensüüme. Pliidikuumus hävitab 90% vitamiinidest, antioksüdantidest. Kuumus muundab ka valke, muutes need raskesti seeditavaks.
Fotosünteesi käigus muudab taim päikeseenergia esimesena lihtsuhkruteks ning sealt edasi keerukamateks süsivesikuteks, rasvadeks ja valkudeks. Kõik see toimub molekulide vahel elektronide vahetamisega. Ja et keerukamaid protsesse kaitsta (vabad radikaalid), on loodus sättinud nii, et selliste protsesside ümber on kaitsekilp, mis koosneb antioksüdantidest, neutraliseerimaks vabad elektronid. Samad kemikaalid (antioksüdandid), mis korjavad üles vabad elektronid ja vabad radikaalid, loovad ühtlasi ka nähtavaid värve (kõik värvilised puu- ja juurviljad). Kuid on ka neid, mis on värvitud, näiteks vitamiin E ja askorbiinhape.
Loomses toidus puuduvad antioksüdantidest kaitsekilbid. Loomne toit pigem soodustab kehas vabade radikaalide tootmist ning rakkude kahjustamist.23
Ka antioksüdandid hävinevad, kui neid kõrgel temperatuuril kuumutada.
Eraldi võiks mainida veel mineraale. Kuigi küpsetamine ei mõjuta mineraale nii nagu ensüüme, vitamiine või antioksüdante, eralduvad mineraalid näiteks keetmisel vette, mis pärast kraanikausist alla kallatakse.
Teiseks: valged verelibled. Küpsetatud/kuumutatud toidu ja joogi tarbimisel tekib valgete vereliblede vohamine 2 (valged verelibled reageerivad, kui on vaja keha kaitsta). Tartu Ülikooli arstiteaduse konspektis selgitatakse seda nii: „Üldjuhul peegeldab leukotsüütide (valged verelibled) hulga suurenemine organismi normaalset vastust infektsioonile või põletikulisele protsessile. Leukotsüütide taseme tõusu võib põhjustada ka füüsiline stress (nagu näiteks atakk, anesteesia või ülepingutus) või emotionaalne stress.“ 3
Ja viimaseks akrülamiid. Kuumutamise tulemusena toit muundub, tekivad erinevad mürgised ühendid, millest üks populaarsemaid ja mürgisemaid on akrülamiid. 4, 5, 6

See kõik on tõestatud juba 80 aastat tagasi
„Toortoidu liikumine oli 120 aastat tagasi pea sama suur kui praegu (u 1880), kuni sellele tegi lõpu üks sõna – pisikud. Kui Pasteur avaldas 1878. aastal oma teooria haiguste tekkest (et põhjustajad on bakterid), tõi see kaasa tõelise paanika. Ent hilisemas eas jõudis Pasteur veendumusele, et mitte bakterid, vaid toksiline interjöör, keha sisemine keskkond, kus mikroobid elavad on see, mis võimaldab haigusele arenemiskeskkonna.“ 7
Justnagu mitmed tema kaasaegsed olid väitnud kohe alguses. Ja see bakteripaanika kestab tänaseni. Lehmapiim otse udarast on „must“ ja „rõve“. Aga pastöriseeritult ehk kõrgkuumutatult, nii et bakterid surevad, on okei. Vähe mõeldakse sellele, et kui „halb“ sureb, siis sureb ju kõrgkuumutamisel „hea“ ka!

Edward HowellKuumutamine tapab ensüümid
1930. aastatel tuli dr Edward Howell välja kuulsa ensüümi-teooriaga. Hiljem kirjutas ta sellest ka raamatu Ensüümipõhine Toitumine (The Enzyme Nutrition). Howell tõstatab teooria, et ensüümid toortoidus ehk elus toidus on olulised abilised toidu seedimisel. Kuna küpsetamine hävitab toidus kõik ensüümid, siis ta teoretiseeris, et keha peab toidu seedimiseks juurde tootma ise seedeensüüme, mida aga poleks vaja elus toidu söömisel. Samuti kirjutas ta, et igal inimesel on piiratud kogus ensüüme. Howelli teooriaid pole teadaolevalt täielikult tõestatud, kuid põhilised osad sellest on kinnitatud. Mis puutub veel ensüümidesse, siis Howelli sõnul surevad elus toidus ensüümid keskmiselt 47 kraadi juures (118 F).
Dr Howell rõhutab ka, et „eluiga on pöördvõrdeline organismi ensüümide määra ammendumisega. Kasvav toiduensüümide kasutamine soodustab keha ensüümide vähemat kasutamist.“ 8
Seega, süües ensüümiderikkaid elus toite, säästame oma limiteeritud ensüümivarusid. Küpsetamine aga hävitab ensüüme, seega süües küpsetatud toitu, kus ensüüme enam pole, peab keha neid oma varudest võtma.

grillKeha hakkab kuumutatud toitu ründama
1945. aastal tunnustati leukotsütoosi teooria eest ametlikuks Nobeli preemia nominandiks dr Paul Kouchakoff, Šveitsi Kliinilise Keemia Instituudi teadur (Nobeli preemia läks sel aastal penitsilliini avastajatele).22
Ta tõestas, et küpsetatud toidul on tõsine mõju inimese immuunsüsteemile. Selleks ajaks oli juba teada, et pärast küpsetatud/töödeldud toidu söömist tõuseb kehas valgete vereliblede arv (leukotsütoose on erinevaid, aga jääme praegu üldiseks). See toona normaalseks peetava asjaolu uurimine viis aga Kouchakoffi olulisele avastusele. Nimelt avastas ta, et

kui süüa toortoitu või madalal kuumusel küpsetatud toitu (kuni 93´C), siis pärast söömist võetud vereproovis leukotsütoosi ei ilmnenud! 2

Samas, kui süüa töödeldud/küpsetatud toitu, oli niipea kui söök makku jõudis, näha valgete vereliblede kasv. Sellest järeldas ta, et keha tundis toortoidu ära ja see polnud talle ähvardav. Ent küpsetatud surnud toitu kohtles keha kui sissetungijat. Kõige suurema valgete vereliblede kasvu tõid kaasa rafineeritud tooted, olenemata kuumutamisest – valge jahu, valge riis, homogeniseeritud ja pastöriseeritud toidud.

lapse puuviljadegaValgete vereliblede kasvu ei ilmnenud, kui söödi elus toitu; toitu, mis kuumutatud kuni 93´C või vähem.

Kerge valgete vereliblede kasv ilmnes, kui söödi toitu, mis kuumutatud 100´C kraadini.

Märgatav valgete vereliblede kasv ilmes, kui söödi toitu, mis kuumutatud 170-200´C kraadi, näiteks küpsetatud saiad, muffinid, koogid, küpsised.

tappev toitSuur valgete vereliblede kasv tekkis: rafineeritud toodetega (valge jahu, valge riis, valge suhkur, äädikas), praetud toiduga (friikartulid, krõpsud, pannil praetud toit), karboniseeritud jookidega (alkoholiga ja ilma, lauasool).

Tõsine valgete vereliblede kasv (võrreldav tõsise mürgitusega):
kuivatatud/vinnutatud liha, soolatud liha, pannil grillitud liha, mikroahjus soojendatud toit ja jook, pastöriseeritud tooted, piim, piimatooted ja mahlad ning toidud inimese tehtud kemikaalidega (hüdrogeenitud taimeõli, margariin, MSG ehk monosoodium glutamaat ehk E621 ehk maitsetugevdaja, magustaja aspartaam, sünteetilised värvid, maitsed, lõhnad jne.) 9

Kouchakoffi töö viis 90. aastatel teisele tasemele dr Jameth Sheridan, kes viimased 27 aastat olnud naise Kim Sheridaniga elus taimetoidul. Dr Jameth Sheridani kirglik lähenemine viis selleni, et ta uuris sadade inimeste vereproove enne ja pärast toidu söömist. Dr Sheridan leidis, et kui söödi taimset terviktoitu, ka küpsetatud, polnud valgete vereliblede reaktsioon kunagi nii suur kui pärast loomse toidu söömist, ükskõik kas toores või küpsetatud. Ning et valgete vereliblede arv oli kõige suurem kui söödi küpsetatud loomset. Samas, kunagi ei esinenud valgete vereliblede kasvu pärast elus taimetoidu söömist. 10

traces of healthyKüpsetamine muudab toidu mürgiseks
Peale selle, et kuumutamisel hävivad toidust seedimise lihtsustamiseks vajalikud ensüümid, vitamiinid, tekivad küpsetamisel ka mitmed mürgised ühendid. Kogu see loid ja elutu mass on kehale raske seedida.
Küpsetatud toidud on toitaineliselt vaesed ja see on põhiline põhjus, miks inimesed üle söövad. Kõht saab täis, aga rakud toitaineliselt nälgivad. Küpsetamisel muutub vee-toksiini vahekord toidus toksiinide kasuks, mis muudab ka küpstetatud toidu iseenesest meile palju mürgisemaks. Küpsetatud toit on kuivatatud toit ja kuivatatud toit kuivatab ka meie keha. 11

refined foodMaailma Tervishoiuorganisatsioon hoiatab, et küpsetatud süsivesikuterikastes toitudes (nt saiad, kartulikrõpsud, kräkkerid, friikartulid) on kõrge tase akrülamiidi. Akrülamiid on 2002. aastal Rootsi teadlaste poolt avastatud aine, mis tekib tärkliserikaste toitude kuumutamisel. Akrülamiid on neurotoksiin, põhjustab DNA kahjustusi, närvikahjustusi, muidu veeslahustuv ning seedetraktist kiirelt imenduv. Pole täpselt teada, kui suur kogus inimesel tõsist kahju tekitab. 6
Akrülamiid on ka üks Monsanto (suurim GMO ja taimede kemikaalide tootja) umbrohutõrje polüakrülamiidi ehitusplokk. Ei saa välistada, et kehas tekivad kohtumisel uued ühendid.

Kõik, mis on krõbe ja kuldpruun, on akrülamiide täis, näiteks küpsetatud kartulid, riis, jahutooted… Samuti on teada, et laboriloomadel tekitab akrülamiid vähki. 5, 12

Kuumutamine karameliseerib komplekssüsivesikud, surudes nende molekulid kokku kleepuvaks liimjaks massiks. Süsivesikute käärimise kõrvalproduktideks (soojas kõhus oodates) on gaasid, alkohol, äädikas. 4

potilKõrgel temperatuuril küpsetamine muundab valke, sulatades kokku aminohapped ensüümikindlatesse ahelatesse, mis ei lase neil täielikult laguneda, jättes sellised valgud meile mürgiste ja kasututena. „Keha tunneb ära poolikult lagundatud valgud (polüpeptiidid) ning peab neid välisteks sissetungijateks, mida tuleb rünnata (valgete vereliblede kasv), kinni püüda ja mis peab neerude kaudu eemaldama. Gaasid ja ebameeldivalt lõhnav väljaheide viitab mädanemisprotsessile soolestikus, kus anaeroobsed bakterid lõhustavad mitteseedinud valke.“ 13

20 aastat elus taimetoiduga sooleprobleeme ravinud dr David Klein ütleb, et seesama mürgine valk, mida keha ei suutnudki lahti lammutada jääb meie soojas kõhus seisma ja hakkab mädanema. „Peamiselt küpsetatud lihast, piimatoodetest, kuumutatud ubadest ja pähklitest-seemnetest seedumatu valk mädaneb meie kehas just samamoodi nagu piim läheb sooja ilmaga toatemperatuuril pahaks. Selle mädanemise kõrvalproduktid on ülimürgised ja kantserogeensed.“ Näiteks kui kõhugaasil on mädaneva muna lõhn, viitab see just sellele.
„Just nagu vesiniksulfiitgaas lagundab betooni, rauda ja terasest kanalisatsioonitorusid, samamoodi ärritab see ka meie soolestikku seestpoolt.“ 14

USA populaarseima terviseveebi pidaja ja praktiseeriv arst dr Mercola kirjutas artikli katsetest, kus uuriti küpsetatud toidus tekkinud mürgiseid ühendeid. Tulemuseks leiti, et süsivesikute, valkude ja rasvade küpsetamine soodustab soolevähki. Eriti soodustas teatud liiki kasvajate ja soolevähi teket kuumutatud kaseiin (lehmapiima valk)! Justnagu eelolijad, kinnitab ka tema, toetudes mitmele teaduslikule uuringule, et küpsetamine üle 180 kraadi muudab valgud kehvasti omastatavaks ja mürgiseks. 15


Paneme siia Oxfordi templi ka peale, on veel kaalukam: juba 20 aastat tagasi ilmus Oxfordi mainekas teadusajakirjas Carcinogenesis artikkel, kus viidati sellele, mida sa just lugesid. On reaalsus, et küpsetatud veiselihas, peekonis ja kalas on vähki tekitavad mürgid. 16

eat fleshMiks küpsetatud toit tekitab sõltuvust
Mõtlesin ükspäev jalutades, et kui on külm, on mulle oluline saada toitu, mis on soojendav ja ergutav ehk stimuleeriv. Et ma tean nüüd toitumisest rohkem, siis võiks selliseks toiduks olla käesoojad elus taimetoidu smuutid või supid.
Karen Ranzi seletab oma raamatus hästi lahti, miks küpsetatud toit tekitab sõltuvust, tsiteerides terviseeksperti Victoria Boutenkot: „Kui soolestiku kaudu pääseb meie vereringesse ükskõik milline ebapuhas aine, ärritab see neerupealseid, mis hakkavad tootma epinefriini (adrenaliini), norepinefriini ja erinevaid steroidhormoone. Need hormoonid stimuleerivad meie tundlikku närvisüsteemi, mistõttu esialgu tunneme end ärksalt. Samuti sunnivad need südant kiiremini töötama, pumpamaks rohkem verd läbi keha, mis tekitab sooja tunde. See soe tunne ei kesta aga kaua ja me maksame selle eest kõrget hinda. Pärast 10-15 minutit on keha lisatööst väsinud ning süda tahab puhata, närvisüsteem on pärsitud ning me tunneme end väsinuna, unisena ning olemine on veel jahedam kui enne. Ent pärast küpsetatud toidu söömist mäletame ainult sooja saamise tunnet, mistõttu kordame sama stimulatsiooni ikka uuesti ja uuesti. See kurnab keha ära ning talve lõppedes on paljud inimesed väsinud, kurnatud ja tühjad.“ 17

Justnagu heroiinisõltlase vajadus ja iha heroiini järele ei tule tema keha normaalsest füsioloogilisest vajadusest, niisamuti on ka küpsetatud toidu sööjal, tema näljatunne pole keha normaalne vajadus, pigem on see sõltuvuse vajadus. 18

Kuumutamine muudab toidu happeliseks
Karen Ranzi, logopeed, kes olnud 18 aastat elus taimetoidul ja kasvatanud nii oma kaks last üles (kirjutas sellest ka raamatu) ütleb: „Mõned arstid ja toitumisspetsialistid usuvad, et toitained juurviljades on kuumutades kehale paremini kättesaadavad ning et juurviljade kuumutamine isegi parandab nende seedimist ja omadamist. Näiteks öeldakse, et tomatis esinev lükopeen on paremini omastatav, kui seda eelnevalt kuumutada. Natural Hygiene´i klassikalise õpetuse kohaselt tuleks aga küpsetatud tomateid vältida, sest kuumutamine ei lase tomati hapetel muutuda aluseliseks. Samas, happed toores tomatis muutuvad aluseliseks kohe, kui seda hammustada. Kui tomatid on küpsetatud, on selles olevad happed fikseeritud ja jäävad happeliseks.“ Kui toit on happeline, siis võtab keha oma varudest (peamiselt luudest ja hammastest) aluseliseid mineraale (peamiselt kaltsiumi), et seda happelisust neutraliseerida. Küpsetatud/kuumutatud toit on happeline ja viib seega meie kehast aluselisi mineraale välja.

Karen Ranzi lisab, et enamik inimesi küpsetavad oma toitu kõrgetel temperatuuridel. Kui elus toit on kuumutatud, muutub see lodevaks ja elutuks. „Kui sa paned oma käe põlema, oleks see põlenud või koguni täieliOtto Warburgkult hävinud. On loogiline, et sama asi juhtub ka toiduga, muutes toidu toitainete mõttes kehvaks või puudulikuks ja raskesti seeditavaks. Isegi pliidi kõige madalam temperatuur on liiga kuum, et toitained alles jääksid!“ 19
Pealegi, vitamiinidest kaob kuumutamisel esimesena C-vitamiin, nii et pakendatud apelsini mahla ostmine on kõige mõtetum üldse. (Isegi, kui on lisatud sünteetiline vitamiin, sest see pole C-vitamiin!)

Tagatipuks mainin veel dr Otto Warburgi, kes sai 1931. aastal Nobeli preemia vähirakkude ainevahetuse uurimustöö eest. Lühidalt – vähk areneb happelises anaeroobses keskkonnas.
20

Elus taimetoidus on toitained paremini omastatavad
Toortoit pole muundatud, see ei sisalda nii palju mürke kui küpsetatud toit. Elus toit on täielik, sisaldades rohkem vitamiine, mineraale ja antioksüdante. Loomsed toidud on küll suure valgusisaldusega, ent tühjad vitamiinidest ja mineraalidest. „Lihas, teraviljas, kaunviljades ja piimatoodetes ei eksisteeri ühtegi hädavajalikku toitainet, mida poleks olemas ka puuviljades, juurviljades, pähklites ja seemnetes ning sellisena, mis on inimesele palju kergemini seeditav.“ 21

kaelkirjakElevant, kaelkirjak, ninasarvik, gorilla kasvavad meeletu suurteks loomadeks süües elus taimetoitu! Miks peaks inimene siis pidevalt toitainelise puudujäägi üle pead vaevama?
Loomadel pole ka pliite, mis hävitavad kuni 90% vitamiinidest ja aminohapetest ning vabastab taimest mineraale. Loomad lihtsalt instinktiivselt teavad, millised toidud on nende seedesüsteemile parimad.

Liisa-Indra Pajuste

Allikad:

1. Frederic Patenaude. Raw Food Controversies. Lk 147. (2011)
2. Dr Paul Kouchakoff. The Influence of Food Cooking on the Blood Formula of Man. (1930)
3. Tartu Ülikool, Arstiteadus. Leukotsütoos ja Endoteeli Markerid Ortopeediliste Operatsioonide Järgses Perioodis.
4. Dr Dougals N. Graham. 80/10/10; Lk 257. (2006, 2008)
5. Dr Michael Klaper. The Vegetarian Health Institute. Lesson 16.
6. Rootsi Rahvuslik Toiduagentuur
7. Dr Douglas N. Graham. 80/10/10. Lk 54. (2006, 2008)
8. Dr. Edward Howell. The Enzyme Nutrition, “The enzyme nutrition axiom“. (1995)
9. Health Beyond Hype. Leukocytosis – Toxic Reactions to Eating Highly Heated Food.
10. Jameth ja Kim Sheridan. Uncooking With Jameth and Kim. (1991) + Veganpalooza konverents 2012 suvel.
11. Dr Douglas N. Graham 80/10/10. Lk 57. (2006, 2008)
12. Dr McDougall Newsletter. Acrylamide Poisoning – Cancer From Overcooked Carbohydrates. (2005)
13. Dr Douglas N. Graham 80/10/10. Lk 58. (2006, 2008)
14. Dr David Klein, colitis-crohns.com, articles
15. Dr Joseph Mercola. The Innocent Cooking Mistake That Could Cause Cancer. (2011)
16. Oxford Journals, Carcinogenesis. Heterocyclic Aromatic Amine formation in Grilled Bacon, Beef and Fish and in Grill Scrapings. (1993)
17. Karen Ranzi. Creatin Healthy Children Through Attacment Parenting and Raw Foods. Lk 164. (2010)
18. A.T. Hovanessian. Raw Eating. (2000 / orig ´60)
19. Karen Ranzi. Creating Healthy Children Through Attachment Parenting and Raw Foods. Lk 93. (2010)
20. NobelPrize.org ja Wikipedia 
21. Dr Dougals N. Graham. 80/10/10. Lk 245. (2006, 2008)
22. Nomination Database for the Nobel Prize in Physiology and Medicine
23. Dr T. Colin Campbell. The China Study. (2006)