miks elus toit

You eat chicken you eat bread
Everything you eat is dead


põlenud käsiMa alustan puhta loogikaga – mis sa arvad, mis sinuga juhtuks, kui keegi su ahju pistaks ja 200kraadiga pool tundi küpsetaks?
Ma arvan, sa oleks kutu juba paari minutiga. Aga sama juhtub ka toiduga.

Et me saame just toidust oma põhilised toitained, siis esiteks on tähtis, et kogu vajalik kraam oleks seal olemas ja teiseks, et see oleks meile kergelt omastatav. Küpsetatud toit on toitaineliselt surnud ega vasta kummalegi põhimõttele.

Mis siis kui ma selgitaks, et elus toidus on toitained hästi omastatavad just õiges ja vajalikus koguses üksteise imendumiseks, et küpsetamine mitte ainult ei võta toidult toitainelise väärtuse, vaid muudab selle ka mürgiseks ja sellest on teatud juba viimased 100 aastat, kas sa tahaks rohkem teada? Ma loodan, et tahad :).

Seda, miks töödeldud/kuumutatud toit pole hea, saab kokku võtta nii: ensüümid/vitamiinid/antioksüdandid/mineraalid, valged verelibled ja mürgid. Kohe selgitan igaühte ülevaatlikult lähemalt.

Esiteks: ensüümid, vitamiinid, antioksüdandid ja mineraalid. Ensüümid on pisikesed aktiivsed tegelased, enamasti valgud, mis aitavad toitu lahti lammutada, et see saaks meie seedesüsteemist toitainetena verre imenduda. Näiteks rohelisest tärkliselisest banaanist saab küps kollane banaan just tänu selles leiduvatele ensüümidele. 1 Ka hakkavad kuumas hävinema vitamiinid, üks kuumatundlikumaid neist on C-vitamiin. Vitamiinidel on oma tööks vaja näiteks ensüüme. Pliidikuumus hävitab 90% vitamiinidest, antioksüdantidest. Kuumus muundab ka valke, muutes need raskesti seeditavaks.
Fotosünteesi käigus muudab taim päikeseenergia esimesena lihtsuhkruteks ning sealt edasi keerukamateks süsivesikuteks, rasvadeks ja valkudeks. Kõik see toimub molekulide vahel elektronide vahetamisega. Ja et keerukamaid protsesse kaitsta (vabad radikaalid), on loodus sättinud nii, et selliste protsesside ümber on kaitsekilp, mis koosneb antioksüdantidest, neutraliseerimaks vabad elektronid. Samad kemikaalid (antioksüdandid), mis korjavad üles vabad elektronid ja vabad radikaalid, loovad ühtlasi ka nähtavaid värve (kõik värvilised puu- ja juurviljad). Kuid on ka neid, mis on värvitud, näiteks vitamiin E ja askorbiinhape.
Loomses toidus puuduvad antioksüdantidest kaitsekilbid. Loomne toit pigem soodustab kehas vabade radikaalide tootmist ning rakkude kahjustamist.23
Ka antioksüdandid hävinevad, kui neid kõrgel temperatuuril kuumutada.
Eraldi võiks mainida veel mineraale. Kuigi küpsetamine ei mõjuta mineraale nii nagu ensüüme, vitamiine või antioksüdante, eralduvad mineraalid näiteks keetmisel vette, mis pärast kraanikausist alla kallatakse.
Teiseks: valged verelibled. Küpsetatud/kuumutatud toidu ja joogi tarbimisel tekib valgete vereliblede vohamine 2 (valged verelibled reageerivad, kui on vaja keha kaitsta). Tartu Ülikooli arstiteaduse konspektis selgitatakse seda nii: „Üldjuhul peegeldab leukotsüütide (valged verelibled) hulga suurenemine organismi normaalset vastust infektsioonile või põletikulisele protsessile. Leukotsüütide taseme tõusu võib põhjustada ka füüsiline stress (nagu näiteks atakk, anesteesia või ülepingutus) või emotionaalne stress.“ 3
Ja viimaseks akrülamiid. Kuumutamise tulemusena toit muundub, tekivad erinevad mürgised ühendid, millest üks populaarsemaid ja mürgisemaid on akrülamiid. 4, 5, 6

See kõik on tõestatud juba 80 aastat tagasi
„Toortoidu liikumine oli 120 aastat tagasi pea sama suur kui praegu (u 1880), kuni sellele tegi lõpu üks sõna – pisikud. Kui Pasteur avaldas 1878. aastal oma teooria haiguste tekkest (et põhjustajad on bakterid), tõi see kaasa tõelise paanika. Ent hilisemas eas jõudis Pasteur veendumusele, et mitte bakterid, vaid toksiline interjöör, keha sisemine keskkond, kus mikroobid elavad on see, mis võimaldab haigusele arenemiskeskkonna.“ 7
Justnagu mitmed tema kaasaegsed olid väitnud kohe alguses. Ja see bakteripaanika kestab tänaseni. Lehmapiim otse udarast on „must“ ja „rõve“. Aga pastöriseeritult ehk kõrgkuumutatult, nii et bakterid surevad, on okei. Vähe mõeldakse sellele, et kui „halb“ sureb, siis sureb ju kõrgkuumutamisel „hea“ ka!

Edward HowellKuumutamine tapab ensüümid
1930. aastatel tuli dr Edward Howell välja kuulsa ensüümi-teooriaga. Hiljem kirjutas ta sellest ka raamatu Ensüümipõhine Toitumine (The Enzyme Nutrition). Howell tõstatab teooria, et ensüümid toortoidus ehk elus toidus on olulised abilised toidu seedimisel. Kuna küpsetamine hävitab toidus kõik ensüümid, siis ta teoretiseeris, et keha peab toidu seedimiseks juurde tootma ise seedeensüüme, mida aga poleks vaja elus toidu söömisel. Samuti kirjutas ta, et igal inimesel on piiratud kogus ensüüme. Howelli teooriaid pole teadaolevalt täielikult tõestatud, kuid põhilised osad sellest on kinnitatud. Mis puutub veel ensüümidesse, siis Howelli sõnul surevad elus toidus ensüümid keskmiselt 47 kraadi juures (118 F).
Dr Howell rõhutab ka, et „eluiga on pöördvõrdeline organismi ensüümide määra ammendumisega. Kasvav toiduensüümide kasutamine soodustab keha ensüümide vähemat kasutamist.“ 8
Seega, süües ensüümiderikkaid elus toite, säästame oma limiteeritud ensüümivarusid. Küpsetamine aga hävitab ensüüme, seega süües küpsetatud toitu, kus ensüüme enam pole, peab keha neid oma varudest võtma.

grillKeha hakkab kuumutatud toitu ründama
1945. aastal tunnustati leukotsütoosi teooria eest ametlikuks Nobeli preemia nominandiks dr Paul Kouchakoff, Šveitsi Kliinilise Keemia Instituudi teadur (Nobeli preemia läks sel aastal penitsilliini avastajatele).22
Ta tõestas, et küpsetatud toidul on tõsine mõju inimese immuunsüsteemile. Selleks ajaks oli juba teada, et pärast küpsetatud/töödeldud toidu söömist tõuseb kehas valgete vereliblede arv (leukotsütoose on erinevaid, aga jääme praegu üldiseks). See toona normaalseks peetava asjaolu uurimine viis aga Kouchakoffi olulisele avastusele. Nimelt avastas ta, et

kui süüa toortoitu või madalal kuumusel küpsetatud toitu (kuni 93´C), siis pärast söömist võetud vereproovis leukotsütoosi ei ilmnenud! 2

Samas, kui süüa töödeldud/küpsetatud toitu, oli niipea kui söök makku jõudis, näha valgete vereliblede kasv. Sellest järeldas ta, et keha tundis toortoidu ära ja see polnud talle ähvardav. Ent küpsetatud surnud toitu kohtles keha kui sissetungijat. Kõige suurema valgete vereliblede kasvu tõid kaasa rafineeritud tooted, olenemata kuumutamisest – valge jahu, valge riis, homogeniseeritud ja pastöriseeritud toidud.

lapse puuviljadegaValgete vereliblede kasvu ei ilmnenud, kui söödi elus toitu; toitu, mis kuumutatud kuni 93´C või vähem.

Kerge valgete vereliblede kasv ilmnes, kui söödi toitu, mis kuumutatud 100´C kraadini.

Märgatav valgete vereliblede kasv ilmes, kui söödi toitu, mis kuumutatud 170-200´C kraadi, näiteks küpsetatud saiad, muffinid, koogid, küpsised.

tappev toitSuur valgete vereliblede kasv tekkis: rafineeritud toodetega (valge jahu, valge riis, valge suhkur, äädikas), praetud toiduga (friikartulid, krõpsud, pannil praetud toit), karboniseeritud jookidega (alkoholiga ja ilma, lauasool).

Tõsine valgete vereliblede kasv (võrreldav tõsise mürgitusega):
kuivatatud/vinnutatud liha, soolatud liha, pannil grillitud liha, mikroahjus soojendatud toit ja jook, pastöriseeritud tooted, piim, piimatooted ja mahlad ning toidud inimese tehtud kemikaalidega (hüdrogeenitud taimeõli, margariin, MSG ehk monosoodium glutamaat ehk E621 ehk maitsetugevdaja, magustaja aspartaam, sünteetilised värvid, maitsed, lõhnad jne.) 9

Kouchakoffi töö viis 90. aastatel teisele tasemele dr Jameth Sheridan, kes viimased 27 aastat olnud naise Kim Sheridaniga elus taimetoidul. Dr Jameth Sheridani kirglik lähenemine viis selleni, et ta uuris sadade inimeste vereproove enne ja pärast toidu söömist. Dr Sheridan leidis, et kui söödi taimset terviktoitu, ka küpsetatud, polnud valgete vereliblede reaktsioon kunagi nii suur kui pärast loomse toidu söömist, ükskõik kas toores või küpsetatud. Ning et valgete vereliblede arv oli kõige suurem kui söödi küpsetatud loomset. Samas, kunagi ei esinenud valgete vereliblede kasvu pärast elus taimetoidu söömist. 10

traces of healthyKüpsetamine muudab toidu mürgiseks
Peale selle, et kuumutamisel hävivad toidust seedimise lihtsustamiseks vajalikud ensüümid, vitamiinid, tekivad küpsetamisel ka mitmed mürgised ühendid. Kogu see loid ja elutu mass on kehale raske seedida.
Küpsetatud toidud on toitaineliselt vaesed ja see on põhiline põhjus, miks inimesed üle söövad. Kõht saab täis, aga rakud toitaineliselt nälgivad. Küpsetamisel muutub vee-toksiini vahekord toidus toksiinide kasuks, mis muudab ka küpstetatud toidu iseenesest meile palju mürgisemaks. Küpsetatud toit on kuivatatud toit ja kuivatatud toit kuivatab ka meie keha. 11

refined foodMaailma Tervishoiuorganisatsioon hoiatab, et küpsetatud süsivesikuterikastes toitudes (nt saiad, kartulikrõpsud, kräkkerid, friikartulid) on kõrge tase akrülamiidi. Akrülamiid on 2002. aastal Rootsi teadlaste poolt avastatud aine, mis tekib tärkliserikaste toitude kuumutamisel. Akrülamiid on neurotoksiin, põhjustab DNA kahjustusi, närvikahjustusi, muidu veeslahustuv ning seedetraktist kiirelt imenduv. Pole täpselt teada, kui suur kogus inimesel tõsist kahju tekitab. 6
Akrülamiid on ka üks Monsanto (suurim GMO ja taimede kemikaalide tootja) umbrohutõrje polüakrülamiidi ehitusplokk. Ei saa välistada, et kehas tekivad kohtumisel uued ühendid.

Kõik, mis on krõbe ja kuldpruun, on akrülamiide täis, näiteks küpsetatud kartulid, riis, jahutooted… Samuti on teada, et laboriloomadel tekitab akrülamiid vähki. 5, 12

Kuumutamine karameliseerib komplekssüsivesikud, surudes nende molekulid kokku kleepuvaks liimjaks massiks. Süsivesikute käärimise kõrvalproduktideks (soojas kõhus oodates) on gaasid, alkohol, äädikas. 4

potilKõrgel temperatuuril küpsetamine muundab valke, sulatades kokku aminohapped ensüümikindlatesse ahelatesse, mis ei lase neil täielikult laguneda, jättes sellised valgud meile mürgiste ja kasututena. „Keha tunneb ära poolikult lagundatud valgud (polüpeptiidid) ning peab neid välisteks sissetungijateks, mida tuleb rünnata (valgete vereliblede kasv), kinni püüda ja mis peab neerude kaudu eemaldama. Gaasid ja ebameeldivalt lõhnav väljaheide viitab mädanemisprotsessile soolestikus, kus anaeroobsed bakterid lõhustavad mitteseedinud valke.“ 13

20 aastat elus taimetoiduga sooleprobleeme ravinud dr David Klein ütleb, et seesama mürgine valk, mida keha ei suutnudki lahti lammutada jääb meie soojas kõhus seisma ja hakkab mädanema. „Peamiselt küpsetatud lihast, piimatoodetest, kuumutatud ubadest ja pähklitest-seemnetest seedumatu valk mädaneb meie kehas just samamoodi nagu piim läheb sooja ilmaga toatemperatuuril pahaks. Selle mädanemise kõrvalproduktid on ülimürgised ja kantserogeensed.“ Näiteks kui kõhugaasil on mädaneva muna lõhn, viitab see just sellele.
„Just nagu vesiniksulfiitgaas lagundab betooni, rauda ja terasest kanalisatsioonitorusid, samamoodi ärritab see ka meie soolestikku seestpoolt.“ 14

USA populaarseima terviseveebi pidaja ja praktiseeriv arst dr Mercola kirjutas artikli katsetest, kus uuriti küpsetatud toidus tekkinud mürgiseid ühendeid. Tulemuseks leiti, et süsivesikute, valkude ja rasvade küpsetamine soodustab soolevähki. Eriti soodustas teatud liiki kasvajate ja soolevähi teket kuumutatud kaseiin (lehmapiima valk)! Justnagu eelolijad, kinnitab ka tema, toetudes mitmele teaduslikule uuringule, et küpsetamine üle 180 kraadi muudab valgud kehvasti omastatavaks ja mürgiseks. 15


Paneme siia Oxfordi templi ka peale, on veel kaalukam: juba 20 aastat tagasi ilmus Oxfordi mainekas teadusajakirjas Carcinogenesis artikkel, kus viidati sellele, mida sa just lugesid. On reaalsus, et küpsetatud veiselihas, peekonis ja kalas on vähki tekitavad mürgid. 16

eat fleshMiks küpsetatud toit tekitab sõltuvust
Mõtlesin ükspäev jalutades, et kui on külm, on mulle oluline saada toitu, mis on soojendav ja ergutav ehk stimuleeriv. Et ma tean nüüd toitumisest rohkem, siis võiks selliseks toiduks olla käesoojad elus taimetoidu smuutid või supid.
Karen Ranzi seletab oma raamatus hästi lahti, miks küpsetatud toit tekitab sõltuvust, tsiteerides terviseeksperti Victoria Boutenkot: „Kui soolestiku kaudu pääseb meie vereringesse ükskõik milline ebapuhas aine, ärritab see neerupealseid, mis hakkavad tootma epinefriini (adrenaliini), norepinefriini ja erinevaid steroidhormoone. Need hormoonid stimuleerivad meie tundlikku närvisüsteemi, mistõttu esialgu tunneme end ärksalt. Samuti sunnivad need südant kiiremini töötama, pumpamaks rohkem verd läbi keha, mis tekitab sooja tunde. See soe tunne ei kesta aga kaua ja me maksame selle eest kõrget hinda. Pärast 10-15 minutit on keha lisatööst väsinud ning süda tahab puhata, närvisüsteem on pärsitud ning me tunneme end väsinuna, unisena ning olemine on veel jahedam kui enne. Ent pärast küpsetatud toidu söömist mäletame ainult sooja saamise tunnet, mistõttu kordame sama stimulatsiooni ikka uuesti ja uuesti. See kurnab keha ära ning talve lõppedes on paljud inimesed väsinud, kurnatud ja tühjad.“ 17

Justnagu heroiinisõltlase vajadus ja iha heroiini järele ei tule tema keha normaalsest füsioloogilisest vajadusest, niisamuti on ka küpsetatud toidu sööjal, tema näljatunne pole keha normaalne vajadus, pigem on see sõltuvuse vajadus. 18

Kuumutamine muudab toidu happeliseks
Karen Ranzi, logopeed, kes olnud 18 aastat elus taimetoidul ja kasvatanud nii oma kaks last üles (kirjutas sellest ka raamatu) ütleb: „Mõned arstid ja toitumisspetsialistid usuvad, et toitained juurviljades on kuumutades kehale paremini kättesaadavad ning et juurviljade kuumutamine isegi parandab nende seedimist ja omadamist. Näiteks öeldakse, et tomatis esinev lükopeen on paremini omastatav, kui seda eelnevalt kuumutada. Natural Hygiene´i klassikalise õpetuse kohaselt tuleks aga küpsetatud tomateid vältida, sest kuumutamine ei lase tomati hapetel muutuda aluseliseks. Samas, happed toores tomatis muutuvad aluseliseks kohe, kui seda hammustada. Kui tomatid on küpsetatud, on selles olevad happed fikseeritud ja jäävad happeliseks.“ Kui toit on happeline, siis võtab keha oma varudest (peamiselt luudest ja hammastest) aluseliseid mineraale (peamiselt kaltsiumi), et seda happelisust neutraliseerida. Küpsetatud/kuumutatud toit on happeline ja viib seega meie kehast aluselisi mineraale välja.

Karen Ranzi lisab, et enamik inimesi küpsetavad oma toitu kõrgetel temperatuuridel. Kui elus toit on kuumutatud, muutub see lodevaks ja elutuks. „Kui sa paned oma käe põlema, oleks see põlenud või koguni täieliOtto Warburgkult hävinud. On loogiline, et sama asi juhtub ka toiduga, muutes toidu toitainete mõttes kehvaks või puudulikuks ja raskesti seeditavaks. Isegi pliidi kõige madalam temperatuur on liiga kuum, et toitained alles jääksid!“ 19
Pealegi, vitamiinidest kaob kuumutamisel esimesena C-vitamiin, nii et pakendatud apelsini mahla ostmine on kõige mõtetum üldse. (Isegi, kui on lisatud sünteetiline vitamiin, sest see pole C-vitamiin!)

Tagatipuks mainin veel dr Otto Warburgi, kes sai 1931. aastal Nobeli preemia vähirakkude ainevahetuse uurimustöö eest. Lühidalt – vähk areneb happelises anaeroobses keskkonnas.
20

Elus taimetoidus on toitained paremini omastatavad
Toortoit pole muundatud, see ei sisalda nii palju mürke kui küpsetatud toit. Elus toit on täielik, sisaldades rohkem vitamiine, mineraale ja antioksüdante. Loomsed toidud on küll suure valgusisaldusega, ent tühjad vitamiinidest ja mineraalidest. „Lihas, teraviljas, kaunviljades ja piimatoodetes ei eksisteeri ühtegi hädavajalikku toitainet, mida poleks olemas ka puuviljades, juurviljades, pähklites ja seemnetes ning sellisena, mis on inimesele palju kergemini seeditav.“ 21

kaelkirjakElevant, kaelkirjak, ninasarvik, gorilla kasvavad meeletu suurteks loomadeks süües elus taimetoitu! Miks peaks inimene siis pidevalt toitainelise puudujäägi üle pead vaevama?
Loomadel pole ka pliite, mis hävitavad kuni 90% vitamiinidest ja aminohapetest ning vabastab taimest mineraale. Loomad lihtsalt instinktiivselt teavad, millised toidud on nende seedesüsteemile parimad.

Liisa-Indra Pajuste

Allikad:

1. Frederic Patenaude. Raw Food Controversies. Lk 147. (2011)
2. Dr Paul Kouchakoff. The Influence of Food Cooking on the Blood Formula of Man. (1930)
3. Tartu Ülikool, Arstiteadus. Leukotsütoos ja Endoteeli Markerid Ortopeediliste Operatsioonide Järgses Perioodis.
4. Dr Dougals N. Graham. 80/10/10; Lk 257. (2006, 2008)
5. Dr Michael Klaper. The Vegetarian Health Institute. Lesson 16.
6. Rootsi Rahvuslik Toiduagentuur
7. Dr Douglas N. Graham. 80/10/10. Lk 54. (2006, 2008)
8. Dr. Edward Howell. The Enzyme Nutrition, “The enzyme nutrition axiom“. (1995)
9. Health Beyond Hype. Leukocytosis – Toxic Reactions to Eating Highly Heated Food.
10. Jameth ja Kim Sheridan. Uncooking With Jameth and Kim. (1991) + Veganpalooza konverents 2012 suvel.
11. Dr Douglas N. Graham 80/10/10. Lk 57. (2006, 2008)
12. Dr McDougall Newsletter. Acrylamide Poisoning – Cancer From Overcooked Carbohydrates. (2005)
13. Dr Douglas N. Graham 80/10/10. Lk 58. (2006, 2008)
14. Dr David Klein, colitis-crohns.com, articles
15. Dr Joseph Mercola. The Innocent Cooking Mistake That Could Cause Cancer. (2011)
16. Oxford Journals, Carcinogenesis. Heterocyclic Aromatic Amine formation in Grilled Bacon, Beef and Fish and in Grill Scrapings. (1993)
17. Karen Ranzi. Creatin Healthy Children Through Attacment Parenting and Raw Foods. Lk 164. (2010)
18. A.T. Hovanessian. Raw Eating. (2000 / orig ´60)
19. Karen Ranzi. Creating Healthy Children Through Attachment Parenting and Raw Foods. Lk 93. (2010)
20. NobelPrize.org ja Wikipedia 
21. Dr Dougals N. Graham. 80/10/10. Lk 245. (2006, 2008)
22. Nomination Database for the Nobel Prize in Physiology and Medicine
23. Dr T. Colin Campbell. The China Study. (2006)

 

23 kommentaari

  1. Evidence shows that giraffe adapt their diet to the species available in the specific region they find themselves, as well as adapting intake depending on the seasons. Feeding takes up most of the giraffe’s day – up to 75% at certain times of the year. giraffes eat up to 70 lbs. of food a day .

    What they discovered is that the gorillas do have a thing for protein-rich leaves, and they devote most of their effort to foraging these leaves — but only during seasons where there wasn’t much fruit. Contrary to the general scientific consensus, if it was fruit season, that’s where there effort would go. Gorillas much preferred the sweet stuff to high-protein leaves. ( kõrge proteiini sisaldusega toit vs kõrge fruktoosi sisaldusega toit)

    Elevant, kaelkirjak, ninasarvik, gorilla kasvavad meeletu suurteks loomadeks süües elus taimetoitu!

    jep, suuruse saladus on leitud, taimetoit teeb su suureks, siin pole midagi tegemist geenide või kalorite kogusega mida sa sööma pead.
    Kaelkirjak sööb päevas ca 35kg toitu, gorilla sööb ca 25kg. miks kurat võrrelda inimesi nendega? sööb meist keegi selliseid toidu koguseid? kas gorilla suuruse põhjuseks on puhtalt fakt, et ta sööb taimetoitu või on see seotud koguste ja seeläbi kaloritega mida ta sööb?
    kas see on edumeelne kui kaelkirjak peab päevast 75% toidu otsimisele ja söömisele kulutama? Kas kaelkirjak on suur sellepärast et ta teab milliseid taimi süüa või on see seotud sellega et kaelkirjak tarvitab aastas rohkem kui 12 tonni taimetoitu ?

    selliseid lolli hõikeid uudisesse toppida, et just taimetoidu pärast on kaelkirjak nii suur ja gorilla nii tugev- no see lonkab jalga sa võid üks ühele kopeerida oma kaelkirjaku toitu ja sa ei kasva kunagi, never never never nii suureks kui tema.
    samamoodi on kõikide taimetoitlaste heaks eeskujuks gorilla- tugev ja võimas loom, aga paljud teist söövad 25kg taimetoitu päevas ( kujutate ette mitu kg sealt proteiini tuleb, inimene ei hakka seda kunagi suutma, olgugi et ta võib süüa kõike sama mida gorilla.)

    Nii et võrrelda inimesi loomadega kes veedavad kolmveerand oma elust toidu jahtimisele ja söömisele, kes söövad päevas kaalult samapalju kui pool meie enda kehakaalu (inimeste) ja väidad et nad on suured ja tugevad sellepärast mida nad söövad siis sa oled juhm.

    koerad näiteks võivad maast sitta ka süüa, katkiste igemetega mulda suu täis toppida ja õnnelikud olla, aga vaadake kui tugevad nad on, ilmselt sellepärast et nad väljaheiteid söövad – täpselt samasugune loogika mida siin lehepeal väänate.

    • on olla õnnelik kui elada lollina….

      • :D suht õige ju. Pista porgandeid päevad läbi, toorelt, nii et kõht lahti :D

        Ükski asi suures koguses ei ole hea, pidage pirii oma värkidega.
        Sous-vide on teema ;) uurige asja!

        • Liisa-Indra

          Tere Peeter.
          Hea küsimus. Taimetoitlase toidulaud on väga rikkalik, sinna kuuluvad kõik puuviljad, juurviljad, seened, seemned, pähklid, teraviljad (paljud jätavad gluteenirikkamad välja). Ka piima ja koort saab nt teha pähklitest, mandlipiim on seejuures eriti hea ja väga lihtne teha.
          Ma ütleks, et minul kulub toidu peale palju vähem aega kui siis, kui olin segatoiduline. Mõtlen vähem toidust, see valmib kiirelt ja täidab isud. Ka pole rahaliselt väga palju kallim. Ausalt, suvel turult ostes tundub nii mõttetu kõige selle eest maksta, sest enamus toitu saaks tegelt ise kasvatada. Kuigi me elame linnas, siis nüüd eelmisel suvel kaitsetasimegi kasvatamist mehe vanaonu maal.
          Midagi sellist, mida lapsed koolis sööks? Siis pakun nt röstimata tatar, kurgi-porgandi salat, vegan majonees (isetehtud v poest). Väga kiire, kerge ja kõhtu täitev.
          Pakun veel ideid: kõrvitsa püreesupp, aedviljasupp riis v kartuliga / Valge tatar (röstimata), pruun riis või kinoa köögiviljade ja vegan majoneesiga v tomatikastmega / Juurviljakotletid aurutatud kartuli, sooja ürdikastme ja värske salatiga / Lillkapsa-porgandi-kartuli pudru (piima asemel taimne koor või piim) värske salati ja taimse vorstiga / Soe läätsesalat tofu, hummuse ja peedikotletiga / Soe salat tofu, köögiviljade (nt porgand, suvikõrvits ja tofu pannil soojendatud sibula ja küüslauguga) ja tomatikastmega (päikesekuivatatud tomat+värske tomat+maitseained seguks) / Maisi-riisijahust pasta sibula-šampinjonikastme ja värskete ürtidega.
          Head isu! :)

  2. Liisa-Indra

    Ükskõik millise pöördumise mõju oleneb su enda häälestatusest. See lugu on mõeldud inspireerima. Olen kindel, et inimene võib rahumeeli taimi süüa muretsemata seejuures toitainelise tasakaalutuse pärast. Ammu on teada, et inimesele loomulik toit on elus täistaimetoit. Et inimkond on tänaseks sellest üsna kaugele triivinud, ent viimasel ajal taas tagasiteed hakanud leidma, siis on ainuüksi loomulik võrrelda ennast loomadega, kes elavad looduses ja söövad instinktiivselt. Muidugi saab inimene siit palju õppida, ja peakski. Kui inimene elaks loomulikumas keskkonnas, eemal kapitalismist, linnastumisest, tehnikarevolutsioonist ja tehiskeskondadest, veedaks ta ka oma aega sootuks teisiti. Tõenäoliselt oleks oma osa sellest seotud maa eest hoolitsemise ja toiduga ka, muidugi.
    Enesele kohase taimetoidu koguse söömine ei tähenda, et inimene võiks või peaks kasvama niisama suureks kui gorilla või kaelkirjak. See võrdlus näitab, et inimese mure vajaliku valgu ja toitainete saamise osas pole nii tõsine, meie vajadused võrreldes suurte loomadega on tühised. Nad on terved ja tugevad, sest söövad elus toitu, loomulikku toitu.
    Kui arvestada, et keskmine kaelkirjak kaalub 1200 kg, on 5-meetrine ja sööb 32 kg toitu, see ümberkonventeerida: keskmine inimene on 80 kg, siis 2,1 kg toitu päevas süüa ei ole ju palju. Gorillade puhul kaalub keskmine isane u 230 kg. Enamus toidust on kalorivaesed lehed u 18 kg päevas. Inimesele teeks see 4,5 kg toitu. Teatavasti ei tähenda taimetoit ainult lehti, mis gorillade puhul tähendab ka mõningast puuviljade söömist.
    Kui sa usud, et sul on elamiseks vaja kedagi tappa ja ta liha ning piima süüa, siis sul ongi seda vaja. Mina seda ei usu ja mul pole vaja ning ma ei söö kaelkirjaku mõõtu koguseid kodus.
    Kui on veel küsimusi, siis pikad kirjad palun saata mulle e-postiga.
    Päikest :).

    • Tere. huvitav lugemine ja noortele inimestele üsna kergelt jäljendatav ning ühtlasi hirmutav eluloogika? pesen käed kõigest puhtaks ja lähen tagasi koopasse?. Californias küll võib-olla realiseeritav. põhjamaades paraku asi teine-paljudel eesti inimestel on halvad hambad kui sedagi, toortoit poes on toidulisanded täis ja töödeldud, nn. ökotoit ainult rikkuritele jne. pereelu lõhkumisest ja vastutamatusest parem ei räägigi. vaielge vastu kui viitsite lgp.-d Indra. aga päikest ikka.

      • Liisa-Indra

        Tere Tiit,
        pigem näen, et ka siin Põhjamaades on see väga hästi tehtav, mitte ainult rikkuritele ja ainult tervistav kogemus. Eriti soodne on siis, kui saab käia vahetevahel metsas sööki korjamas ja natuke ise kasvatada. Mahetoodete osas on valik üsna lai, eks leiab selliseid, mis kõvasti töödeldud kui ka selliseid, mis mitte.
        Jõudu.

        • Kui palju rohkem peab sööma ja aega kulutama toitumisele võrreldes tavalise segatoidulise toitumisega. Võrdlusena selline toit, mida lapsed koolis söövad.

  3. Elava Toidu kättesaamiseks eestis olen teinud portaali http://www.elavtoit.com!
    Hetkel on andmebaasis 348 talunikku üle 1000-nde pakkumisega.
    Argo

  4. Kas külmutatud kuked, kitsepiimajogurt, singirullid, šoti mägiveisest suitsuvorstid jms, mida pakutakse elavtoit.com lehel, ongi elav toit?

    • Liisa-Indra

      Singirullid, suitsuvorstid jm töödeldud toit pole elus. Kitsepiimajogurt, kui kuumutamata, siis vast on. Elavtoit.com lehel pakuvad talunikud oma tooteid, see on kuulutusi vahendav leht, pole võimalik teada, mida seal pakutakse. Kui on kuumtöödeldud (ka palju külmtöödeldud), siis pole elus toit.

  5. Sa oled jõudnud arusaamiseni, et ensüümide puhul on tegu valgulise ehitusega molekulidega. Olen nõus, et igal ensüümil on vastavas organismis, kas siis taimes või loomas, oma kindel funktsioon ning ühtlasi ka kindel eluaeg. Ükski ensüüm ei ela igavesti. Aga mitte sellel ei tahtnud ma peatuda. Kui sa tood oma postituses näite ensüümidest, mis rohelise banaani kollaseks muudavad, siis kas sa kujutad ette, mida see ensüüm peaks tegema inimkehas, kas sellisel ensüümil oleks inimkehas täita mingit funktsiooni, kas loomad on taimedega võrdsed ning üles ehitatud samadel eesmärkidel ja printsiipidel?

    Tulles tagasi kõige põhilisema punkti juurde kogu selle ensüümide teema juures, tegu on valkudega. Kõik sissesöödavad valgud on organismi jaoks võõrvalgud e keskkonnast pärinevad ning mitte kehaomased. Seedesüsteemi sattudes need ensüümid e valgud lammutatakse spetsiaalsete kehaomaste ensüümide e proteaaside poolt elementaarseteks ehituskivideks e aminohappeteks. Kõik valgud koosnevad aminohapetest. Tahan öelda, et kohe kindlasti ei hakka need taimsed ensüümid rõõmsalt inimkehas edasi talitlema, neil pole siin funktsiooni, nad lõhutakse seedeensüümide poolt ja imenduvad aminohapetena.

    Minu tähelepaneku eesmärk pole taimetoitlust maha teha, kuid ma ei pea õigeks selle valede faktide alusel propageerimist. Praegused toitumissoovitused liiguvad just liigselt töötlemata taimetoitu soosivas suunas, kuid mitte ensüümide, vaid taimetoidus sisalduvate oluliste vitamiinide ja mineraalainete tõttu.

    Tõsi on see, et olenevalt sellest, mida me sööme, varustame organismi erinevate aminohapetega (neid on kokku 21). Mõned neist on asendamatud e keha neid ise ei sünteesi ning enamus asendatavad e keha suudab neid ise sünteesida.

    Ja üks märkus veel, inimesi ravivaid arste koolitatakse ikka Tartu Ülikoolis. Kui tahad viidata Maaülikoolile, peaks ikka mainima veterinaariat.

    • Liisa-Indra

      Tere Ketu.

      Esiteks tänan tähelepaneku eest, konspekt on muidugi Tartu Ülikoolist, mitte Maaülikoolist. Kirjutasin selle loo rohkem kui aasta tagasi, nüüd uuesti lugedes mõtlesin, et siia peaks kirjutama rohkem kasvõi vitamiinidest, antioksüdantidest jne, mis kuumutamisel kõik hävinevad. Ma olen siin loos tõepoolest päris pikalt ensüümidel peatunud.
      Aga mis siis ensüümidest saab. See on väga huvitav teema. Tundub, et ensüümide kohta palju ei teata. Peaks ju olema nii, et maos lähevad need lahti aminohapeteks. Samas on viited sellele, et ensüümid seedivad toitu veel ka maos. Ning üks huvitav tähelepanek, millele üks tuttav tähelepanu juhtis: kui maomahl on nii tugev, et võiks lagundada raudnaela, siis miks läbivad nt pähklid ja seemned tervelt sööduna meie keha nii, et on välja tulles veel idanemisvõimelised? Sellisel juhul on seal alles ka ensüümid. Ka vitamiinide toimimiseks on vaja ensüüme.
      Kui mahappe ülesanne on hävitada ka kõik parasiidid ja nende munad (elav), siis on huvitav, et pole lõpuni teada, kas ensüümid tõepoolest lähevad lahti aminohapeteks või algelementideks. Kõik on teoreetiline. Tuttav, kes käis Vilniuses konverentsil kuulamas holistilise tervisega tegelevat Viktoras Kulvinskast märkis, et Kulvinskas oli ka rääkinud sellest, et osad ensüümid läbivad mao kahjustamata ja aitavad värskel toidul seeduda. Ses suhtes ollakse siiski kahtleval seisukohal. Väidetakse ka, et enne maomahla voolu seedub värske toit oma ensüümide abil iseeneslikult. Teooria on tore, uuritud on vähe.
      Kindel on see, et elus toit ei vajagi erilist seedimist, nt melon, küps banaan. Ensüüme vajab ta aga muude protsesside jaoks.
      Küpsetatud toidu puhul on mitmeid muud teemasid, mis ehk ensüümidest olulisemadki.

      Mis puutub aminohapetesse, siis taimedest saab kõik vajalikud aminohapped. Lappé, kes kirjutas 70. aastatel oma populaarses raamatus esmakordselt valgu kombineerimisest on selle ise hiljem ka ümber lükanud. Ent müüt püsib visalt.
      Dr Colin T. Campbellil on palju huvitavaid töid selle kohta, miks ja kuidas loomne valk (ja rasv) mõjutab kasvajate teket. Biokeemiliselt just. On põnev, et kaseiin andis nö suurima vähivastuse, samas taimsed valgud mitte. Kui aga taimset valku “täiendati”, nii et see oleks “täielik ja kvaliteetne valk”, oli tulemuseks sama – see soodustas kasvajate arenemist. Põhjalikumalt saab lugeda The China Study raamatust, tõenäoliselt leiab ka veebist selle kohta artikleid.

      Mis puutub taimede hingeellu, siis ka siin on elu korrapära imeline – fotosünteesi käigus muudab taim päikeseenergia esimesena lihtsuhkruteks ning sealt edasi keerukamateks süsivesikuteks, rasvadeks ja valkudeks. Kõik see toimub molekulide vahel elektronide vahetamisega. Ja et keerukamaid protsesse kaitsta (nt vabad radikalid), on loodus sättinud, et selliste protsesside ümber on kaitsekilp, mis koosneb antioksüdantidest, et neutraliseerida vabad elekrtonid.

      Põhiline on siiski vast see: inimese kehale mõeldud loomulik toit seedub kergelt ega tekita probleeme.

  6. Minu suguvõsas on kõigil siiani olnud uskumatult pikk iga ja liha on igal toidukorral laual nagu kord ja kohus. Minu suguvõsas on kõigil raudne tervis ja pikk eluiga ent liha süüakse rohkem kui Eesti keskmises peres.
    ma pooldan ka tervisliku toitumist ja tervislike eluviise aga väita, et liha on kahjulik (mistahes viisil serveeritult) on totter. Kui nüüd uurida inimese hammaste ehitust, siis on näha, et isegi evolutsioon on meile kinkinud sellised hambad, mis ongi vajalikud nii taimse kui ka loomse toidu söömiseks.
    Inimesi on erinevaid, mõnele maitseb liha, teisele jällegi mitte. Inimesed ongi erinevad! Rumal on käituda nagu keskaegne misionär, kes üritab uskumatuid seda usku keerata, mis ta ise arvab õige olevat.
    Kahte täpselt ühesugust inimest ei ole olemas, iga inimene on unikaalne oma eelistuste, arvamuste, tõekspidamiste ja uskumustega. Püüd kedagi muuta põhjustab vaid konflikti!

    • Liisa-Indra

      Tere Karel.
      Eks ikka leidub neid, kes nt suitsetavad palju ja elavad 90aastaseks, kes söövad palju soola või burgerit, joovad rohkelt alkoholi vmt ning elavad sellele vaatamata kõrge eani. Selle kohta võiks öelda, et kuigi mõned sõja üle elavad ei tähenda see, et sõda hea on.
      Eks üks osa on kindlasti geenid, kuid väike osa. Tänaseks on selge, et toitumine mõjutab, millised geenid avalduvad ja millised mitte (ka juba eluajal), mis omakorda mõjutab ka haigusi, mis me põeme.
      Loomse toidu puhul, nagu ma ennist kirjutasin, on lisaks päritolule otsustav ka rohke valk ja rohke rasv.
      Inimene pole sugugi lihasööja, seda on kinnitanud ka teadlased arheoloogiliste leidude põhjal. Vt Stanfordi Ülikooli doktori selgitust, väga põhjalik. Leiab siit: http://banaanisaar.ee/filmid/ (lehekülje all on loengud) – Are humans designed to eat meat?
      Inimesele kõige sarnasemad primaadid on nt enamuses taimsel toidul. Inimene on kauem olnud taimsel toidul kui loomsel toidul. Liigisiseselt toituvad ka loomad siiski sarnaselt. Kui tuua Aafrikast tiiger Tallinna loomaaeda, siis tema toit ei muutu lihtsalt sellest, et ta asub nüüd uuel kontinendil. Ka inimkonna häll on Aafrikas, kus me sõime algupäraselt ainult taimset toitu. Migreerudes polnud taimset enam nii palju saada ning inimkond hakkas otsima uusi võimalusi ellujäämiseks. Ent täna pole see enam vajalik, toit on kättesaadav laias variatiivsuses.
      Tänaseks on loomade ekspluateerimine läinud üle piiri, põhjustades asjatut reostust ja kannatusi.
      Minu eesmärk siin lehel on lihtsalt oma kogemust jagada ja toetada neid, kes on valinud sama tee.

  7. Kui mingi nn. teadlane uurib McDonalds-i burgeri seest leitud liha ja sellest lähtudes väidab oma uuringus, et igasugune liha on ebatervislik, siis ma ei võtaks seda tõsiselt.

  8. Jah, sööge antibiootikume ja kasvuhormoone täis liha – ikka “väga tervislik”!
    Muidugi, ka juurvili ja puuvili on mürkidega üle käidud, kuid uskuge mind – liha puhul on asi hullem.

    • Mul pool suguvõsa on jahimehed, kus kohast saab see kasvuhormoon ja antibiootikum sinna liha sisse. Ja kui osta liha usaldusväärsetest kohtadest, siis saab ka puhast liha. Kuna kõigil inimestel pole suguvõsas jahimehi ja aednike, siis piisab sellest kui tead kus kohast saab osta puhast liha ja puu ja juurvilju. Kui ei tea, kus kohast osta, siis tuleks jälgida erimärgistusi pakendil, mille järgi eristada välismaist eestimaisest, GMO-d GMO vabast, puuris kasvatatut vabana kasvatatust jne jne…
      Kui sa ostad McDonalds-ist endale süüa, siis pole vahet, kas ostad salati või purgeri, sest mõlemad on täis erinevaid aineid, mida su organism ei omasta ja mõjuvad halvasti.

      • Liisa-Indra

        Tere Karel.
        Kui süüa metsikuid loomi, siis ega kasvuhormooni ja antibiootikumi seal pole. Laienevast keskkonnareostusest tulenevalt on aga oht erinevate mürkide sisalduse osas küll. Eks see oleneb nüüd looma elukohast.
        Liha puhul on suurem probleem selle rohke söömine. Tänapäeval on tavaline süüa liha kolm korda päevas iga päev, see on uus asi, tarbimisühiskonna mugavusest tulenev. Ka on selge, et liha puhul on inimese kehale probleemiks rohke loomne valk ja rasv, mis soodustavad erinevate levinud haiguste teket. Seda teemat on väga põhjalikult uurinud Cornelli Ülikooli professor Colin T. Campbell (tema tuntuim uuring on The China Study, osales 6500 inimest). Aga ka teised, kui huvi on, vaata banaanisaar.ee->miks elus toit->teadus ja taimetoit. Lisan sinna jõudumööda juurde arste ja teadlasi, kes pikka aega teemat uurinud ja ka ise nii elavad. Just neile kes tahaks edasi uurida või kinnitust saada.

  9. “Et me saame just toidust oma põhilised toitained, siis esiteks on tähtis, et kogu vajalik kraam oleks seal olemas ja teiseks, et see oleks meile kergelt omastatav. Küpsetatud toit on toitaineliselt surnud ega vasta kummalegi põhimõttele.”

    Kuskohast sa need põhimõtted võtsid ja millise tõsiseltvõetava institutsiooni poolt see tõestatud, testitud on?

  1. Teisel veebilehel jagatud Vegan-toitumise hüved | Armasta ennast

  2. Teisel veebilehel jagatud Vegantoitumise hüved | Armasta ennast

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga