Soja – toit, mürk või imeravim?

Kuigi Aasias on soja aastasadu söödud, levib Läänes soja kohta erinevaid arusaamu. Kahtlemata on sojal pime pool, aga on ta siis ohtlik või hoopis raviomadustega?

Sojaubadest valmistatud toite peetakse tervisliku toitumise tavapäraseks osaks. Osalt on see seotud usuga, et sojal on imeravimi võimed. Uskumatu, aga leidub inimesi, kes neelavad hommikuks peekonit ja mune, ise tervise pärast muretsemata, kui lõpetavad eine soja jogurtiga!

Kuid soja on tekitanud ka palju küsimusi – taimsed “naissuguhormoonid”, GMO soja, beebide sojapiimasegu ja kõiksugu erinevad sojalihad-juustud, mida poelettidelt leida võib – kas need kõik on siis okeid süüa või on siin midagi, mida teadma peaks?

Tervik on parem kui selle osad

Viimastel aastakümnetel on poodidesse tulnud lai valik kõikvõimalikke sojatooteid, eriti neid, mis sarnanevad tavapärastele liha- ja piimatoodetele. Tootmises eraldatakse kiudained, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, mineraalid ja sajad kasulikud taimsed kemikaalid – jättes maha puhta sojavalgu.

Sellised valgukontsentraadid segatakse kokku nisuvalgu, taimsete õlide, tärklise, suhkru, soola, tehislike magustajate, vahel ka muna- ja piimavalkudega – ning modernse tehnoloogia võlujõuga saab sellisest massist teha asju, mis sarnanevad juustu, vorsti, viinerite ja isegi kanalihaga!
Sojavalku kasutatakse piimavalgu asendamiseks batoonides, jogurtites, jäätistes, leibades, küpsetistes…

Taolise tehistoote koostisosade nimekirjast võib leida näiteks väherasvase sojajahu, orgaanilise tekstuuriga sojajahu, tekstureeritud taimse valgu, isoleeritud sojavalgu või sojakontsentraadid.

Need “uued” toidud ei sarnane kuidagi looduse poolt looduga ning ei maksa siis imestada, et keha annab sellest ka märku.

Näide sojalihast ja liha matkimisest.

Näide sojalihast.

Aasia klassikud

Leidub üksjagu artikleid, mis hoiatavad, et soja võib suurendada vähiriski, kahjustab kilpnääret, immuunsüsteemi ja aju funktsioneerimist, põhjustades ühtlasi ka luude hõrenemist ja suguorganite probleeme.

Õnneks puudutavad need hädad inimesi, keda on meelitatud tarbima võlts-toite, inimese poolt laboris sojast sünteesitud leiutisi ja lisandeid. Need, kes väikese osana oma toidust söövad traditsioonilisi soja tooteid, see ei puuduta.

Aasias on sajandeid sojaubadest lihtsaid hõrgutisi valmistatud, seejuures ei kaasne nende söömisega terviserikkeid, mida lääne inimesed pelgavad.

Traditsioonilised soja valmistamise viisid Hiinas ja Jaapanis on näiteks: sojaubade keetmine (edamame), tofu (sojaoa kalgend), natto (hapendatud sojaoad), miso (hapendatud sojaoa pasta), okara (tofu tegemise kõrvalprodukt), sojaoa võrsed, sojapiim, yuba (sojapiima tegemise kõrvalprodukt), kinako (sojajahu) ja sojakaste.
Need toidud on saadud lihtsate protsesside tulemusena nagu jahvatamine ja hapendamine – mõjutades vähe soja keemilist koostist.

Tüüpilise jaapanlase või hiinalse toidust moodustavad sojatooted kuni 5% kogukaloritest.See tähendab, et päevas tarbitakse 55-65 g sojatooteid, mis valkudes teeb 7-8 g ja 15-84 mg östrogeenitaolisi fütokemikale ehk isoflavonoide. Kuidas selline kogus sojat Aasias elavaid inimesi mõjutab? Nad on hulga tervemad, kui Lääne naabrid!

Aga Eesti inimene sojat ei seedi!?

Olen ka sellist väidet kuulnud. Piimaga on näiteks nii, et keha ei tooda enam mingist hetkest ensüümi “renniin”, mis aitab väikestel imetajatel piima seedida. Et inimene järjepidevalt siiski on otsustanud kõiksugu teiste imetajate piima toiduks kasutada (vähendades paradoksaalselt seejuures oma pisikeste rinnaga toitmist!), on mitmel kontinendil toimunud rahvuste tasemel mutatsioonid, mis lasevad inimesel piima tarbida ka mudilase east edasi.

Sarnast asja väidetakse soja puhul – eestlane pole eales varem, parasvöötmes ja eskootilistest maadest kaugel, soja tarbinud – see ei seedi ära!

Aga ma küsin seepeale, et kas banaan ja kiivi seeduvad, ka päris eksootikast ja kaugelt maalt? Muidugi seeduvad. Sest keha oskab loodusest pärit asju ilusti lahti võtta ja sojauba on kõigest üks uba – ja ubadega on ka meil, eestlastel, kogemust üksjagu.

Traditsiooniline Aasia toitumine põhineb tärkliselistel – riisil, siia juurde lahkelt juurvilju ja puuvilju. Tärkliselised toidud, sh ka riis, sobivad inimesele hästi, sest need on väherasvased, mõõduka valgusisaldusega, rikkaliku süsivesikusisaldusega ega sisalda kolesterooli. Traditsioonilistes Aasia toitudes on vähesel määral ka loomseid tooteid.

Farmatseutilised sojahormoonid

Taimedes leiduvad fütokemikaalid on särava tervise olulised osad, kuid neid peab kasutama loomulikus pakendis – nagu ka traditsioonilisi sojatoite – selleks, et neist tervisele maksimaalset kasu saada.

Farmatseutilises tootmisprotsessis saab sojast võimas droog, mis aitab naistel vähendada menopausi sümptome. Kahjuks on droogidel kõrvaltoimed. Kontsentreeritud isoflavanoidide preparaadid ja segud on loomadel soodustanud rinnavähi kasvu. 33

Selliste preparaatide pikaajalist (kuni 5-aastast kasutamist) seostatakse naistel emaka vähieelse seisundiga. 32

Soja rinnapiimaasendaja sünteesitakse maisisiirupist, õlist ja valgust (sojavalgu isolaat)– see on võltstoidu klassika! Kui on veel eriti odav segu, siis on mais ja soja geneetiliselt muundatud, õli rääsunud ja pulbrile segatud sisse sünteetiliste vitamiinide müriaad. Mis loogika järgi selline asi beebile sobib? Alustuseks on see toit labor, mitte loodus. Aga seada imiku põhiliseks toiduallikaks fütokemikaalidest (ja muudest kemikaalidest) koosneva möksi on juba eos ajuvaba! Absoluutselt mõjutab see pisikeste poisside hormonaalsüsteemi, aju ja kogu keha. Muidugi! Tüdrukutel samuti. Ja üldse mitte hea suunas.

Kaltsiumikadu ja vähi kasv valgukonsentraatidest?

Kontsentreeritud lehmapiimavalk toob inimese kehas kaasa suure kaltsiumikao, põhjustades osteoporoosi ja neerukive. See risk ei kao ka siis, kui asendada lehmapiimavalk sojavalgu kontsentraadiga. Võta lihtsalt lahti üks maailma suurim teadusuuringute raamatukogu PubMed ja leiad kilomeetrite viisi töid.
On selgunud, et kui inimene lisab oma menüüsse 40 g kontsentreeritud valku, mis juba iseenesest on vähese valgusisaldusega (40-50 g päevas) ja kõrge kaltsiumi sisaldusega (1100 mg päevas), põhjustab see kehas olulise kaltsiumikao. 27

On ka uuringuid, mis viitavad, et isoleeritud sojavalk on luudele sama kahjustav kui lihas leiduv loomne valk. 28

Ka on selgunud, et kui lisada menüüsse 40 g soja- või lehmapiimavalgu kontsentraati, tõstab see oluliselt vähki soodustava kasvuhormooni ehk insuliini-taolise kasvu faktori – IGF-1 taset kehas. 29 Kusjuures, sojavalk oli peaaegu kaks korda tugevam kui lehmapiima isolaat. IGF-1 on tänaseks juba tuntud vähisoodustaja, mõjutades eriliselt rinna-, eesnäärme-, kopsu- ja soolevähi arengut. 30

Üleliigne IGF-1 stimuleerib rakkude vohamist ja tõkestab rakusurma – need on kaks tegevust, mida sa kindlasti ei taha, kui asi puudutab vähirakke.

Aga kui palju siis on 40 g sojavalku? Inimene, kes tavapäraselt toitub väherasvasest terviklikust taimsest toidust, aga sööb päevas sojabatooni või sojajoogi juba ergutab selle riski kasvamist… Üks soja “kanaliha” kotlett või kaks soja burgerit lisavad umbkaudu 40 g isoleeritud sojavalku – kui selliseid asju igapäevaselt süüa, siis muidugi mõjutab see tervist. Lisaks sisaldavad sellised toidud tihtipeale ka nisuvalku ehk gluteeni, mis mõjub samuti kaltsiumit kaotavalt. 32

Mis siis kui sojavalku söövad need inimesed, kes igapäevaselt nagunii toituvadki luukadu soodustavast loomse valgu rikkast Lääne dieedist (100-160 g valku päevas), või veel hullem Atkinsi dieedi järgijad (kuni 300 g valku päevas)? Ilmselgelt on sellisel asjal tõsised tagajärjed. 31

Kultuurides, kus traditsioonilised sojaoa toidud on tavapärane menüü osa, esineb Läänemaailmast kordades vähem osteoporoosi ja vähki. Ainuüksi see paneb mõtlema, et tegelik mure peaks olema sünteetiliste sojatoitude osas.

Geneetiliselt muundatud soja müstilised seiklused

Lisaks taimetoitlastele on suured sojasöödikud ka põllumajandusloomad. Ja mitte seepärast, et see neile väga meeldiks, vaid soja lisamine sööda sisse on odav. Ent enamasti on see soja geneetiliselt muundatud.

Maailmakuulus GMO uurija Jeffrey Smith rääkis Food Revolutioni konverentsil, et kui loomadele anti söögiks sama geneetiliselt muundatud soja, mida inimesedki söövad, tekkisid neil probleemid immuunsüsteemi, suguorganite ja pankreasega, esines kiirenenud vananemine, insuliiniprobleemid jne. RoundUp’iga pritsitud taimede söömine tapab kõhus baktereid ja põhjustas rottidele kõhtu suisa auke! Aga no worries – inimestele see ei mõju… kinnitab Monsanto!

Kui karja toitu vahetati, vähenesid loomadel allergiad, käitumine muutus rahulikumaks ning vähenes surnult sündinud vasikate arv.

Ilmselt ei pea siin Monsantost kirjutamagi, kuid seda maailmavallutusplaanidega keemiakompaniid on oluline mainida, sest nende laboritest pärineb Eestiski igast aianduspoest leitav umbrohutõrje RoundUp. Nimelt on RoundUp’i aktiivaine glüfosaat (sellest saad lähemalt lugeda siit) ja glüfosaat seob endaga toitaineid, nii et taimed ei saa neid omastada. Mistõttu on glüfosaadiga pritsitud taimed nõrgemad ning toitaineliselt tühjemad – ka sojaoad.

Suur osa põllumajandusloomade toidust on soja, mais, raps ja suhkurpeet – kõik laialt levinud ja ignorantide poolt palavalt armastatud geneetiliselt muundatud organismid. Seega saavad põllumajandusloomad juba eos toitainetest tühja toitu – paljud inimesed aga peavad haigete ja toitainete puuduses vaevlevate loomade söömist heaks ideeks, lisaks söövad paljud inimesed ise neid geneetiliselt muudetud vilju veel peale ka!

Jeffrey Smith räägikis konverentsil, et vaevalt jõuti UK turul tutvustada geneetiliselt muundatud soja, kui toiduallergiate esinemine tõusis 50%.

Vastutustundlike Arstide Liidu juht ja Washingtoni Ülikooli meditsiiniõppejõud Dr Neal Barnard tutvustas Food Revolutioni konverentsil uuringut, kus jälgiti noori tüdrukuid ja nende soja tarbimist: “Selgus, et uuringus osalenud tüdrukute rinnavähirisk on 30% väiksem võrreldes samaealiste tüdrukutega, kes ei söö sojat.”

Kaunviljades esinevad isoflavonoidid sarnanevad küll naissuguhormoonile östrogeenile, kuid ei mõjuta keha nii nagu östrogeenide üleküllus. Kuigi Aasias süüakse palju kaunvilju, seal hulgas ka soja, pole seal probleemi meeste naisestumisega, sperma vähenemise või viljakusega.

Tänaseks on meil kolm head uuringut – kaks tehtud USAs ja üks Hiinas – mis näitavad, et kui naised tarbivad soja, langeb nende rinnavähirisk 30%. Naised, kellel on olnud rinnavähk, on rinnavähi taasesinemise võimalus 30%,” loetles dr Barnard numbreid.

Maitsev tofu juurviljadega on hea näide tervislikust soja toidust.
Soovitused

Pikaajalise kogemusega vegan ning armastatud perearst dr MacDougall soovitab kasutada just traditsioonilisi sojatooteid (sojapiim, tofu jmt) väikese osana oma toitumisest, sellest tulgu maksimaalselt 5% kogukaloritest.
Sünteetilised sojatooted nagu sojalihad, sojajuustud, sojabatoonid, sojaviinerid, sojavorstid – nendest peaks hoiduma või tarbima nii vähe kui võimalik.

Samuti soovitab dr McDougall meeles pidada, et sojapiim on pigem helveste niisutamiseks, seda ei ole hea juua päevas mitu klaasitäit. Ka on okei süüa vokiroas tofutükke, mitte tarbida tofut töödeldud sojaburgerina. Tofu magusroog on okei, mitte aga igapäevased tofu batoonid.

Minu arvates tuleb algusest peale meeles pidada, miks need sojaviinerid, sojavorstid jne üldse eksisteerivad – sellepärast, et kui inimene igatseb liha, aitab harjumuspärane, aga taimne variant tal loomsest toidust taimse peale üle minna. Need toidu on üleminekutoidud minu silmis. Kui sa vorsti kinni jääd, siis vähemalt tee seda teadlikult. :)

Pärast sellist soja-juttu on ilmselt meelest läinud, et lisaks sojale on taimetoitlastel ikka muid asju ka süüa – pähklid, seemned, puuviljad, juurviljad, rohelised lehed, ürdid, teraviljad – ja neist saab samuti kõiksugu häid asju meisterdada.

 

Allikad:
Dr McDougall (viited pärinevad siit artiklist, panin teksti sisse, et sul oleks vajadusel llihtsam  leida)
Food Revolution

Lähemalt... Liisa-Indra

Liisa-Indra
Inimene on imeline ja kõikvõimas, loodus vägev ja loomad justkui teiste rahvuste esindajad, sõbrad. Kui mu keha sai vabaks mürgisest toidust, sain aru palju see oli mind tagasi hoidnud ja kurnanud. Oleme terve perega veendumusel, et elus taimetoit on inimese loomulik toit. Kedagi ei pea tapma või piinama, et meie saaks elada. Igaühel on õigus rahus elada. Igaühel. Elame armastuses, tervises, õnnes ja rahulolus ning soovime sama teistele, liigist olenemata.

Vaata seda ka

Rootsi onkoloog annab Tallinnas loengu taimse toitumise tervisemõjudest

Rootsi onkoloogia vanemarst dr David Stenholtz, kes on tuntud täistaimse toitumise eestkõneleja ja ühingu “Arstid …

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga