Tallinnas peetakse neljandat loomaõiguste konverentsi

10. novembril toimub Salme kultuurikeskuses neljas rahvusvaheline loomaõiguste konverents, kus kuuleb ettekandeid nii akadeemilistest uurimustest kui ka loomaõiguslusaktivismist Eestis ja välismaal.

Selleaastane konverents küsib, kuidas on tõejärgses ühiskonnas võimalik kaitsta loomade heaolu ja õiguseid. “Kuigi teadmised loomadest ja nende olemusest on ühiskonnas kasvanud ja loomade tundevõimelisus korduvalt tõestatud, on loomade positsioon ühiskonnas jätkuvalt madal ja teadmisi loomadest eiratakse. Konverentsil küsimegi, miks ei jõua sellised teadmised loomakaitsjatest ja akadeemikutest kaugemale,” selgitas ürituse peakorraldaja ja MTÜ loomade eestkoste organisatsiooni Loomus liige Kadri Aavik.
Loomaõiguste konverentsil esinevad Göteborgi Ülikooli haridusteadlane Helena Pedersen, Soome sotsioloog ja aktivist Salla Tuomivaara, Soome ökoloog ja evolutsioonibioloog Noora Kaunisto, Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp, Tartu Ülikooli filosoof Eveli Neemre ning Tallinna Ülikooli sotsioloog ja Loomuse liige Kadri Aavik. Päev lõpeb rühmatööga, mille käigus üritatakse leida vastuseid sellele, kuidas edendada loomade kohta teadaoleva kaasaegse teadusliku teadmise jõudmist praktikasse. Päeva esimese poole ettekanded on inglise keeles.
Konverents on tasuta, osalemiseks tuleb registreerida aadressil info@loomus.ee kuni 5. novembrini. Osalejate arv on piiratud.
Konverentsi “Loomade heaolu ja õigused tõejärgses ühiskonnas” korraldab MTÜ Loomus. Üritust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Põhja-Tallinna Valitsus, MTÜ Zoosemu ja Eesti Vegan Selts. Konverents toimub 10. novembril kell 12 – 17 Tallinnas Salme Kultuurikeskuses.

Lähemalt... Liisa-Indra

Liisa-Indra
Inimene on imeline ja kõikvõimas, loodus vägev ja loomad justkui teiste rahvuste esindajad, sõbrad. Kui mu keha sai vabaks mürgisest toidust, sain aru palju see oli mind tagasi hoidnud ja kurnanud. Oleme terve perega veendumusel, et elus taimetoit on inimese loomulik toit. Kedagi ei pea tapma või piinama, et meie saaks elada. Igaühel on õigus rahus elada. Igaühel. Elame armastuses, tervises, õnnes ja rahulolus ning soovime sama teistele, liigist olenemata.

Vaata seda ka

Eesti loomakaitseajaloo suurim võit: Eesti keelustas metsloomade kasutamise tsirkuses!

Eile läbis Riigikogus kolmanda ehk viimase lugemise eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise tsirkustes. See tähendab, et …

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga