California arstidel on nüüd kohustuslik õppida toitumisteadust. Miks Eesti arstidel toitumist õppekavas pole?
Vaadates Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppekava, peaks California olema suureks inspiratsiooniks. Sealsed arstid hakkavad õppima, kuidas saab toitumisega ravida ja ennetada haigusi!
2011. aasta septembris hääletas kongress ühehäälselt seaduseelnõu SB 380 poolt, mille kohaselt peavad California arstid õppima toitumise aluseid, et efektiivselt ravida ja ennetada haigusi. Nüüd sai eelnõu ka seaduseks kirjutatud ning esimene arstlik komisjon koguneb järgnevaid samme arutama 17. juulil.
Senini olid ka California arstid sama nigelas seisus nagu enamus selle ala inimesi – õpitakse palju patoloogiatest, farmakoloogiast, füsioloogiast… Aga sellest, et õige toit inimese terveks ravib ja kuidas vale toit toob kaasa haigused, pole suurt midagi. Seda tõsiasja näitab arstide ignorantsus taimetoidu ja põhiliste tervisemüütide osas.
Tuntud ja pikaaegne perearst dr McDougall asub ka ise Californias, seepärast on teema talle eriti hingelähedane. Ühes uudiskirjas ta kunagi kirjutas, et arstid ei tea USAs toitumisest suurt midagi. Talle õpetati, et või asemel eelista margariini ja vähenda soola kogust – mõlemad pärlid peaks patsiendid päästma diabeedist, rasvumisest, südamehaigustest ja vähist. Kui sai selgeks margariinis olevate transrasvade kahjulikkus jäi sellestki järgi ainult üks õpetus – kõigest päästab vähene soolakogus :).
Üks eeskujulik ülikool on ses osas Cornelli Ülikool, kus on emeriitprofessoriks ka raamatute The China Study ja Whole autor dr Colin Campbell. Cornellis õpivad arstid toitumist, seal on terve blokk nimega Nutritional Scienses ja eraldi kava Plant Based Nutrition – kujutate ette! :)
Dr McDougall räägib uuest California seadusest põhjalikult ja huvitavalt oma viimases uudiskirjas, soovitan lugeda: http://www.drmcdougall.com/misc/2013nl/jun/sb380.htm
Ta ütleb, et on harjumuspärane kirjutada tervisehädade peale välja tablette, lisandeid… Kõike muud, kui et ravida õige toiduga.
Vau!
Mis meil Tartus õpetatakse?
Olete vaadanud?
Mõtlesin, et sirvin üle, nii lahja, et kahju hakkas.
https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.BL.PU&id_a_oppekava=3894&systeemi_seaded=12,1,12,1&sessioon=0
Põhirõhk organismi kui süsteemi ülesehitusel, haigustel, nende diagnoosimisel. Muidugi on oma osa farmakoloogial. Ja väga märgatav osa. Toitumisest pole midagi. Teadagi miks. Tõenäoliselt nad midagi ikka õpivad, rakuainevahetust ja biokeemias, füsioloogias midagi…
Varem tundsin end arsti v arstiteaduskonna tudengiga rääkides alati veidi teadmatumana. Sest nemad õpivad asju, mille üldine seletuski on tavainimesele liiga keeruline. Kuid ammu enam mitte. See on saanud selgeks mitme sellise isendiga vesteldes. Nad ei tea inimese loomulikust olekust (kui vähe nad näevad loomulikku sünnitust, enamus on ju sekkumisega) ja loomulikust toidust suurt midagi. Väga kahju. Seda haruldasem on kohata arsti, kes ei soovita vaktsineerida ja kiidab taimetoitu – jah, ma olen selliseid kohanud, nagu eksootilised loomad, väga vähe näha :D.
Ei tasu valesti aru saada, ma austan väga kirurgiat, trauma ravi, esmaabi – see on ainus koht, kus ma näen, et tänapäeva meditsiin on vajalik.
Et terve maailm vahib kogu aeg suu ammuli Põhja-Ameerika poole, siis küllap jõuavad sealsed innovatsioonid kunagi ka meieni. Nii umbes 10-20 aasta pärast? :D
Allikas:
Dr McDougalli uudiskiri juuni 2013
Mul ka üks tuttav viimase aasta arstitudeng kilkas õnnest, et saab hakata varsti patsientidele ravimeid välja kirjutama hakata:) Tule taevas appi!
On, kuhu edasi areneda:)
Selle asemel võiks hoopis puu- ja juurvilju välja kirjutada, onju :).
Taimetoidupoodideste- Tartu Kaubahallis ei ole enam putkat, vaid esimesel korrusel suurem ökopood, sama , miks Saekoja tänaval.
Anne, tegin muudatused, tänud teatamast! :)
See on hämmastav, mis vaste leiab tänapäeval otsingumootorist märksõnadele “arstiteaduskonna õppekava”.
Mina olen üks nendest võhikutest, arstiteaduskonna TÜ 14 aastat tagasi lõpetanud, täiendanud end 3 aastat ühendriikides ja aasta Saksamaal. Toitumise teemal minu ajal tõepoolest õppekavas palju ei olnud ning ma saan aru, et valdavalt ei ole see ka täna nii. Täiesti õige, kiidan, tõepoolest võiks õppekava täiendada üks õppeaine toitumise kohta. Aga mitte rohkem, siis ei mahuks need “lahjemad ained” nagu biokeemia, mikrobioloogia, histoloogia, immunoloogia jpm enam õppekavasse ära ning neid on hädasti tarvis, et anda süsteemne ning analüütiline mõtlemisvõime (mitte lahmimisvõime või arvamisvõime või pime usk). Ja ilma selleta ei ole võimalik objektiivselt ning teaduslikule meetodile (palun vaata selle tähendust internetist, ilmselgelt Te pole sellega kursis) tuginedes diagnoosida ning ravida.
Aga ilmselt pole asi selles. Teie postitusest saan aru, et tänapäeva meditsiinil pole üldse kohta, ei kardiovaskulaarkirurgial, onkoloogial, sisehaigustel, nakkushaigustel, ei millelgi, sest need on põhjustatud valest toitumisest või valedest eluviisidest. Põhimõtteliselt on teil pooleldi õigus. Kuid selleks me peaks taas-aksepteerima eluviisi mitte sajandeid tagasi vaid tuhandeid aastaid tagasi, kus inimese ümber ei olnud igal sammul kantserogeene ning me toitusime nii kuidas loodus soosis, mitte kuidas hing ihaldab. Ning meid peaks olema eksponentsiaalselt vähem – põhimõtteliselt saab ka öelda, et nakkushaiguste põhjuseks ei ole mitte bakterid ja viirused vaid asjaolu, et looduse silmis polnud ette nähtud, et meid on ühtäkki (st viimased 100 aastat) korraga nii palju ja nii lähestikku.
Kuid siis poleks meie ühiskond ka selline nagu ta täna on, suvaline katk võiks inimese maamunalt minema pühkida ning Teil ei oleks aega oma blogi kirjutada viljatöö kõrvalt põllul.
Kulla neiu, mul on teile 3 soovitust:
1) Minge tagasi kooli ning õppige midagi süstemaatilist, ehk tekib natuke silmaringi, soovitan näiteks keemiat või mikrobioloogiat. Aga käib ka matemaatika, metsikult arendab silmaringi (võta kasvõi näiteks Monty Hall paradoks). Lugesin teie lehel artikleid, ja igal pool sama viga – paljud nõuanded ise-enesest nagu on õiged aga te ei oska kohe kuidagi eristada mis on korrektne ja mis mitte ja mis on täielik jama. Sellist oskust te ei arenda populaarseid raamatuid lugedes vaid süstemaatilist mõtlemist arendades. Täna te väljund on nagu Jehoova tunnistajal. See suhtumine ei ole meile, võhikutele, võõras, kuid uskuge mind, teid see naeruvääristab.
2) Mõistan, et te ei usu tänapäeva meditsiini, kuid palun siiski kaalutlege psühhiaatri või vähemalt terapeudi poole pöördumist. Statistiliselt pakuks et kas sünnieelne või sünnijärgne depressioon, või mõni muu fundamentaalne enesekindlust laastav trauma, mille kompenseerimise / enese-illusiooni väljund on päris hilisööl vastu nädalavahetust minult vähemalt tunni röövinud. Alternatiivina soovitaks näiteks mõni hobi leida või juhul kui te kodune olete, siis näiteks tööle minna.
Kena nädalavahetust,
P.
P.S. See miks konkreetselt CA-s selline samm vastu võeti pole ka mingi ime, kui USA terviklikult ilmselt üheks jubedamaks näiteks ebatervisliku toitumise valdkonnas võtta. Meil ei ole asi isegi mitte ligilähedaselt nii hull kui seal. Aga kiidan heaks ning hea tähelepanek.
Tere Peeter,
mul on hea meel, et sa kirjutasid.
Huvitaval kombel on mul tutvusringkonnas päris mitu arsti ja nad kõik on väga toredad inimesed. Ka pean ma väga lugu nt traumameditsiinist, kirurgiast, anestesioloogiast… Kuid kahtlemata tuleks igale arstiks õppivale inimesele kasuks mõista toitumise ja elustiili vahelisi seoseid. Ses osas on saadud vaimustavaid tulemusi onkoloogias, ka diabeedi ravis jne. Eks tänase meditsiini tugev seos farmaatsiatööstusega kallutab ka kindlasti inimeste arvamust arstidest.
Et saada teadmisi ka mujalt peale populaarsete raamatute, täiendan ennast praegu kahes maailma parimas ülikoolis – Cornellis ja Stanfordis. Just taimedel põhineva toitumise ja laste toitumise alal. Ka orgaaniline keemia meeldib mulle väga ning pole sugugi võõras. Cornellis tõepoolest õpetatigi teaduslikku meetodit ning see aitab välja sõeluda üksjagu uuringuid.
Need õpingud on mu maailmapilti tohutult avardanud ning kinnitanud, et reduktsionistlik vaade on poolik ning epidemioloogilised uuringud teistest ehk põnevamadki.
Sulle võiks huvi pakkuda järgenavate arstide ja teadlaste tööd:
Dr T. Colin Campbell (Cornelli emeriitprofessor, olnud ka MITis, biokeemik, õpetanud toitumisteadust, toksikoloogiat, biokeemiat, uurinud nii laboris kui populatsioonides toitumise ja tervise seoseid, üle 300 teadusartikli mainekates teadusajakirjades).
Dr Caldwell Esselstyn (kirurg, Ameerika Endokriinsüsteemi Kirurgide Assotsiatsiooni president, lõpetanud Yale´i ülikooli, Bill Clintoni arst, ravib südameveresoonkonna haigusi ennekõike toitumisega, 150 teadustööd, juhtis Ameerika parimat südamehaiguste kliinikut – Cleavlandi Kliinikut).
Dr Dean Ornish (tema elustiili muutmise programm on esimene omalaadne, mida toetab USA haigekassasüsteem Medicare ja mis seejuures ei hõlma ei ravimeid ega operatsioone vaid ainult liikumist ja toitumist. Ajakiri Life Magazine järgi on dr Ornish „50 oma generatsiooni mõjukaima inimese hulgas“ ja ajakiri Forbes kohaselt on ta üks seitsmest maailma võimsaimast õpetajaist.)
Dr Neal Barnard (Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee (Physicians Committee for Responsible Medicine) president. Arstikraadi sai George Washingtoni Ülikoolist ja on sealsamas Meditsiini ja Terviseteaduste Kooli meditsiinidotsent, Vähiprojekti president, Washingtoni Kliinilise Uurimiskeskuse juht, töötas välja vegan insuliini, Ameerika Rahvusliku Terviseinstituudi rahastamisel uuris väherasvase taimse toidu mõju diabeedile ja leidis, et see aitab ennetada ja tagasikeerata 2t diabeeti, tulemused avaldati väljaannetes Diabetes Care, American Journal of Clinical Nutrition, Journal of the American Dietetic Association).
Dr Hiromi Shynia (Jaapani päritolu üldkirurg, kes töötas 60. aastatel välja tänase kolonoskoopia tehnoloogia ja metoodika, teinud üle 300 000 kolonoskoopia ja kinnitab, et väherasvane peamiselt taimne täistoidust koosnev dieet aitab ravida ja ennetada haigusi).
Siia juurde 30-40a praktikaga perearstid ja aktiivsed taimetoidu toetajad dr Joel Fuhrmann, dr John McDougall, endine Stanfordi kliinilise psühholoogia õppejõud ja psühhoterapeut dr Doug Lisle (tuntuim raamat The Pleasure Trap), dr Gabriel Cousens, dr David Klein (koliiti-crohni jmt ravib peamiselt puuviljade-juurviljade mahladega), dr Michale Greger (peab populaarset lehte nutritionfacts.org), dr Milton Mills (Stanfordi Meditsiinikoolist, uurinud ka evolutsioonilist seost, miks inimesed pole lihasööjad), dr Michael Klaper…
Need inimesed on arstid, teadlased, õppinud maailma parimates ülikoolides ja kirjutanud tunnustatud meditsiiniajakirjades (nt British Medical Journal, The Lancet, New England Journal of Medicine, American Journal of Clinical Nutrition jne), nende töid leiab suurtest andmebaasidest nagu PubMed, Reasearch Gate, MedlinePlus.
Ja nad on ise taimetoitlased ning ravivad ennekõike toidu ja elustiilimuutustega.
Mind paelub, miks ja kuidas nad sellisele arusaamisele jõudsid, mis töid neil on ette näidata, mis argumendid neil on. Tuleb välja, et väga pädevad argumendid.
Nii et jah, kahtlemata kuulan ja õpin ma neilt kordades rohkem kui TÜ arstilt. Kahjuks.
Ma arvan, et ärritav ei ole mitte Banaanisaare toimetaja pehmelt öeldes religioosne/fanaatiline lähenemine, quote-mining või piiritu ülbus (milles nõustun eelmise kommenteerijaga, et peegeldub pigem sügav ebakindlus), vaid asjaolu, keda ta selles süüdistab või kuidas ta seda väljendab.
Ta ehk ei usu tänapäeva meditsiini, kuid selgelt saab valesti aru arstide rollist ühiskonnas – nad võibolla ei ütle sulle mida sa pead sööma ja kuidas elama (nt ära joo/suitseta jne), vaid tegelevad tagajärgedega siis kui sa pole elanud tervislikku elu või kui sul lihtsalt pole vedanud (geneetilised haigused, viirused, vähk, mürgitused jpm).
See oma online coursidega uhkustamine on eriti tobe ja piinlik.. see on nii tavaline, paljud võtavad MIT OpenCourseWarest.
Tere Siret.
Minu jaoks on elementaarne, et meditsiin peaks esimesena tegelema ennetamisega, probleemi põhjusega. Liiga palju tegeletakse sekkumisega, maha surumisega, sümptomite ravimisega. Justnagu eelmises kommentaaris kirjutasin, on meditsiin selgelt vajalik, kasvõi esmaabi või traumade osas.
Nt Cornelli Ülikoolis, kus tegin läbi täiendõppe (mitte online kursuse-vabaõppe), saavad arstid keskmiselt 200 tundi toitumisõpet. Ka Stanfordi Ülikoolis, kus õppisin laste toitumist, pole veganism enam ammu mingi teema, hirmud on pigem siinsetel inimestel ja ebamugavusest, mida teadmatus neis tekitab.
Ilmselgelt on need inimesed, keda tutvustan `banaanisaar.ee->miks elus toit->teadus ja taimetoit` mõjuka taustaga ning inspireerivad.