Euroopa Komisjon teatas, et alustab 2019. aastal õigusakti ettevalmistamist, mis reguleerib vegetaar- ja vegantoidu märgistamist. Komisjon võttis juba 2011. aastal kohustuse vastav rakendusakt välja töötada, kuid ei seadnud selleks konkreetset ajakava.

Nii toidutootjad kui Euroopa Vegetaarlaste Liit (European Vegetarian Union, EVU), kes on selles suunas teinud lobitööd üle 10 aasta, tervitavad teadaannet. EVU tõi oma avalduses välja, et selged ja ühesed reeglid, millest saavad lähtuda nii taimetoidu tarbijad kui tootjad, tulevad kasuks kõigile osapooltele. Euroopa toidu- ja joogitootjate esindusorganisatsioon FoodDrinkEurope (FDE) nentis, et selged definitsioonid on hädavajalikud, võttes arvesse taimetoidusektori tähtsuse tõusu tarbijate huvi ja nõudluse suurenemise tõttu.

Juba eelmisel aastal võtsid Saksa liidumaad ühehäälselt vastu ettepaneku mõistete „vegan“ ja „vegetaarne“ üleriigiliste definitsioonide kehtestamiseks, mis võis anda tõuke ka Euroopa Komisjonile.

EVU ettepanek mõistete „vegan“ ja „vegetaarne“ defineerimiseks:

Vegantoidud on toidud, mis ei ole loomset päritolu ning nende üheski tootmis- ega töötlemisetapis ei ole kasutatud ega neile lisatud järgmisi loomset päritolu aineid töödeldud või töötlemata kujul:
– koostisosad (sealhulgas lisaained, kandjad, lõhna- ja maitseained ja ensüümid)
– abiained
– ained, mis ei ole lisaained, aga mida kasutatakse samal viisil ja eesmärgil nagu abiaineid.

Vegetaartoidud täidavad ülalnimetatud nõudeid, erandiga, et nende tootmisel võib lisada või kasutada järgmiseid aineid:
– piim
– ternespiim
– munad
– mesi
– mesilasvaha
– taruvaik
– villarasv/lanoliin, mis on saadud elusatelt lammastelt või nende koostisosad või saadused.