vastutustundlik ettevõtlus

Inimesed mõjutavad oma valikutega maailma iga päev. Iga ost on tellimus järgmiseks samasuguseks. Kui soovime muutusi indiviidi tasandil, võime soovida muutusi ka poliitilises ja ärilises kontekstis.

Ettevõtlusel on mõju keskkonda kahjustada või säästa. Olgu tegemist tooteid või teenuseid pakkuva ettevõttega, ikkagi on see inimeste grupp, mis suunab suure hulga teiste inimgruppide valikuid. Lisaks on ettevõtlusel roll ka poliitikas – nii riigi majanduses kui kohalikul tasandil.

Vastutustundlik ettevõtlus pole uus idee ning läänemaailmas on see tänaseks üsna levinud. Ka kogub aina rohkem populaarsust äris permakultuuri põhimõtete rakendamine – saada maksimaalne kasum keskkonda kahjustamata, üksikindiviidi ning maailma tervenemisele kaasa aidates.

Ärimaailmas on tekkinud liikumine, kus firmad tahavad näha ja tajuda oma rolli rohkemana kui lihtsalt kasumimasinana. Saadakse aru, et tegemist on partnerlusega.

Selline teema on turundusosakonnale magus amps, sest „rohelistele“ väärtustele on tänaseks väga kerge ehitada imagot ja brändi müüa. Just seepärast on vastutustundlik ettevõtlus seotud ka biheivoristliku majandusega, sest siin on tugev psühholoogiline aspekt. Biheivoristlik majandusteadus uurib, kuidas inimesed äri- ja finantsotsuseid langetades käituvad. Duke´i Ülikooli biheivoristliku majandusteaduse professori ja endise Massachusetts Institute of Technology professori Dan Ariely mõtted on minu meelest ses osas väga huvitavad. Loe siit:
MIT Sloan Management Review “A Manager´s Guide to Human Irrationalities”

Eestis tegutseb 2005. aastast Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Vastutustundlikust ettevõtlusest saab lähemalt lugeda www.csr.ee ja allolev tekst pärineb sealt.

Jätkusuutlik ettevõtlus
Tihtipeale kasutatakse sõnapaari jätkusuutlik ettevõtlus asemel ka sõnaühendeid nagu ettevõtte ühiskondlik vastutus (corporate social responsibility), vastutustundlik ettevõtlus (corporate responsibility), vastutustundlik äritegevus (responisble business).

Maailma säästva arengu ärinõukogu (World Business Council for Sustainable Development, WBCSD) märgib, et see sisaldab endas kolme mõõdet:

• ettevõtte majanduslikku/finantsilist vastutust
• ettevõtte keskkonnaalast vastutust
• ettevõtte sotsiaalset vastutust

Jätkusuutlikku ettevõtlust saab defineerida ka järgneva kolme kirjelduse abil:
1. Ettevõtete toimimine viisil, kus põhitegevusega on kooskõlas sotsiaal- ja looduskeskkond ning mis koosneb pigem vabatahtlikest tegevustest, mitte asjadest, mida ettevõte peab seaduse järgi tegema (Euroopa Komisjon).

2. Sotsiaalsete probleemide muutmine majanduslikeks võimalusteks ja majanduslikuks kasuks, tootlikuks võimsuseks, oskusteks, hästitasustatud töökohtadeks ja rikkuseks (Peter Drucker).

3. Ettevõtte avatud ja läbipaistev tegevus, mis põhineb eetilistel väärtustel ja austusel töötajate, kogukonna ja keskkonna vastu. Selle eesmärgiks on anda säästlikku väärtust nii huvigruppidele kui ka ühiskonnale laiemas tähenduses (The European Multi-Stakeholder Forum on Corporate Social Responsibility).

Enim levinud tõlgenduse põhjal tähendab jätkusuutlik ettevõtlus majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme vabatahtlikku integreerimist ettevõtte juhtimisse ja tegevusse, arvestades erinevate huvipooltega ning luues lisaväärtust kõigile asjaosalistele. See läbib kõiki ettevõtte funktsioone, alates personali- ja finantsjuhtimisest kuni turunduse ja tootearenduseni.

Peab paika tihti kasutatud ütlus, et ettevõtted ei toimi vaakumis, vaid nad on osa keskkonnast, mida mõjutavad, olles ka ise mõjutatud. See ei tähenda, et ettevõte peaks muutma oma eesmärki kasvada ja kasumit teenida.

Kasum ja kasv tuleb saavutada moel, mis võtaks arvesse ettevõtte sidusrühmade huve (mitte ainult omanike huve). Vaid nii tekib lisaväärtus kogu ühiskonnale.

Ühiskondlik vastutus
Ettevõtete roll ühiskonda panustamisel on ajaga aina enam kasvanud. Ühelt poolt on põhjuseks see, et ettevõtted on aru saanud oma otsesest seosest keskkonnaga/ühiskonnaga. Teisalt on globaliseerunud maailmas probleemid muutunud riikideüleseks. Kliimamuutusest tekkinud keskkonnaprobleemid, linnastumine, finantskriis – need on vaid mõned ülemaailmsed probleemid, mis mõjutavad meid kõiki ja millega avalik sektor üksi pole võimeline toime tulema.

Sellises globaalses pöörises on ettevõtete roll muutunud. 1970. aastal Milton Friedmani poolt tutvustatud tees, et ettevõtete ainuke sotsiaalne vastutus on teenida kasumit, on tänapäeval iganenud ning mittejätkusuutlik. Teisisõnu lasub ettevõtetel aina suurem vastutus töötada koos avaliku sektoriga ja vabaühendustega, et võidelda ühiskonna- ning looduskeskkonna probleemide ja väljakutsetega.

Jätkusuutliku ettevõtluse ühiskondlik kasu
Mõned näited sellest, kuidas jätkusuutlik ja vastutustundlik äritegevus ühiskonnale laiemas plaanis kasulik on.

Ühiskondlike kitsaskohtade lahendamine: erinevate Eesti sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks on ettevõtted oma ressurssidega sageli operatiivsemad kui avalik sektor ja võimekamad kui vabaühendused üksinda.
Puhta elukeskkonna säilitamine: heaoluühiskonnale väärilise elukeskkonna tagamiseks on oluline ettevõtetepoolne väiksem materjalide taaskasutamine ja ümbertöötamine ning keskkonna saastamise vähendamine.
Regioonide areng: (suurtest linnadest eemal tegutsevad) vastutustundlikud ettevõtted panustavad kohaliku elu edendamisesse. Vastutustundlikku käitumist väärtustav ettevõtluskultuur toetab ka innovatsiooni ning see omakorda aitab kaasa regiooni konkurentsivõime tõusule.
Riskigruppide tööhõive edendamine: kõiki ühiskonnagruppe, sh riskigruppe kaasava tööhõivepoliitika edendamine regioonis kindlustab kohalike inimeste tõhusama kaasatuse tööjõuturul.
Rahva tervis: ärisektori tegevus tööohutuse ja hea töökeskkonna tagamisel ning tervislike eluviiside soodustamisel omab suurt mõju rahva tervisele (seeläbi ka tööjõu tervisele) laiemalt.
Ausam maksude maksmine: vastutustundlikud ettevõtted on ühtlasi ka ausamad ja õigeaegsemad riigimaksude maksjad.
Üldine parem ettevõtluskliima: terve ja läbipaistev ettevõtlusmaastik on atraktiivne uutele kohalikele ettevõtjatele ning välisriikidele.

Jätkusuutliku äritegevuse võimalikud kasud ettevõttele
Madalamad otsesed kulud: ressursside säästlikum kasutamine tagab väiksemad materjali- energia-, vee- ja kütusekulud.
Suurem tootlikkus ja parem kvaliteet: hea tervisega, paremate oskustega, motiveeritud ja omanikutundega töötajad ning väiksem tööjõuvoolavus tagavad kõrgema tööviljakuse ja kvaliteedi.
Tugev argument eksportimisel: mitmetel jõukatel välisturgudel hinnatakse hoolivaid ja vastutustundlikke ettevõtteid nii B2B kui B2C suhetes tihti kõrgemalt kui teisi.
Atraktiivne investoritele: jätkusuutlikult tegutsev ettevõte meelitab ligi välisinvestoreid ja on nende silmis usaldusväärne.
Tarbijate suurenev huvi: üha rohkem tarbijaid peab oluliseks toote/teenuse keskkonnasõbralikkust, eetilisust ja tootmise päritolu; kvaliteedi mõiste ei ole enam seotud paljalt toote füüsiliste omadustega, vaid laieneb ka sellele, kuidas toode/teenus valmib.
Innovatsiooni allikas: tihedam koostöö laia hulga sidusrühmadega ning tarbijate ootuste jälgimine on hea innovaatiliste ideede, uute ärimudelite ja turgude leidmise allikas.
Riskide juhtimine: sidusrühmade ootuste parem mõistmine ning arukam ressursside juhtimine aitab vähendada äri- ja reputatsiooniriske.
Võimalus konkurentsieeliseks: olukorras, kus sellised aspektid nagu toote hind, kvaliteet ja tarne kiirus ei võimalda konkurentsieelist luua, annab vastutustundlik ettevõtlus lisavõimaluse parema maine näol.

27%  eestlastest on valmis maksma kõrgemat hinda nende ettevõtete toodete ja teenuste eest, mis ühiskonna arengusse panustavad (The Nielsen Global Survey on Corporate Social Responsibility 2013). Uuringu kokkuvõte.

70% eestlastest peab siinsete ettevõtete mõju ühiskonnale positiivseks (“How Companies Influence Our Society: Citizens’ View” 2013). Uuringu kokkuvõte.

56% Eesti ettevõtjate ning juhtide jaoks on jätkusuutlik ettevõtlus eelkõige osa ettevõtte strateegiast ning igapäevategevusest. Vaid väike osa peab seda esmajoones mainekujunduse vahendiks (6%) või ebaratsionaalseks moesõnaks ettevõtluses (5%)  (KPMG Baltics uuring „Majanduse Pulss 2013“). Uuringu kokkuvõte.

93% uuringus osalenud 766 ettevõtte juhist üle maailma leiab, et ettevõtte jätkusuutlikkuse teema on organisatsiooni edu üks võtmekriteeriumitest (UN Global Compact & Accenture, A New Era of Sustainability: CEO Study, 2010). Uuringu kokkuvõte.

68% ettevõtete juhtidest, kes panustavad ettevõtte jätkusuutlikkusse, toovad peamise kasuna välja paranenud majandusnäitajad (MIT Sloan Management Review & The Boston Consulting Group, The Business of Sustainability, 2009). Uuringu kokkuvõte.

95% 250 globaalsest ettevõttest koostavad regulaarselt jätkusuutlikkuse aruannet (KPMG International Corporate Responsibility Reporting Survey 2011). Uuringu kokkuvõte.

2012. aastal koostas oma jätkusuutlikkuse aruande 5 500 ettevõtet. 2000 alguses oli neid 800. (CorporateRegister.com).

Veel uuringuid ja linke leiad Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kodulehelt: www.csr.ee/uuringud-ja-statistika/

Liisa-Indra Pajuste