15. veebruaril algatasid Eestimaa mesinikud petitsiooni, et kaitsta meie mesilasi. Soovitakse lõpetada senine põhjendamatult suur pestitsiidide kasutamine ning veterinaarteenistuse abi mesilaste suremise põhjuste väljaselgitamisel.

Leian, et Mesinike Liitu võiks toetada, sest nad puudutavad probleemi, mis ulatub kaugemale mesilindude pidamisest. Kuigi on selliseid mesinikke ja mesindusettevõtteid, kus tõepoolest mesilinde ekspluateeritakse, siis on palju ka neid, kus mesilased ja inimesed elavad koos sõbralikes suhetes.
Mesilaste massiline väljasuremine on olnud aastaid kriitiline näiteks USAs, Lääne-Euroopas, lõpuks jõudis see siis ka Eestisse.

Ma ei näe siin niivõrd probleemi tõsidust, kui sümptomit ja võimalust igaühel midagi ära teha. Üks võimalus on mitte osta GMOsid sisaldavaid tooteid, mitte toetada loomapidamist (sest neile läheb suur osa mürkidega kasvatatud söödast, lisaks nende pidamine, väljaheited jne), teine võimalus on allkirjastada petitsioon ning toetada oma eluga igati maakera tervenemist.
Me ei ole üksi, selliselt mõtlevaid inimesi tuleb aina juurde.

ANNA SIIN OMA HÄÄL MESILASTE KAITSEKS

Siin mesinike pöördumine:

EESTIMAA MESINIKE PÖÖRDUMINE

Eesti Vabariigi Riigikogu maaelukomisjoni, EV Valitsuse , Põllumajanduse– ja Keskkonnaministeeriumi ning kõigi puhtast loodusest ja pestitsiidevabast toidust lugu pidavate Eestimaa elanike poole.

Viimastel aastatel on Eestis hukkunud palju mesilasperesid. Peamisi põhjusi tuleb otsida meid ümbritsevast keskkonnast. Inimene on olnud mesilastele halb koostööpartner. Võib-olla on inimene olnud ahne, hoolimatu või oskamatu. Midagi on läinud inimeste ja mesilaste koostöös valesti juba pikemat aega.

Eestimaa pinnal kasvab üle 400 taimeliigi, mis vajavad paljunemiseks putukate, sealhulgas mesilaste abi. Nendest taimedest ümmarguselt 100 on mitmesugused põllumajanduslikud kultuurtaimed, ja nende saak katab otseselt või kaudselt (loomade kaudu väärindatuna) 90% meie toidutarbest. Mesilane on meie looduses indikaatorliigiks. [highlight]Kui mesilased hakkavad massiliselt hukkuma, on keskkonnasaaste tase tõusnud nii mesilaste kui ka inimeste jaoks ohtlikule tasemele.[/highlight]

[highlight]Perede tegelik hukkumine on olnud viimastel aastatel hinnanguliselt 25-30%. [/highlight]Tuginedes statistikaameti korrigeeritud, parandatud ja tuletatud andmetele, peaks meil praegu olema veidi üle 40 000 pere, kellest hukkub igal aastal 25-30%. [highlight]See tähendab 12 000–15 000 pere kaotamist[/highlight], mis läheb mesinikele aastas maksma 2,5-3,0 miljonit eurot. On ülim aeg astuda konkreetseid samme, et Eesti mesindust ja loodust päästa.

Tulevaste põlvkondade nimel nõuame:

1. põhjendamatut ja ülemäärast pestitsiidide kasutamise lõpetamist;
2. EV Valitsuse toetust mesindusega tegelejatele, riiklike otsetoetuste jagamisel võrdväärset kohtlemist teiste põllumajandustootjatega;
3. veterinaarteenistuste igakülgset abi mesilaste hukkumise põhjuste tuvastamisel ja mesilaste ravimisel ning selleks abistava konsulentide või usaldusmesinike võrgu loomist;
4. põllumajandusministeeriumi juurde vähemalt kolmeliikmelise kogenud
erapooletutest mesinikest koosneva mesindusnõukogu moodustamist;
5. meie põllu-ja aiakultuuride, samuti kauplustes müügil olevate toiduainete (k.a. puu- ja juurviljade, rapsiõli, teraviljatoodete jne.) regulaarset analüüsimist pestitsiidide ja herbitsiidide jääkide suhtes ning analüüsitulemuste avalikustamist.


Allikas:
Mesinike Liit