Dr Douglas N. Graham
Raamatu ülevaade: Liisa-Indra Pajuste

Grain Damage on buklett, võrreldes Grahami hilisema raamatuga 80/10/10. Ent sellegipoolest on seal palju häid mõtteid ja loogilisi järeldusi, mis aitavad murda seniseid absurdseid seoseid. On üsna selge, et teravili pole inimese toit, see kurnab energiat, majandust, keskkonda ja tervist.

Lisan lõike ja mõtteid raamatust.

Ülekaalulisus ja alatoitumine, mis vaevab enamusi tavalisel lääne dieedil olevaid inimesi, on suuresti sellest, et ületarbitakse teravilju ja alatrabitakse puuvilju.

Nisu ja teised gluteenirikkad teraviljad sisaldavad opioide. Dr Paul Scattock Inglismaa Sunderland´i Ülikoolist on tõestanud, et gliadinomorfiinid on seotud mitme autismivormi avaldumisega.

Vähese süsivesikurikka (low-carb) dieedi ebaloogilisus: sa võid süüa nii palju võid ja majoneesi kui tahad, aga sul pole kuskile peale neid panna. Puuviljadel põhinev toitumine ei vaja kumbagi maitseainet või lisandeid.
Lapsepõlvest peale on meile õpetatud, et teraviljad kannavad endas elu. Teraviljade kerge säilitamise tõttu on need võimaldanud tsivilisatsioonidel rasketel aegadel ellu jääda kuni sobivam ja toitvam söök on jälle kättesaadav.

Rohkem kui 99,9% ajast, mil inimene on maakeral olnud, on ta elanud ilma teraviljadeta.

Paleontoloogid on avastanud, et inimene on elanud maakeral peaaegu 10 miljonit aastat söömata seejuures teravilja. Moderne inimene on kasvatanud teravilja viimased 10 000 aastat, umbes sama kaua on toidu valmistamisel ka tuld kasutatud.

Jared Diamond, molekulaarfüüsioloog, bioloog ja biogeograaf on kirjutanud mitmest suurest tsivilisatsioonist, mis arenenud põllumajanduspõhiseks ning toonud nii kaasa enda huku. Ta arutleb sel teemal lähemalt essees „The worst mistake in the history of the human race“.
Jared Diamond avaldab muret ka praeguse toitumistavas suhtes, öeldes, et nisu, riis ja mais annavad meile küll enamuse kaloritest, aga igaühes neist on väga vähe eluks vajalikke toitaineid. Kergelt saadud kalorid teraviljast tulevad kõrge hinnaga: ebapiisavalt toitaineid. See-eest on puuviljad ja rohelised võrsed on olnud inimese söögiks miljoneid aastaid.

Ajaloolised leiud viitavad, et 3000 aastat tagasi, inimese „Kuldsel Ajastul“, elas inimene suurepäraselt toidul, mis koosnes peamiselt puuviljadest ja juurviljadest.

KAS TERAVILJADE SÖÖMINE LOOMULIK?
Meile loomulik toit on selline, mis maitseb meile nii nagu see looduses leidub. Puuviljad on alati meeldivad ning inimesed söövad neid hea meelega.
Teravili on toorena ebameeldivalt mõru, see maitse jääb ka idandamisel. Toorelt süües on teravili söömiskõlbmatu või suisa mürgine.
Pärast tärkliste söömist on inimesed järgmisel päeval tihtipeale uduse olemisega, uimased ja justkui pohmellis.

Anatoomiliselt on inimesed antropoidsed primaadid nagu gibbonsid, šimpansid, bonobod, gorillad ja orangutanid. Looduses ei leidu meile sarnase anatoomiaga looma, kes sööks teravilja. Kõik antropoidsed primaadid söövad puuvilju, juurvilju, pähkleid, seemneid. Mõned söövad ka putukaid, väikseid selgroogseid või vahel suisa liha, kuid sellegipoolest on 99% nende söögist taimne kraam.

Geneetiliselt on meile kõige lähemal bonobod. Nemad söövad peamiselt puuvilju, kuskil 5% kaloritest juurvilju. Antropoidid, kes meist kõige kaugemal, söövad looduses peamiselt juurvilju-rohelist ning palju vähem puuvilju. Loomaaedades antakse neile peamiselt puuvilju.

Puuviljad, juurviljad, rohelised, pähklid, seemned on meile bioloogiliselt kõige sobivamad toidud. Teraviljade ja teiste toitude tarbimine, mis meie keha disainiga ei sobi, on toitaineliselt aste allapoole. Koos küpsetamise tavaga (toidu moonutamine, mida ei praktiseeri ükski teine liik) on tulemuseks toitaineline pankrott.
Kuna teravilju peab söömiseks küpsetama, ei saa neid pidada inimesele loomulikuks toiduks.

TOITAINED
Inimene vajab peamiselt vett ja lihtsüsivesikuid. Tärklised ei paku kumbagi, puuviljad aga mõlemat. Puuviljades leidub peale vee ja lihtsuhkrute ka rikkalikult vitamiine, mineraale.
Teraviljarikkad toidud nagu helbed, saiad, koogid, pastad, pitsad kaotavad oma vähese toitainelise väärtuse rafineerimisel, mis muudab terad söödavaks. Ka küpsetamine läheb rafineerimise alla, see hävitab toitained ja tekitab mürgiseid aineid.

Teada on, et toores teravili sisaldab ka fütiinhapet, mis seob end kaltsiumiga ja segab selle imendumist. Teraviljad sisaldavad ka happelisi mineraale, näiteks fosforit. Selle happelisuse peab keha neutraliseerima keha aluseliste mineraalidega, peamiselt kasutatakse selleks kaltsiumit.

Puuviljad ja juurviljad sisaldavad 10 – 100 000 korda rohkem kaltsiumit ja teisi aluselisi mineraale kui teraviljad, kui mõõta kalorites

Vitamiinid, mineraalid, süsivesikud, valgud, rasvad, ensüümid, koensüümid, antioksüdandid, fütotoitained – küpsetamine kahjustab, moonutab või hävitab neid kõiki.

Ühtegi küpsetatud toitu ei saa pidada täistoiduks. Pole mingit teaduslikku alust küpsetatud toidu söömiseks.

RASV
Rasva kuumutamisel tekivad vabad radikaalid, mis on kantserogeensed. Õli praadimisel tekib akrolein, neurotoksiline aur. Seesama akrolein on olemas ka autotossus ja sigareti suitsus. Kuumutatud õlid vähendavad keha võimet kanda edasi hapnikku ning blokeerivad väikesed veresooned.
Lisaks kogunevad rasvad veresoonte siseseinale, millest võib saada alguses tõsine haigus (atheroskleroos jm, mis viib südamehaigusteni).

On saanud tavaliseks, et tärkliserikka toidu juurde käib ka mingisugune rasv. Nt piim, või, searasv, hapukoor, juust, õlid, margariin jt loomsed rasvad.
Populaarsed kombinatsioonid on hommikuhelbed piimaga, sai või, margariini, juustu, majoneesi või lihaga, saiakesed kreemjuustuga, küpsetatud kartulid hapukoorega, õlis praetud kartulid, searasvas praetud tortillad, võiga tehtud koogid ja küpsised, munad, piim jne.

Kaloreid vaadates võiks öelda, et tärklistepõhine dieet on tihti hoopis rasvapõhine dieet.

Teraviljade söömisest tekitatud toitainelist kahju ei saa tagasi teha muidu väga tervisliku dieediga. See oleks sama, kui proovida teha tasa suitsetamist lisatrenniga või kompenseerida puu maharaiumist, andes talle väetist.

VALK
Valgud lõhustatakse ensüümide poolt aminohapeteks, tavaliselt toimub see vesinikkloriidhappe (maohappe) juuresolekul. Kui valke kuumutada, siis need muunduvad ja moodustavad ensüümikindlad sidemed, see teeb nad seedimatuteks.

Mürk on alati mürk, doosist hoolimata.

Et enamasti süüakse valke koos tärklistega, paneme ennast veel kolmekordsesse ohtu: vabade radikaalide poolest rikas rasv, muundatud valk ja toitaineliselt tühi tärklis.

KIUDAINED
Inimesel on delikaatne seedesüsteem, mis vajab pehmet veeslauhustuvad kiudainet – seda leiab puuviljadest ja juurviljadest. Teraviljades leiduv kiudaine on jäme ja terav nagu klaas. Toitumisteadlased viitavad sellele kui mittelahustuvale kiudainele.
Mittelahustuva kiudaine tõttu liigub toit soolestikus liiga kiiresti, mistõttu toitained ei saa korralikult imenduda. Kui lisada veel mittelahustuva kiudaine ärritav mõju, toob see kõik kaasa üleüldise tervise languse.

Kuidas me saame uskuda, et on tervislik võtta mahlade tegemiseks puuviljadest ja juurviljadest kiudained välja, samas lisada kiudainet hommikusöögihelvestele ja uskuda, et ka see on tervislik?

SEEDIMINE
Seedeprotsessi saab jagada kaheks: mehaaniline ja keemiline.
Keemiline osa on aju poolt juhitud ning toimub suus, maos ja peensooles. Aju saab retseptoritelt signaale, mis ütlevad, millist toitu on parasjagu vaja seedida. Aju saadab siis seedimiseks vajalikku, kasutades vett, seedeensüüme, ensüümi lähteaineid, koensüüme, elektrolüüte, happeid, aluseid, soolasid, hormoone, väliseid ja sisemisi faktoreid ning teisi eritisi, mida ei anna keemiliselt järgi teha, kuna kogu protsessi pole veel lõpuni mõistetudki.

Sinu toitumisharjumused ei saa olla sulle kasulikud, kui nende tulemusel on sul seedehäired.

Keemiline seedimine algab suust, kui eritub ensüüm amülaas, mis mõeldud tärkliste lagundamiseks. Maos neutraliseerib amülaasi maohape, mis ühtlasi pidurdab tärkliste seedimise. Seedumine jätkub peensooles.
Valkude seedimine on puhtalt mehaaniline ja soolestikus seda ei toimu. Maos võetakse maohappe mõjul valgud pikkadest ahelatest lahti lühikesteks ahelateks.

Kui süüa tärkliseid ilma valkudeta, siis jääb mao happelisus peaaegu neutraalseks, mis võimaldab ka maos tärklistel seeduda.
Kui tarbida valke ilma tärklisteta, siis on magu nii happeline kui saab, mis soodustab valgude lõhustamist aminohapeteks.
Kui süüa koos tärklist ja valku, siis kaks vastastikku keemilist reaktsiooni tühistavad üksteist, mistõttu jäävad nii valgud kui tärklised lõpuni seedimata.

Kui sa tahad teada, kas toit su sees mädanes või mitte, siis kasuta oma nina, kui sa oma toitu teist korda näed.

Kuna loomsed toidud ei sisalda kiudaineid, läbivad need soolestiku aeglasemalt kui teised toidud. Soojas, pimedas, märjas keskkonnas läheb seedumata liha kiirelt pahaks ja hakkab mädanema.

Teraviljad ei mädane, vaid lähevad käärima, teraviljade käärimise tulemiks on alkohol ja gaas. Alkohol pääseb kiirelt vereringesse. Autojuhid on jäänud vahele „joobega“, mis on tulnud puhtalt ainult nende seedesüsteemist.
Alkohol on protoplasmaline mürk, mis tähendab, et see tapab iga raku, millega kontakti satub (suus ja sooles kaitseb rakke lima).

Teraviljad kurnavad meie energiat, majandust, keskkonda ja tervist.

ENERGIA
Et toota teravilju, on vaja ettevalmistada maa, istutada vili, väetada, pritsida, kasta ja korjata saak. Kõik see nõuab suurt hulka energiat. Saagi korjamisel ja rafineerimisel kasutatavad petrokemikaalid on tuntud oma laastava mõju poolest. Pestitsiidide (umbrohutõrje), herbitsiidide (putukatõrje), fungitsiitide (seenetõrje), kasvu stimuleerijad (taime hormoonid) ja väetised on kõik energiakulukad, lisaenergia kulub veel nende põllule panemiseks. Et teravili oleks seeditav, peab see olema küpsetatud, protseduur, mis nõuab veel energiat.
Kui sa tarbid oma tärkliserikast toitu, peab keha tegema läbi mitmed keerukad protsessid, et saada kätte peamiselt ainult kalorid (sest toitaineliselt pole suurt midagi järgi).

Iga rakk meie kehas kasutab kütuseks ainult lihtsuhkruid.
Tärkliste seedimine nõuab palju energiat ja võtab 36-72 tundi. Puuvilja seedimiseks läheb kuni 18 tundi.

Puuviljade seedimine on väga kerge protsess. Meie kutsume seda „küpsemiseks“, tegelikult muundab puuvili tärklised, komplekssüsivesikud lihtsuhkruteks. Tulemuseks puuvili justkui seediks ennast ise. Puuvilja seedimiseks läheb kuni 18 tundi.

GLUTEEN
Gluteen on valk, mida sisaldavad mitmed teraviljad. Seda peetakse mitmete psühooside ja neuroloogiliste haiguste tekitajaks. On tõestatud, et see sisaldab 15 erinevat opioidi või morfiinilaadset molekuli. Opioidid, mis tulevad kehast väljast poolt, on eksorfiinid, ja need on neurotoksilised ning sõltuvust tekitavad. Need põhjustavad mitmeid sõltuvuslikke mustreid, näiteks toidusõltuvust.
1960. aastatest on teadlased leidnud mitmeid seoseid gluteeni tarbimise, õppimisraskuste ja skisofreenia vahel.
On teada, et opioidid sekkuvad meie neurotrasmitterite keemiasse.

Kõik, kes tarbivad gluteeni kannatavad mingil astmel tsöliaakia käes. Teravili hävitab lisaks soolele ka hambaemaili, kuna teraviljatooted kleepuvad hamba külge ja jäävad hamba vahele käärima.

Tahad teada, kas sa oled teraviljadest sõltuvuses?
Proovi olla nädal tärklisevabal dieedil.
Oled sa kunagi suutnud loobuda äsja küpsetatud soojast saiast?

Isu (appetite), mis on olemuselt spetsiifiline (vastandub näljale, mis on olemuselt mittespetsiifiline), on sotsiaalselt aktsepteeritav sõna tugevale isule (craving). Tugev isu on sotsiaalselt aktsepteeritav sõna sõltuvusele.

SPORTLIK VORM
Kõik sportlased märkavad oma tulemuste paranemist, kui nad hakkavad sööma elus toitu – puuvilju, juurvilju, pähkleid ja seemneid. Kõik maailmaklassi sportlased, kellega ma töötanud olen, on öelnud, et sellisel dieedil paranes nende jõud, vastupidavus, kiirus, paindlikkus, tasakaal, reaktsioonikiirus, fookus jne.

Sportlaste jaoks on oluline aluselise-happelise tasakaal. Inimese veri on alati aluseline (pH 7,4). Tärkliselises toidus on peamiselt happelised mineraalid: sulfur, kloriin, floriid, fosfor, jood ja silikon. Tärkliseliste toitude söömine väljutab kehast aluseliseid mineraale, mis seda happelisust peavad kompenseerima. Kõige tavalisem aluseline mineraal, mida keha kasutab, on kaltsium.

Et saada spordis parimaid tulemusi tuleb kasutada parimat kütust.

KAALUPROBLEEMID
Puuviljade söömine ei too kaasa järsku veresuhkru tõusu ja langust. Veresuhkru probleemid on rasva ja suhkru koossöömisest ja rafineeritud suhkru söömisest.

Meile öeldakse, et puuvilja magusus rikub isu teise toidu söömiseks. Aga kas see pole mitte põhjus, miks me üldse sööme – et rikkuda oma isu ja ennast rahuldada?

Keha muudab kõik üleliigsed komplekssüsivesikud rasvaks. Tärkliste söömisel isu ei vähene, väga lihtne on neid üle süüa. Kiiret veresuhkru tõusu ei toimu, kuna tärklised seeduvad aeglaselt. Seepärast on ainus viis nälja kustutamiseks süüa, kuni enam ei mahu.

KESKKOND
Moderne põllumajandus on maa ära kurnanud, pealmine mullakiht ei sisalda enam nii palju toitained kui näiteks sajand tagasi.

Puuvilja- ja pähklipuud on kestvad ja maale kasulikud, aitavad vältida erosiooni ja soodustavad bioloogilist mitmekesisust. Ühtlasi on puud ka õhufiltrid. Puud on peamised süsinikdioksiidi ümbertöötlejad hapnikuks.

Teravilja töötlemisel kasutatavad mürgid:
elavhõbe, tsüaniid, ammooniumi soolad, kloriid, floriid, mineraalõlid, alum (maarjajää ehk alumiiniumkaaliumsulfaat).

Metsade maharaiumine, et teravilja kasvatada on nagu endal verelaskmine, et kaalu kaotada.

Sõjatööstuse kemikaalid – sealhulgas keemiarelvad nagu kloriid, organofosfaadid, lõhkeained nagu nitraadid ja radioaktiivne saaste – need kõik on leidnud tee inimese toidulauale.

Keemiarevolutsioon sai tõsise hoo sisse pärast Teist Maailmasõda. Nitraadid, mis sõja ajal olid laskemoona oluline osa, said väetiste peamiseks koostisosaks. Herbitsiidid, pestitsiidid, fungitsiidid on kõik sõjakemikaalide ümbertöötlused. Need kemikaalid on aga pinnase toitained ammendanud. Lisaks kiiritatakse teravilja radioaktiivsete jääkidega. See muundab valke ja hävitab toitaineid.

Pärast korjamist kaotab teravili osa oma toiteväärtusest, mis väheneb veel pärast jahuks tegemist. Hoiustamisel ähvardavad teravilja putukad, närilised ja hallitus. Selle vältimiseks kasutatakse mitmeid mürgiseid vahendeid ja säilitusaineid.
Toored idandatud teraviljad on toitaineliselt sama tühjad kui küpsetatud teravili, neid lihtsalt pole küpsetamisega veel tühjemaks ja mürgisemaks tehtud.

Kui toidul on pikk eluiga, siis see tähendab, et see ei toeta elu, isegi mitte mikroobide elu. Kas sa arvad, et kui sa sööd igavesti säilivaid toite, siis sa elad ise ka igavesti?

Maa-ala, mis kulub selleks, et 1 inimene saaks süüa veiseliha on sama, et 40 inimest saaks süüa puuvilja.

Kui kõik ameeriklased sööksid ainult puuvilju, juurvilju, pähkleid ja seemneid, siis kuluks toidu kasvatamiseks praegusega võrreldes ainult veerandik maa-alast. Üle 90% kasvatatud teraviljast kasutatakse USAs põllumajandusloomade söötmiseks. Maailmas, kus joogivesi pole kõigile kättesaadav, läheb USAs pool joogiveest põllumajandusloomade ülevalpidamiseks ja neile söögi tootmiseks.

Veisele on vaja 7kg teravilja, et temast saaks 0,45kg liha.
Kas 15 inimesele igaühele 0,45kg teravilja või 1 inimesele 0,45 kg sealiha?

Iga kord kui tärkliseline toit sulle maitsev tundub, oled sa tõenäoliselt liiga vähe puuvilja söönud.

Puuviljade söömisest võidab sinu ja terve maailma tervis.

Et seda teksti paremini mõista, soovitan lugeda Grahami raamatu 80/10/10 kokkuvõtet ja artiklit toidu kombineerimise kohta.