Kõndisin Tallinna Ülikoolist koju Kadriorgu ja laused hakkasid peas keerlema. Kodus panin need keerlevad laused kokku. Asjad lihtsalt voolavad välja mõnikord. :) See oli 2007.

 

Me kires on väikesed šedöövrid,
mis vahest öösel une röövivad

Me kires on punased purjemastid,
Mis päikeseloojangusse meid tüürivad

Me kires on hellad paid ja sügavad vaated
Me kires on kollased lilled ja võbelevad aated

Me kires on suvine värskus ja talvine kargus,
Südamete helin ja hetkede argus

Me kires on lõõmav päike ja talla all kuumav liiv
Me kires on hoomav äike ja valla paisatud viiv

Me kires on heledalt sinavat kuuvalgust
Me kires on väikesed soovid ja uus algus

Me kires on vahel ka valjusid sõnu
Me kires on ootust, valu ja sõdu

Ja

Me kires on ka salaretki, kus
Varahommiku kargus õõtsutab õrnalt vaikseid hetki

Koos mängleme unistuste süles
Koos ärkame ja koos kasvame üles
Koos märkame maailma lõppu ja algust
Koos naudime üksteise sisemist valgust

/ Liisa-Indra