aspartaamE-aine on Euroopa Liidus ja Šveitsis lubatud ja klassifitseeritud keemiline ühend ning see on kantud Euroopa Liidu lisaainete registrisse.
Araabias, Austraalias ja Uus-Meremaal kasutatakse ainult numbrit ilma E-täheta.
Mujal maailmas lähtutakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni soovitustel põhinevast Rahvusvahelisest Toidu Lisaainete Numbrisüsteemist – International Numbering System for Food Additives, Codex Alimenatarius (INS).
E-ained ja INS kattuvad ainult osaliselt.

Peamised e-ained on säilitusained, värvained ja ühendid konsistentsi hoidmiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained ja emulgaatorid). Need pole kuigi kaua kasutuses olnud, värvaineid hakati lisama 60. aastatel, antioksüdante ja konsistentsi parandajaid 70. aastatel. Seega võib öelda, et me oleme osa eksperimendist.

Looduslik ja sünteetiline
E-aine on toidu lisaaine, mis võib olla sünteetiline või looduslik. Kui e-aine on looduslik, siis see aine on tavaliselt eraldatud mõnest looduses esinevast organismist (nt tarretusaine agar-agar vetikatest, paksendaja pektiin puuviljadest). [highlight]Looduslik e-aine saab olla ka laboris sünteesi teel saadud loodusliku aine analoog, see tähendab, et laboris on tehtud keemiline aine, mis on looduses olevaga sarnane[/highlight] (nt antioksüdandid askorbiinhape, sorbiinhape, bensoehape, sidrunhape, alfa-tokoferool).
Sünteetilistel ainetel pole looduses analoogi ja need on tehtud laboris (nt asovärvid toidule värvi andmiseks). Enamasti on selleks sünteetilised värvained, säilitusained ja magustajad. Sünteetilised lisandid on inimesele kõige ohtlikumad, kuna on organismile täiesti võõrad ega pruugi lõpuni laguneda.

Lisaained on jagatud gruppidesse:
100-199 toiduvärvid
200-299 säilitusained
300-399 antioksüdandid, happesuse regulaatorid
400-499 emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad jm konsistentsi parandajad
500-599 happesuse regulaatorid, tardained, paakumisvastased ained
600-699 maitsetugevdajad
(700-799 antibiootikumid)
900+ glaseerained, propellandid, kunstlikud magusained
1000+ muu säilitamiseks, erinevad metallilised ühendid, naftajääkidest valmistatud ained.

[highlight]Lisaks kasutatakse ka kunstlikke lõhna- ja maitseaineid ning nende intensiivistajaid. Et selliseid ühendeid lisatakse tootele vähe, pole nende märkimine kohustuslik ning neil pole ka oma E-koodi.[/highlight]
Tootele on kohustuslik märkida ainult need koostisosad, mida esineb teatud protsendi ulatuses. On mitmeid ühendeid, mida lisatakse, aga pakendile ei kirjutatagi. Pakendile märgitakse koostisosad alati kahanevas järjekorras – esimesena nimetatud ainet on kõige rohkem ja viimasena märgitut kõige vähem.

[highlight]Kuigi e-ained on lubatud, tasub meeles hoida, et need on siiski loodusest eraldatud derivaadid[/highlight], ja see ei saa kasulik olla, olgu need looduslikud või sünteetilised. Täistoit on kasulik. Ka looduslikud e-ained on laboris eraldatud ja inimese kõht pole labor, et seda seedida.

keemia_eained_toidud_toitudesKuigi ühte tootesse pannakse lisaaineid nii, et need oleksid inimesele võimalikult vähe mürgised ja esineksid lubatud piirides, pole tootjal eales võimalik teada, mida inimene veel sööb, mis lisaained seal sees on ning milliste mürkidega ta lisaks kokku puutub. [highlight]Lisaainete koostoimet omavahel ja teiste mürkidega on vähe uuritud. Samuti lasub küsimus, mismoodi mõjub nendele keemilistele ühenditele kuumutamine.[/highlight]
Põllumajandusministeerium hoiatab, et päeva jooksul tarbitav toit ei sisaldaks palju kattuvaid lisaaineid. Kui paljud seda jälgivad?
Mida rohkem töödeldud toit, seda suurem tõenäosus, et seal on põnevaid lisaaineid. Ja mida rasvasem töödeldud toit, seda rohkem lisaaineid, sest peab kaitsma rasva rääsumist ja toidu riknemist.

Seni on teada, et mõned lisaained pärsivad vitamiinide ja mineraalide omastamist, põhjustavad organismis veepeetust, sooleprobleeme, hapnikupuudust, vähki ning pärsivad närvide toimimist.

Viimaks tasub arvestada ka selliste keemiliste ühendite tootmisel kuluvaid ressursse ja mõju, kui need satuvad loodusesse kas otse või läbi inimese organismi filtreerituna.

Kui soovid allaoleva tabeli välja printida ja näiteks rahakoti vahel hoida, siis soovitan võtta selleks PDFi siit

E-ained


Liisa-Indra Pajuste

Allikad:

1. E-ained meie igapäevatoidus. Tiiu Vihalemm. 2011
2. Tunnetoitu.ee. Mis on lisaaine ehk e-aine?
3. Põllumajandusministeerium. Toidu lisaaineid ja toidulisandid.
4. Wikipedia. E numbers.
5. Wikipedia. Food additives.