Norra kalakasvatustest alguse saanud viirus on muteerunud ja tapab meeletus hulgas kalu üle terve maailma.

Film on banaanisaarel olemas. Vajuta VAATA FILME.

Film räägib loo läbi Kanada pikima jõe Fraser´i kalakaitsjate silme läbi. Pole toitumisjuttu, on ainult kalajutt ja hullult ilus Kanada loodus :). Pluss, täiesti arusaamatult madalalaubaline kokkumätsimine valitsuses.

Kanda pikima jõe Fraser´i lõhe sureb juba pikemat aega meeletutes kogustes, aga valitsus ei tunnista probleemi ning varjab asitõendeid, pannes ohtu inimeste tervise ja terve ökosüsteemi.  Miks? Sest Fraser´i jõe ääres tegutseb kümneid kalakasvatusi ning selline äri tähendab suurt raha. Aga miks sealne lõhe oluline on? Lõhe on põhiliik, temast sõltub paljude teiste liikide (kes lõhe söövad) püsimajäämine ja heaolu.

Kui surnud kalasid uuriti, leiti, et neis on meeletult palju viiruseid ja vähke – leukeemia, ajukasvajad, rotaviirused, organite ülesütlemised – kõik korraga. Tegemist oli ISA viirusega – infectious salmon anemia influenza virus. Et just ISA on üks ohtlikumaid haigusi, mis notib maha miljonid, hakati asja lähemalt uurima.

Kanada Kalanduse ja Ookeanide Ministeerium (The Department of Fisheries and Oceans – DFO), vastutab Kanadas kalade kaitse ja heaolu eest. Sealse molekulaargeneetika osakonna juhataja dr Kristi Miller leidis 2006. aastal geneetilisel vaatluse (genomic profiling, näitab kala elulugu), et kalade surmas on süüdi kohalikud lõhefarmid, mis asuvad kõik Fraser´i jõe ääres. Pärast seda avaldust keelati tal suhelda meediaga, osaleda koosolekutel ja kokkusaamistel. Ent enne veel jõudis ta avaldada oma avastuse ühes maailma suurimas ja prestiižikamas teadusajakirjas Science. Tema edasine ja osalt ka senine töö muudeti salastatuks nii rahva kui ka teadlaste ees. Samuti keelati tal testida avalikes vetes asuvate kalakasvatuse kalasid.

2009. aastal said Kanada kalamehed aegade madalaima saagi, süüdistati haisid ja kõike muud, aga mitte kalafarme. Arvati, et kadunud on vähemalt 10 miljonit kala.

ISA viirus on kõige surmavam ja ohtlikum viirus, mis tapab meeletult kalu. See on levinud pea kõikjale, aga alguse sai see Atlandi ookeanis kohast, kus Norra kalakasvatajad kala kasvatavad. Esimesena leiti ISA viirus Norras 1984. aastal. Ajapikku viirus muteerus ja muutus väga surmavaks (raviti antibiootikumidega?), mis võib tappa miljoneid kalu. Kalamunade impordiga levis see ka teistesse riikidesse (kalamunad pole paremad, pigistatakse emakala kõhust välja). Nii sattus viirusTšiili, kus tõmbas maatasa 70% sealsest kalakasvatusest. Tšiilil pole looduslikku lõhe vajadust, Kanadas aga on.

Et kalakasvatuse kalu ei lastud testida, lasid kalaentusiastid fantaasial lennata. Nad võtsid proove metsikult lõhelt, käisid läbi suuremad poed ja ostsid testimiseks müügil olevad kalakasvatustest pärit kalad, testisid sushi-baari kala – ja igal pool haigused sees. Poe kalad olid isegi deformeerunud. Nt nina osa pole kasvanud, on peenikesed (kui kala ei söö, siis ta on haige) või siis liiga paksud ja rasvased, soomuste peal on justkui marrastused, lõpused limased v heledad – ja need kalad on poes müügil, inimesed ostavad ja söövad. Linnainimene ju ei tea, milline see terve kala välja peab nägema.
Oma rahadega saatsid Norrasse proove, sest kohalik valitsus oli kõik maha vaikunud ja ära keelanud.

Filmis tulemusi väga polnudki. Poliitikud ähvardasid vastu võtta seaduse, mis keelab võtta loomadelt proove ja neid avalikustada. Nii et kui sa leiad masstootmisest haiguse, siis sa ei tohi sellest avalikult teatada. Kuna oli põhiseaduse vastu, siis jäi praegu ripakile, aga võimalik, et võetakse veel vastu.

Lõpptulemusena avalik kampaania. Koolitavad välja kohalikke kalamehi ja jõevahte, et osataks ise jälgida, millal kalad on haiged jne.
Hästi huvitav vaade kalakasvatamisesse söögiks ja selle mõjust ökosüsteemile.

 

Allikas:
Mercola