Trippasime üksvahe perega mööda Soomet. Eriti ilus maastik, saarestik… mmm, ma armastan graniiti ja okasmetsa värsket lõhna. Kuigi meil oli suur osa söögist kaasas, käisime ka väljas söömas. Selleks puhuks otsisime üles kohalikud taimetoidu söögikohad.

Täiesti juhuslikult sattus meil Soi Soi kasvisravintolas (taimetoidurestoranis) ette Helsingin Ekokarta 2013. See on kaart, kus kirjas Helsingis asuvad taimetoidusöögikohad, ökopoed, ökojuuksurid ja ilusalongid, riidekauplused, mööbel – ma tõesti ei teadnud enne, et Helsingis selline ökoelu käib, väga lahe!

IMG_1726See kaart sai meile teejuhiseks. Kusjuures me käisime ka Helsingi turismiinfokeskuses ja palusime juhiseid taimetoidurestoranide leidmisel. Seal juhatati lihtsalt HappyCow veebi, ei tea, miks nad seda Ökokaarti ei jaga. Aga taimetoidusöögikohtades oli see täiesti olemas.

SOI SOI
Enne reisi uuris Taavi Helsingi taimetoidurestoranide kohta, tema sõnul sai Soi Soi head arvustused, nii et tahtsime sealset toitu proovida.
IMG_1585_1 Kohale jõudes osutus Soi Soi pigem vabameelsete linnaosas asuvaks kiirtaimetoidu putkaks.

Väike avatud ruum kolme lauaga. Suur avatud köök. Tugev praehais. Ilgelt paks kokk ja mingi kummalise igemehaigusega teenindaja. Okei, paljulubav. Vaatasime Taaviga üksteisele kulmu kergitades otsa ja otsustasime, et anname võimaluse. Igememuhkudega teenindaja viitas uksel kohal olevale tahvlile, kus asus menüü. Jah, kiirtoit. Nagu mingi rannaputka, ainult loomsevaba.
Oli igast burgereid, grillvardaid, kotlette, takosid ja kebabe… Meie 4-aastane poeg Joonas soovis burksi, temale võtsime siis tumeda saia vahel oleva kanepikotletiga burgeri. 2-aastasele tütrele Ellile tellisime ürdikartulid tomatikastme, suvikõrvitsadipi, värske salati ja kanepikotletiga. Mina võtsin sama. Ja mu armas abikaasa Taavi valis endale maitsestatud tofu ürdikartulitega. Ükski valitud toit polnud alla 8 euro, Taavi oma oli üle 9.
See kanepikotlett oli tegelt soovitus. Kaks juba varem kohvikus istunud neiut said oma toidu kätte. Ühel oligi kanepikotlett. Küsisin, et kas maitseb ja mis see on. Tuli välja, et üks tütarlastest oli Soi Soi omaniku sõbranna, reklaamis kohta hästi no ja soovitaski sedasama kanepikotletti. Ütles, et käib siin tihti söömas. Tema krobelise nahaga nägu tegi ses suhtes ettevaatlikuks.

soisoi toitToit saabus kiirelt, terve väike putka oli praehaisune, aga väljas polnud laudu, õnneks aga hoiti ust lahti. Inimesi käis kogu aeg sisse-välja, kõik väga klišeed taimetoitlased – linaste riietega, isevärvitud vikerkaarevärviliste riietega, rastapatsidega, lesbid, geid, noored pered (nagu meie), pargivad jalgratta ukse taha. Rohkem klišee ei saakski vist olla :).

No ja üllatus-üllatus, toit polnud kuigi maitsev. Joonas ütles, et emme burger on palju parem, kanepikotleti võttis välja, sõi niisama värske salati ja kastemga. Elli nokkis veits kartuleid suvikõrvitsadipiga. Minu meelest oli see kanepikotlett ka nagu tallanahk (nägi isegi välja talla kujuga), maitses hapukalt, kohati kõrbenud. Nokkisin mõned kartulid, värsket salatit ja kastet. Taavi söök oli aga eriti põnev – tal olid kanakoivad! Pulga otsa keeratud maitsestatud tofu, mis nägi välja ning maitses nagu kanakoib. Taavile ei meeldi toitu raisata, nii et tema sõi ära.

Täiesti uskumatu toidu hinna ja kvaliteedi suhe. Võib eksootiline olla, ikkagi taimetoidu söögikoht, aga sööki küll ei soovita! :)

silvoplee toitSILVOPLEE
Hoopis teine lugu! Oleme sinna varemgi püüdnud minna, aga Silvoplee on üsna lühikest aega lahti (tavaliselt neljani) ja see on tihti ka väga täis. Nii et nüüd kolmas kord saime alles löögile. Silvoplee asub rohkem Helsingi kesklinnas ja on palju parema toiduga (prantsuse keeles tähendab “S´il vous plait” palun – hääldad “sil vu plee”, ei saa aru, kas peaks olema seotud).

See on bufee, kus ma olen alati näinud noori peresid ja pensionäre. Keset söögisaali olid toona valikus näiteks kinoa, karrikartulid, hautatud juurviljad, hummus, värsked salatid, igasugused oad, oa-sibulasalatid sojakoorega, oliivid, hapendatud kurgid, hapendatud porgand, seened, idud. Pasteetidest peale hummuse ka herne- ja oliivimääre. Magusroogadeks puuviljavalik. Ja kastmetest datlikaste, avokaado-maasika kaste, tatrakaste, hirsikaste (need viimased olid pigem vedelad pudrud).

Trikk on selles, et maksmine käib kaalu järgi. Üks korralik taldrikutäis läks mul 11 eurot ja Taavil 13 eurot. Kaks ananassiviilu datli ja avokaado-maasika kastmega oli 4 eurot. Kassa juures olid külmletis ka külmad smuutid ja võimsad toorkoogid.
Vett tõime pudeliga vetsust :). Aaa, ja hea on see, et saiad ja kuklid on tasuta ning valikus on ka gluteenivabad maisi-riisi vahvlid.

Maitse elamuse poolest kahtlemata parem kui Soi Soi. Kassa lähedal on riiulid, kus müüdi tervisetooteid, nt snäkid, batoonid jmt.
Ja inimesed on hästi toredad. See on väga oluline. Silvoplee teenindaja oli hästi ilus särava naha ja sassis juustega tütarlaps. Mulle meenutas Pocahontast.

rohujuurKohe Silvoplee kõrval asub ökopood Ekolo. Vaatasin, et India pähklid on seal odavamad (19 eurot), kui Mahemarketis (21 eurot sentidega). Ekolos on lai valik pähkleid, marju, kuivaineid (saab osta kaaluga), taimseid vorste-juuste, kosmeetikat, teesid.

Teine popp ökopood on Helsingis Ruohonjuuri. See on meeletusuur pood, mis asub üsna kesklinnas, Foorumi ostukeskusest veidi edasi Kamppi ostukeskuses. Ülisuur valik kõikvõimalikku ökokraami. Tasub vaatama minna!

vegemesta-modVEGEMESTA JA VEGANISSIMO
Me polnud Helsingis nii kaua, et kõik kohad läbi käia :). Aga kindlasti tahaks näha Vegemestat, kuigi pakutakse jälle poppi kiirtoitu nagu burgerid ja kebabid, ja see on ka väike putka, siis räägitakse, et vähemalt pole nii rasvane kui Soi Soi.
Veganissimo on rohkem lõunasöögikoht, kuid serveeritakse ka tervislikumat taimetoitu ja põnevaid magustoite.


TURU TAIMETOIDU SÖÖGIKOHAD?
Et me olime ka Turu lähedal, otsustasime üles otsida HappyCows kiidetud Turu Vegemesta, Eliksiiri ja Green Salad Bar´i.
Tuli välja, et Vegemesta oli just suletud (nagu täitsa suletud, enam ei ole). Eliksiir oli üks kaubanduskeskuses asuv lõunasöögikoht, kus pakuti lihasöökide kõrval ka salatit ja riisi (lisaks riiulitel ökobatoonid, supertoidud, siirupid) ja Green Salad Bar´is polnud ühtegi taimetoitu, kõik toidud olid salatiga serveeritud liha.

Aga ma leidsin Turkust ökopoe Kuudes Maku, müüakse põnevaid krõpse (läätsedest, kikerhernestest), kaalu järgi seemneid-pähkleid-marju ja toortoidu kuivatiga tehtud juurvilju krõpse, igast purgis kastmeid ja määrdeid, teesid, viirukeid.

TAMPEREST leidis Taavi ´97. aastast lahti olnud kasvisravintola Gopal. Pakutakse indiapäraseid sööke, arvustuste kohaselt pidavat väga maitsev olema. Kahjuks me sinna ei jõudnud, ent kohviku 16. aastane kogemus lubab arvata, et nad on ennast korralikult sisse töötanud.

Helsingi Ökokaart annab Soome trippidele ja šoppamisele hoopis uue mõõtme. Võiks veel paremad teise ringi poed ka peal olla :)