Talvises Buduaaris ilmus artikkel “Lehmapiimale ei või jah?” ja sinna küsiti ka minu arvamust. Selgitan kommentaaris, miks ma ei pea lehmapiima oluliseks inimtoiduks.

Võib läheneda moraali küsimusega: miks peaks olema loomulik juua teise liigi rinnapiima? Kui joome piima valgu pärast, peaks jooma roti piima, sest selles on kõige rohkem valku. Miks on okei juua lehmapiima, aga ei ole okei juua kaelkirjaku-, kassi-, või koerapiima? Või anda oma rinnapiima näiteks kassile? Miks peetakse otse udarast joomist hulluseks, aga poest pakk piima osta on okei? Sellised küsimused avardavad mõtlemist.

Peab ka aru saama, kust see piim tuleb. Absurdne, et haige ja piinatud looma eritisi, lihaseid või munarakku peetakse inimese tervise aluseks. Ja taimede söömine on ekstreemne? :)

Aga võib läheneda ka biokeemilisest vaatenurgast:
Piimas on kaltsiumi ja kaseiini konflikt. Kaltsium on kleepuva piimavalgu kaseiini sees. Kaseiinist suudab läbi murda ensüüm renniin, mida leidub noorte imetajate maos, et emapiima seedida.
Iga kord kui joome lehmapiima, tõmbab magu välja kogu vee, et kontsentreerida happeid lagundamaks tihkeid piimavalke. Ja et mitte kahjustada seedesüsteemi, toob maks kaltsiumisoolasid, et tasakaalustada maos tekkinud happeid. Seejärel peaks keha suutma omastada kaltsiumi toidust aga lõhustamata kaseiin, renniini puudumise tõttu, ei luba kaltsiumini jõuda. Seega, piimajoomine toodab puhtalt kaltsiumikadu, sama lugu on kõikide kuumtöödeldud valguallikatega.

Ka inimese rinnapiimas on kaseiin, see on inimese kaseiin ja erineb lehma või muu liigi kaseiinist. Naise rinnas olevad bakterid bacillus bifidos tuleb piimaga kaasa ja aitab lapsel kaseiini seedida.
Beebid toodavad ka väheke renniini. Vasikad aga palju. Maailmas pole looma, kes loomu poolest jooks pärast võõrutamist veel piima. Välja arvatud inimene.
Renniini tootmine lõppeb pärast võõrutamist ja väheneb aasta aastasse. Ka loomad ei tohiks täiskasvanuna enam piima juua, sest puudub renniin ja selleta ei saa kaseiini seedida.

On ka teine probleem – piimasuhkur ehk laktoos
Selle seedimiseks on vaja ensüümi nimega laktaas. Enamikul inimestel on olemas laktaas kuni rinnast võõrdumiseni. Osal valgest populatsioonist, europiidsest populatsioonist, kes on elanud sajandeid külmas kliimas ja tarbinud pikalt piima, on toimunud mutatsioon, mistõttu nende keha toodab laktaasi ka pärast rinnapiimast võõrdumist (kuna piim on endiselt dieedi osa). Kuid teistel lõppeb pärast võõrutamist laktaasi tootmine.

Ensüüm laktaas lahutab piimasuhkru laktoosi selle kaheks koostisosaks – glükoosiks ja galaktoosiks. Beebidel on lisaks veel ensüüm (beta-galatosidase), mis muudab galaktoosi lihtsuhkruks glükoosiks. Täiskasvanuna seda ensüümi enam ei toodeta. Kui sa siis sööd piimatooteid, siis laktoos ei seedu (sest on imeväike võimalus, et sul on see mutatsioon). Isegi, kui sul on olemas ensüüm laktaas, mis laktoosi kaheks komponendiks lahti võtab, pole sul enam ensüümi, mis galaktoosi glükoosiks muudab.
Mis siis keha galaktoosiga teeb, kui ta seda ei kasuta? Keha ladustab seda peamiselt nahas. Kaasaarvatud silmas. Seniilne katarakt (silmaläätse haigus) on enamasti galaktoosi hoiustest, mis on aja jooksul akumuleerinud. Sellega on seotud ka glaukoomi tekkimine silmas.

Luud ja kaltsium
Riikides, kus on suurim luumurdude arv, süüakse 400-500mg kaltsiumi päevas (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitus on sama), ometigi vohavad osteoporoos ja luumurrud. Andmed näitavad, et riigid, kus süüakse palju loomseid valke on ka kõrge luumurude arv (muuhulgas ka väga sage haigestumine vähki, veresoonkonna haigustesse, diabeeti, rasvumine jne).
Puu- ja juurviljaderohke toitumine hoiab kaltsiumi seal, kus see peab olema.

Luu terviseks on teadaolevalt vaja 17+ erinevat toitainet, mitte ainult kaltsiumi. Kui süüa ainult kaltsiumi ilma ülejäänud 16 toitaineta, siis on see nagu seina ehitamine ilma mördita.
Kaltsiumi ei saa kasutada ilma vitamiinideta D ja C. Vitamiin D parim allikas on päike ja C parim allikas puuviljad-juurviljad.
Vitamiinidest on veel olulised: C, K, A, B6, foolhape, D (aitab kaltsiumil seedetraktist imenduda, aitab kaltsiumil verest luusse liikuda).
Mineraalidest olulised: boron, vask, floriid, magneesium, mangaan, fosfor, silikon, tsink.
Makrotoitained: asendamatud rasvhapped ja valk (asendamatud rasvhapped leiab ka nt mangost).

Head kaltsiumiallikad: rohelised lehed (eriti rikas lehtkapsas), merevetikad, apelsinid, päevalilleseemned, mandlid, viigimarjad, brokoli / näiteks 200 kalori kohta on kaltsiumi seesami seemnetes (leota ja purusta enne söömist) 340mg, chia seemnetes 258mg, kapsas 1615mg, peedilehtedes 1064mg rabarbaris 819mg, pirnis 273mg, õunas 232mg (võrdluseks: 2% piimas 511mg).

Trennidest on luudele parimad: jalutamine, sörkimine, matkamine, aiandus, jooga, tantsimine. Justnagu trenn tugevdab lihaseid, tugevdab see ka konte. Ka täiendab tasakaalu, mis vähendab kukkumisi. Uurimised näitavad, et 30-60min päevast jalutamist on piisav tugevateks luudeks.

***
Lisaks kõigele mainitule peab arvestama ka ümbritsevaga, mõtlema, millise maailma me endast järgnevatele põlvedele maha jätame. Üks lehm toodab aastas 10 tonni sõnnikut, suurtes lehmavabrikutes on sõnniku ladustamine suur probleem, see imendub läbi pinnase põhjavette, satub sealt meredesse ja ookeanidesse.
Juba praegu on maailma meredes ja ookeanides 250 000 km2 surnud tsoone, seal hulgas on üks neist ka Läänemeri. Surnud tsoon on vähese või madala hapnikusisaldusega vesi, kus ei saa elada miski, mis vajab eluks hapnikku.

Lisaks sõnnikule jõuavad vette ka põlumajanduslikud väetised, stimuleerides vetikate kasvu, sest vetikad puhastavad vett. Üks hetk vetikas sureb, vajub põhja, seal asuvad vetikat lagundama mikroorganismid, mis suure hulga vetikate lagundamise käigus kasutavad ära ka enamiku hapniku ning teised organismid jäävad hapnikunälga.
Vetikatel on kõvasti puhastamist, maailma mered on sodi täis, teada on 5 suurt hulpivat “prügisaart”.

Päeva lõpuks ei loegi mulle kõik see biokeemia ja keskkonna jutt. Kui ma vaatan vasikale silma, siis ma näen seal sõpra, tunnen armastust ja tänu, näen kaaslast. Mul pole mingit õigust varastata temalt emapiim, panna ta ema ja isa vangilaagrisse, tappa ta vennad, et süüa tema laiba liha ja juua varastatud emapiima. Ma tean, et see teeb mind igast küljest haigemaks, teeb ühiskonda haigemaks.
Minu soov on vaadata sellele vasikale silma ja tunda rõõmu sellest, et me jagame seda planeeti teiste võrratult intelligentsete loomadega.

Surnud tsoonidest kirjutasin siin

TEGIN VIDEO, VAATA SIIT