Ruta Pärnpuu on üks neist vähestest, kes võttis aja ja uuris Eesti toitumis- ja liikumissoovituste täisversiooni, et siis sellele absurdsele dokumendile selgitust saada – millele toetub taimetoidu taunimine?

Tere!

Saadan teile oma selgitustaotluse.

On kurb, et annate kõikidele eestlastele 397-leheküljelise Eesti toitumis- ja liikumissoovituste täisversiooni dokumendi (1) lugemiseks ja sellele reageerimiseks aega kaks nädalat ja kaks päeva.
Keskmine inimene loeb 397 lehekülge 16 tundi (raskemat teksti 25 lehekülge tunnis). Dokumendi saaks loetud umbes 11 päevaga – eeldades, et inimene leiab selle 1,5 h päevas muude plaanitud toimetuste arvelt. Samuti ei piisa ainult lugemisest, tuleb ka tähtsamad allikad üle kontrollida. Seejärel tuleb ka oma arvamus koostada ja enda seisukohtadele allikad leida.
Kuna mina ei saanud antud dokumendist teada selle avalikustamise päeval, 15. märtsil, ja ei suutnud kahe alla kolmeaastase lapse kõrvalt igapäevaselt mitut tundi vabaks võtta, et tervet dokumenti läbi töötada, kommenteerin vaid leheküljel 328 olevat kokkuvõtet.

Kopeerin selle veelkord siia alla, et Te ei peaks seda ise uuesti üles otsima:
Kokkuvõte 
Kui täiskasvanu otsustab kasutada enesepiiratud toitumist, siis on see tema õigus. Kõik lastele meditsiinilise näidustuseta vanemate vm poolt rakendatud piiratud toitumise variandid on aga kasvava lapse jaoks ohtlikud. Laste puhul on tekkiv probleem tihti eluaegse tagajärjega, näiteks imiku- või väikelapseas joodipuudusest tingitud alaareng. Enesepiiratud toitumine ei ole identne teatud ajutiste lühemate või pikemate piirangutega, kui see on haigustest tingitud põhjustel arsti kontrolli all. Näiteks lehmapiimaallergia puhul saab tihti kasutada kitsepiima ja juhul kui ka see põhjustab vaevusi, leida alternatiive, kuni laps umbes 2-3-eluaastaks kasvab tõenäoliselt sellest välja. Seega: kõikvõimalike enesepiiratud toitumisviiside pealesurumine imikutele ja väikelastele, samuti rasedatele, ei ole millegagi õigustatud ja on tõsiselt ohtlik.

Küsimus: kasutate sõna “tihti” – millisele uuringule tuginete? Palun viidet.

Selles kokkuvõttes lähete Te vastuollu oma dokumendis “Toitumissoovituste uuendamise töörühma koosolekute otsused (kumulatiivne, seisuga märts 2015)” (2) välja toodud punktidega 10 ja 11.

Toon need siinkohal mälu värskendamiseks uuesti välja:
10. Võtta NNR12 (Põhjamaade toitumissoovitused, 2012, kättesaadavad www.nnr5.org) ja nende koostamise tõenduse ülevaated ja nende koostatud alusmaterjalid aluseks Eesti riiklike toitumis- ja toidusoovituste koostamisele. 2006. aasta Eesti toitumissoovituste muutmisel on lähtutud peamiselt Põhjamaade 2012 soovitustest (edaspidi NNR12) (http://www.norden.org/en/publications/publikationer/2014-002). Lisaks on soovituste koostamisel arvestatud teiste maade (D-A-CH) ja EFSA soovitustega.
11. Tuleb arvestada Eesti kultuurilist- ja sotsiaalmajanduslikku tausta.

Nimelt on antud NNR12 (3) dokumendis selgelt kirjas, et õigesti planeeritud täistaimetoitlusega on võimalik kõiki toitaineid saada (võttes lisaks B12 ja D-vitamiini) seega kui kirjutate, et täistaimetoitlus on ohtlik, valib TAI endale NNR12 dokumendist sobivad lõigud ning jätab välja need, mis ideoloogiat ei toeta.

Dokument on teil ju läbi töötatud, miks ja millistel alustel Te valite, mida sellest kasutada ning mida mitte?

Palun panna parandatud TAI soovitustesse sisse NNR12 järeldus ja soovitus: õigesti planeeritud menüüga on kõikidel vanusegruppide täistaimetoitlastel ehk veganitel võimalik kõiki toitaineid saada, kui tarbida lisaks B12 ja D-vitamiini.

Siin antud lõik inglise keeles (tõlge peaks teil endal olema)
„Thus, vegan, lacto-vegetarian and lacto-ovo-vegetarian diets should be able to satisfy the nutrient needs of infants, children, and adolescents and promote normal growth if they are appropriately planned (89), but vegan diets always need to be supplemented with vitamin B12 and vitamin D.“ 

Üheteistkümnenda puhkti alusel tuleb arvesta Eesti sotsiaalmajanduslikku tausta. Eelnevalt välja toodud kokkuvõttes kirjutate, et lehmapiimaallergia puhul saab lehmapiima asendada kitsepiimaga. Võite välja arvutada, kui palju läheb maksma kitespiima tarbimine näiteks Rakvere elanikule ning kui palju läheb maksma talle selle asendamine taimse piimaga. Kuna ilmselgelt te seda uurimist ise ette ei võta, tegin selle teie eest. Internetipoes puhaskraam.ee, kust saab asju tellida kõikidesse Omniva pakiautomaatidesse, on kaltsiumiga rikastatud riisijoogi liitrihind 1.79 (mh ökomärgisega) (4) ja Rakveres Selverisse minnes saab sealt B12-, D2-vitamiini rikastatud kookosejooki riisiga liitrihinnaga 1.89 (5). Teie pakutud alternatiiv, kitsepiim on Rakveres talutoodete keskuses 3.48€ liiter, (6) ning Selveris 3,78€ liiter (7). Taimne piim on odavam.

Toon veel ühe võrdluse: 100 grammis soolata keedetud hernestes on TAI infosüsteemi järgi valke 5.25 grammi (8) ning samas koguses sealihas on see 24.1 grammi (9).
Kuivatatud herne kilohind on Prismas 99 senti (10). Herne kaal leotamisel ja keetmisel suureneb (praktika näitab, et u 100%). Seapraad kamaraga ja kondiga maksab Prismas 3.95€ (11).
WHO soovitab tervisliku dieedi artiklis (12) rasvasel lihal rasvaosa eemaldada, seega on sealihast kasutatav vähem kui kilo (eemaldada tuleb ka veel kont). Eeldame, et alles jääb u 70% ja kilohind tõuseb u 30% sealihast ehk alles jäänud sealiha kilohinnaks on 5,64€.
Kuivatatud herne kaal suureneb u 100%, seega 1000g keedetud herneste hinnaks saame 0.49 senti kilo. 65 kg kaaluv naine vajab valku TAI info alusel 53,95 g ehk 224 g sealiha või 1131g herneid päevas. Muidugi arvestasin, et taimset valku peab rohkem tarbima (10% rohkem). Rahasse panduna on see siis: 1,26€ sealiha eest ning 0,56€ herneste eest. Lihtne arvutus näitab, et valke saab odavamalt kätte hernestest kui sealihast.  

Seega – Eesti sotsiaalmajandusliku seisu arvestades on veganlus ehk täistaimetoitlus ehk teie loodud terminiga (miks küll?) enesepiiratud toitumine odavam!

Leidsin samast dokumendist leheküljelt 9 põhjenduse magneesiumi piirnormide suuruste kohta. Seal on lause: “Aluseks on vähene puu- ja köögiviljade osakaal, kõrge krooniliste haiguste esinemus ning arvestades Eesti tavapärasest suuremat alkoholitarbimist.”

Minu kommentaar on, et seda enam tuleks suurendada puu- ja köögiviljade osakaalu. Selles mängivad riigiasutused suurt rolli (12). Puu- ja köögiviljade osakaalu suurendamisele ei aita aga TAI täistaimetoitlusesse üleolev suhtumine sugugi mitte kaasa.

Loodan, et viite parandused sisse ja ootan ka tagasisidet.

Ruta Pärnpuu
Kaseiini- ja gluteenitundlik omnivoor

1) http://www.tai.ee/…/3706-martsi-lopuni-saab-avaldada-arvamu…
2) https://intra.tai.ee/…/Toitumissoovitused_otsused_kumulatii…
3) http://norden.diva-portal.org/smash/record.jsf…
4) http://puhaskraam.ee/…/46-riisijook-kaltsiumiga-1l-87115219…
5) https://www.selver.ee/kookosejook-riisiga-alpro-1-l
6) http://ttkeskus.ee/piimatooted/Kitsepiima-tooted
7) https://www.selver.ee/kitsepiim-latte-di-capra-delamere-500…
8) http://tka.nutridata.ee/tka/showFood.action?food.id=99
9) http://tka.nutridata.ee/tka/showFood.action?food.id=1288
10) https://prismamearket.ee/#!/products/search/herned
11) https://prismamarket.ee/#!/products/19275
12) http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs394/en/
Kõik lingid on 31.03.16 seisuga.