Mul jumalast kama, mis keegi usub, kui see toob armastust, siis ma olen on board! Nii nauditav on kogeda, kuidas inimesed kogevad Jumalat ja kuidas nad seda tunnet/teadvust ülistavad, endas hoiavad ja seda armastust maailmale jagavad.

Miks on inimestel vajadus uskuda millessegi suuremasse, kui nad ise? Mis see on? Miks usutakse erinevalt ja tähistatakse erinevalt? Kust me pärineme? Kust need usud pärinevad?
Kas vegan-filosoofia haakub teoloogiliselt ka algpärimustega?

Just paar nädalat tagasi olin Telliskivis ISLAMI õhtul. Seal olid pered Süüriast, Türgist, inimesed ka Eestist, Indoneesiast… Ja ükshetk ma seisan seal inimeste vahel ja vaatan mingi suvalise tüübi selga, kes laulab meka poole moslemite palvele kutsumist – tead, kui ilus see oli! See oli talle pühamast püham. Ja kui hästi ta sellega oma südames oleva tunde edasi andis. Moslemitel lõppes siis just ramadaan ehk paastuaeg. Ükskõik, kes sa oled, mis värvi, mis soost, mis huvidega, mis haridusega, kust pärit – see oli midagi kõrgemat, kõik jagasid söömaaega ja olid teineteisega sõbralikud, armastavad.

See on hämmastav, et 4 miljardit inimest usuvad ju ühte Jumalat – moslemid, juudid ja kristlased – aga ometi sõdasid see ära ei hoia.

Üks moslemist teoloog rääkis mulle JAINISTIDEST. Need on tüübid, kes on suures osas veganid, toortoidu armastajad. Kõndides pühivad tee pealt väikeseid putukaid eest, suu ees kannavad maski, et mitte kedagi sisse hingata – kõike selleks, et vältida mõtetut tapmist. Majasid ehitades sõeluvad mulla läbi, kaevavad ettevaatlikult, et pisikesele elule mitte liiga teha jne.
Armas ju… Väga vegan indeed! :)

Üks pühapäev tantsisin KRISHNADEGA. Nad õnnistavad lilledega, neil on vaimustavalt esitletud polaarsus mehelikkusest ja naiselikkusest, nende elurõõm ja tants on nakatavad. Pärast loeb üks eesistuja nende pühakirjast sügavaid mõtteid, misjärel jagatakse koos vegetariaan söömaaega. Eestlased ja venelased koos, elurõõmus, naljas ja naerus. Rahus. Ilus.

Või VANAD KLASSIKUD, nagu KATOLIIKLASED, ANGLOKAANI KIRIK, DOMINIIKLASED… Mu vanaisa pidas Nevski Katedraali eriliseks ja minagi olen seal istunud, palveid lugenud, küünla põlemist vaadanud. Ja saanud rahu. Imetlenud nende pappide tihedaid kuldseid tikandeid ja kuulanud nende mõmisemist. See vabastab sealseid hingi, rahustab neid, sobib neile. Ja seda nendega koos kogeda on ilus.

ANGLOKAANID, DOMINIIKLASED on oma tugeva hierarhiaga ja hoiavad meeles seda, mis kunagi oli. Naine ei saa seal iial kõrgemale kohale. Neil on tugev süsteem, mismoodi Jumalat teenida ja temani jõuda. Aga ma näen ka inimesi, kellele seda vaja on. Kes ei näe muud võimalust kõrgemasse vibratsiooni saamiseks. Ja nii ma istun nende viirukitossuses käärkambri kabelis, laulan nendega koos nende laule, võtan osa nende toimetustest, et saada osa ka nende vabastusest ja armastusest. Ja nad saavad vabaks, võtavad mu omaks, jagavad minuga oma mõtteid.

Ma juhtusin, muide, vanaema kaudu dominiiklaste kloostris vahepeal tuure tegema! Kohtusin seal värvikate inimestega, näiteks sakslasest luterlaste uurijast ajaloolasega (rääkis, kuidas Itaalias käik mõjutas Lutherit oma postulaate kirjutama, selleta poleks luterismi tekkinud), Hiina budistidega (nii soojad inimesed, nagu ammused sõbrad) ja Inglismaalt pärit kristalliterapeutide paariga (kes mängisid lennukis “energia-mänge” ja kanaldasid kõikidele lendajatele terve reisi puhast armastust). No äge, noh! :D
Kõik ma viisin sinna dominiiklaste energiasambale ka. Kristalliterapeudid olid kõige selgema tunnetusega. See on koht hingepalveruumis (kuigi need tädikesed väidavad, et see on mujal, ära usu, tunneta ise), kus 300 munka iga päev 300 aastat palvetasid. Arvata on, et seal ON midagi! ;)

Imetlen dominikaanide tausta. Need tüübid olid koos fransiskaanidega need, kes tõid Jumalasõna paksude kiriku- ja kloostrimüüride vahelt välja, tõid filosoofia talupojani. Nad uurisid suuri mõtlejaid, teolooge, filosoofe, uurisid teaduseid; samal ajal pidasid ka äri (pruulisid õlut, müüsid kalu, esemeid jne); mediteerisid ja palvetasid; ning siis veel pidasid rahvale motiveerivaid kõnesid. Eks oli neilt jama ka. Aga ei tasu sellest lasta algideed rikkuda.

Justnagu dominiiklased olid katoliku usus juba 8 sajandit tagasi ajas ees, on nad ka praegu, olles loobunud aeglastest  halisevatest missa lauludest, nende “hümn” on veebist leitav, rõõmus, rütmikas, tantsima õpetav ülistus armastusele ja vabadusele! Hahaa!

MORMOONIDEGA veetsin aega. Sister Woods on maailma kõige armsam inimene! Ma nii imetlen, kuidas misjonärid lähevad võõrale maale ja siis õpivad sealse keele nii kiiresti ära! Respect. Sister Woods on ameeriklane ja tänaseks on ta juba Utah’s tagasi. Aga meil nii klappis inimestena. Ta teatas mulle siiras rõõmus: “Jeesus on mu vanem vend!” Vau! Ja me nii naersime koos selle peale. Sest kui vaadata kogu inimkonda õdede vendadena, siis on vaimustav mõelda, millised inimesed on mu vennad-õed: Buddha, Krishna, Jeesus, Ema Teresa, isegi Obama ja Putin! :D Hahahaaa. :) See ühendab. Armastus ühendab.

Nagu ka muudes uskudes, on ka mormoonide kohta mitmeid valearusaamu, ei, nad pole mitmenaisepidajad!

Nende usk sai alguse New York’i osariigis 19. sajandi alguses. Sellest on neil paeluv lugu rääkida. Algusest peale on neil olnud 12 apostlit, katkematult. Kui üks määratud apostel (alati mees) sureb, määratakse uus. Mormooni raamatus on täiendused Vanale ja Uuele Testamendile ja suur osa sellest täiendusest haakub muide tänapäevaste new age tõdedega.

Nad peavad koosolekuid samuti pühapäeval, aga pärast üldist üritust on temaatiline kogunemine, kus filosofeeritakse mormooniraamatu üle. Viimati, kui osalesin, rääkisime armastusest. Ja et kui ma tean, mis mina olen, suudan alati olla armastuses, siis saan seda ka välja jagada. Sellisel asjal pole religiooni pitserit, see on üldine tõde. Edasi kogunevad mehed eraldi ja naised eraldi. See jällegi võimendab polaarsust ja mehelikkust ning naiselikkust. Lastele on seal laulud ja joonistamised.

BAPTISTID on mul siin Kalamajas kõige lemmikumad, sest sealne pastor Erki on nii ägeda energiaga ja võimas kõnemees! See, mis ta jagab, kuidas ta jagab, on alati eriliselt tugeva sõnumiga. Ta jagab ausalt, siiralt oma emotsioone nii nagu tuleb. Kord tuleb tal pisar silmanurka, siis nii ongi. Kord rõkkab rõõmust, kord ütleb karmilt, siis seda tunnedki. Muusika pole keskkajast, vaid elav mitme instrumendiga ilus kontsert, laulud rõõmsad, õnnistavad, ülistavad.

Baptistide üks alus on taasristimine ja algkristlus. Pühitsetakse üleni vette kastmisega suuremaid inimesi, lapsi õnnistatakse. Nad ei vahenda suhet Jumalaga, neil pole selleks hierarhiat. Nad lihtsalt koos teenivad ja ülistavad.

Seal olen osalenud palveringis. Kujuta ette, sa oled nelja täiesti võõra inimesega koos, soovite head üksteisele ja maailmale kordamööda. Igaüks teeb seda omamoodi ja oma sõnadega. Aga on nii südantlõhestavalt ilus kogeda armastust täiesti võõraste ja muidu kaugete inimeste vahel. Ma sulan alati, pisarad voolavad ja süda on nii lahti. Viimatises sellises palveringis oli üks rõõmus 50. naine, täiesti kaame näoga vanadaam, retsi olemisega kiilakas mees ja mina. Me pöörasime üksteise poole ja lihtsalt hakkasime kuulama ja kaasa elama. See 50. naine ütles tõeliselt ilusa soovi kõikidele inimestele, tal pisarad voolasid samal ajal. See vanem naine luges malbel ja tasasel häälel meie-isa palve ja see retsi olemisega mees ütles katkendlike sõnadega oma palve. See tuli tal nii sügavalt ja ta nii tiris seda välja, et tal olid ka pärast silmad märjad. Ja mina. Ofcourse, ma tundsin nende tundeid ja enda tundeid ja seda ühisvälja – mul ripsmetušš oli ka muidugi pärast laiali. Puhas armastus. Pärast teenistust soovivad inimesed üksteisele õnnistust.

3D KOGUDUS, iga pühapäev ööklubis PRIVÉ, väga lahe kogemus. Noored, teevad soft-rock live mussi, räägivad peamiselt suhetest. Diskokera peakohal sädelemas. :)

LUTERLASED on Eestis klassika. Need on enamus kirikutes. Nende teenistused on teada. Ja äge on see, et kord sattusin Kaarli kirikus nais-pastori peale. Ta küll käitus üsna mehelikult, aga see oli mulle nii huvitav, sest ma polnud varem Eestis naispastorit kuulnud!

Luterlased järgivad klassikalisi traditsioone ja on katoliiklastele tegelt lähedased, olles sealt ju välja kasvanud. Pärast on enamasti ka palvelaud veini ja saiaga, kus iga soovijat eraldi õnnistatakse.

Tallinnas on suurtes kirikutes luterlus üsna tasane. Inimesed, kes kuulama tulevad ei otsi väga kontakti, tulevad-kuulavad-lahkuvad tasaselt ja omaette. Aga neile see sobib. Seda tasast harmooniat on ka huvitav kogeda.

ALGSED USUNDID ja VANAD PÄRIMUSED nagu Esseenide jutud jne, ka Adama ja Eeva tähenduse lahtimõtestamine on need, kuhu ma alati tagasi jõuan. Sa teadsid, et Eeva polnud Adama esimene naine, enne oli Lilith? Ooo, selle naisega on võimsalt pärimusi… Põhjamaade ja Keldi süsteemid, stiihiate valitsemine… Maailma alguse uskumused on meie alguse uskumused. Ma tegelen praegu sellega palju. Üks asi on hingeliselt seda uurida, teine asi füüsiliselt. Kuidas me siin Maal oleme füüsiliselt tekkinud, elanud, mida uskunud ja miks.

***

Eks muidugi on erinevates ususüsteemides asju, millega ma nõus pole. See aga ei sega mul kuulata ja nautida seda osa, millega ma nõus olen.

Alati on inimesi, kes on kitsa meelega, neile on olulised tugevad reeglid ja nad krimpsutavad kõige muu peale nina – so be it. Ma naeratan neile ka, armastan neid ka. Kuidas muidu nad peaks muud kogema? Ja ma saan sellistega ka väga hästi läbi, nad tulevad alati minu vibrasse väga kergelt ja meil on isegi lõbus! “Frigiidsed vanatädid” on selline klišee, näiteks.

Nii et mul jumalast savi, millesse keegi usub. Kui see toob avatust ja armastust, siis ma tahan seda uurida ja seda kogeda. Sest see ühendab. Ja see on lihtsalt ilus.

Süsteemsus on olemas ja levinud, sest seda on olnud vaja. Praegu liiguvad inimesed süsteemide vahel ja nendest välja. Osalt pole paljudel õrna aimugi, kust kõik alguse sai. Osalt neid ei huvitagi.

Armastus pole lihtsalt valik. See on otsus.
Amen! :D

Mu teoloogilised avastamised jätkuvad. Jehoovad vaatan üle, nende osas on raudselt valestimõistmist. Nelipühilased – sest mu vanavanaisa oli nelipühi pastor! Metodiste pole ammu külastanud… Ja moslemitele lähen külla nende “mošeesse” ehk Islami keskusesse (Ülemiste Keskuse taga 2009. aastast). Välismaalased kohtuvad Telliskivis Fookuse Koguduses…
Budistid, taoistid, hindud – oma vägivallatusega väga minu teema, ammu pole neid kohanud…
Kõiksugu maausulistega olen üles kasvanud.

Haaa, ma olen ise ristitud ka, jah, luterlane, Pühavaimu kirikus! Siiski, ma pole religioosne usklik, pigem spirituaalne.

See on see, mida veganism toetab. Vägivallatu filosoofia, maailmavaade, spirituaalsus.

Uurida pühasid tekste, millele inimeste usud toetuvad, uurida vanasid spirituaalseid tekste (nt Esseenid, Zoroastrianism), mis on olnud religioonide inspiratsiooniks – see on see, mis mind huvitab.
Sest ma olen sealt, kust kõik algas.
Ma pole üheski süsteemis, aga ometi olen kõigis.
Armastuses.

l
Lahkust & Koos-tunnet,
Liisa-Indra