Tavapäraselt öeldakse akne all kannatajatele, et akne pole söögiga kuidagi seotud ning sellega ei tasu oma pead vaevata. Just toitumine aga annab parima võimaluse aknet ohjata.

Põhikoolis oli mul üks periood, kus olenemata sellest, mida tegin, ilmus iga päevaga nahale aina rohkem vistrikke. Vähemalt nii mulle tundus. Arstid andsid antibiootikume, alkoholiga nahamäärdeid ja ütlesid, et tõenäoliselt on tegu allergilise reaktsiooniga.
Mõtlesin, et mis ma siis sõin ja avastasin, et iga päev sõin muuhulgas piimatooteid, apelsine ja šokolaadi. Sellest tegin järelduse, et järelikult olen ühele või kõigele siit nimekirjast allergiline ja jätsin kõik välja. Nahk paranes veidi, kuid mitte märgatavalt.
Käisin tükk aega kosmeetiku juures, kes sinise valguse ja elektripulga teraapiaga alati asjatut lootust andis. Alles paast, suvine päike ja piimast-šokolaadist-tsitruselistest hoidumine kokku aitas sellest jamast välja kasvada. Kuigi see kestis kõigest mõned kuud, arvasin aastaid, et ma ei saa tsitruselisi ja šokolaadi süüa! Oleks siis keegi kunagi toitumist maininud! :)

Kui sa järgmine kord kuuled, et akne pole toitumisega seotud, küsi tõestust. Dr McDougall kirjutab 2003. aasta artiklis, et see väide põhineb dr James Fultoni 1969. aastal Ameerika Meditsiiniassotsiatsioonis (Journal of the American Medical Association) ilmunud artiklil ning juba toona kritiseeriti selle tohtri arvamust aknest.

Kuidas dr Fulton jõudis arusaamisele, et akne pole toiduga seotud?
Dr Fulton uuris 30 noorukit (14 tüdrukut ja 16 poissi) ning 35 noort täiskasvanut vähese ja keskmise aknega. Ameerika Šokolaaditootjate Ühing andis uuringule kahte sorti batoone – ühed šokolaadiga ja teised mitte. Kuid mõlemad rohke rasva ja suhkruga ning kandsid endas 557-592 kalorit.
Uurimuses osalejad sõid seda magusat jama neli nädalat. Midagi muud toitumises ei muutunud.
Uuringu lõppedes luges dr Fulton oma kolleegidega noorukite vinnid kokku ja tegi järelduse: kokku 65 inimesest 46 oli kõik sama, 10 läks paremaks ja 9 hullemaks.
Üldsegi mitte üllatavalt, hullemaks läks neil, kes said rohkem rasva- ja suhkrurohkeid batoone.

Ja see üllatavalt lihtlabane ja ebatäpne uuring on akneravi üheks keskseks punktiks, mille alusel ütleb arst sulle silmagi pilgutamata otse näkku: “aknel pole toitumisega mingit seost!”

Seal, kus on Lääne toit, on ka akne
Akne tekib siis, kui naha poorid blokeeruvad surnud naharakkudega, misjärel koguneb sinna ka hulk rasvast ainet (sebum). Seejärel tekib selles täispakitud pooris bakterite abiga põletik, mis viib punni tekkeni. Bakterid söövad rasvast ainet poorist ja aitavad tegelikult mingil moel paranemisele isegi kaasa.

Tavapärane ravi on hetkel suunatud poori ummistuste ennetamisele ja ravile. Põhiline püüd on erinevate imevahenditega hoida ohjas rasvast ainet, vähendada põletikku ja tappa baktereid.

Nagu iga populaarse läänemaailma haigusega, on ka siin parem variant – keskenduda põhjusele ja alustada tervenemist toetava toitumisega.

Mitmed uuringud on näidanud, et inimesed, kes söövad traditsioonilist toitu, milles enamus on väherasvane, taimepõhine, juur- ja puuviljarohke – nende seas praktiliselt aknet polegi.
Kui aga sellistele inimestele tutvustada Lääne toitumist, saab aknest epideemia, nagu ka muudest Läänes levivatest haigustest (rasvumine, südamehaigused, diabeet, vähk).
Sellel teemal on hästi uuritud populatsioonide seas nt Kitavana saare elanikud Paapua Uus-Guineast, kelle toitumine koosneb üle 70% taimsest väherasvasest toidust. Ka Ache elanikud Ida Paraguais ja enamuses taimepõhised hõimud Aafrikas söövad sarnaselt. Nendes kogukondades puudub akne täielikult!

On raporteeritud, et Aafrika Zulu hõimu elanikel tekib akne ainult siis, kui nad kolivad linna elama ja asuvad sööma läänepärast toitu.
Ka Aasia riisikeskset väherasvast toitumist seostatakse põhjustega, miks maapiirkondades elavatel inimestel on parem nahk kui linnaelanikel, kellel on sootuks teistsugused söömisharjumused.
Isegi teatud piirkondades Euroopas, kus toitumine on ümbritsevaga võrreldes väherasvane, nagu Kreetal ja Lõuna-Itaalias, on inimestel Lääne-Euroopaga võrreldes hulga vähem aknet.

Komponendid Lääne toidus
Eks Lääne toidus on loomulikult ka komponente, mis mõjuvad kehale laastavalt.

Dr McDougall selgitab, et rasvarohke toit suurendab rasva nii nahas kui naha peal. Rasva vähendamine toidus annab ses osas suurepäraseid tulemusi.
Lisaks suurendab rikkalik loomserohke toitumine suguhormoonide aktiivsust, põhjustades varast puberteeti nii poistel kui tüdrukutel. (Tütarlaste puhul jälgitakse nt menstruatsiooni algust, mis 100 aastat tagasi oli umbes 17-18a ja mis praegu on 10-11a, on leitud, et juba 3aastastel tüdrukutel esineb suguhormoonide toimel rindade arengut ja häbemekarvade kasvamist).

Naistel on varane suguküpsus seotud tõsisema aknega. On teada, et nii meestel kui naistel põhjustab liigne meessuguhormoonide (androgeenide) osakaal aknet, soodustades rasva tootmist (sebum).

Ka kasvuhormoon IGF-1, mida leidub nii lihas, kuid eriti piimatoodetes, on seotud akne suurenemise ja ägenemisega.

Aknet soodustab näiteks vähene antioksüdantide tase, kehv vereringe nahas ja rasvaste kätega naha hõõrumine.

Akne ravimine
Kõik teavad, et akne on seotud suure hulga hormoonidega, mis noores kehas möllavad. Kuid panna aknet puberteedi süüks on nagu süüdistada vanust südamehaiguses.

Dr McDougall ütleb, et oma kogemuse põhjal muutub aknene nahk väherasvasel taimsel toidul juba 4-7 päevaga silmnähtavalt vähemrasvaseks. Kohe pärast seda algab ka kiire paranemine. Vahel läheb selleks ka kuni kuu, et näha nahal paranemist, kuid paranemine tuleb alati. Ta rõhutab, et oluline on eesmärki silme ees hoida ja toitumisest kinni pidada (vaadata, et seejuureks saaks piisavalt kaloreid), sest väiksemadki muutused võivad kaasa tuua uued vistrikud.
Väherasvane on 10-15% rasva kogukaloritest, jäta akneraviks välja kõik lisatud rasvad, ka pähklid, seemned, avokaadod, oliivid, sojaoad ja taimsed õlid. Jah, see tähendab, et ka “head rasvad”. Ta soovitab enne näo katsumist rasvased käed ära pesta, pesta ka juukseid, et eemaldada neist üleliigne rasv ning nahka puhastada.

LOE kaksikute Nina ja Randa huvitavat lugu, kuidas nemad aknest paranesid

Loe kogu artiklit:
Dr McDougall Newsletter Nov 2013