Täna ilmus Eesti Ekspressis järjelugu, kus on puudu ajakirjanduslikust eetikast. See pole okei ja see pole ka hea ajakirjandus. Ja et sellised lood teevad kahju, pean oluliseks lisada kommentaar.

Ma töötasin kunagi Eesti Ekspressis. Need aastad läksid lennukalt, inspireerivalt ja kirglikult. Inimesed olid pühendunud, armastasid oma valdkonda. Iga loo taga on peale ajakirjaniku tema osa toimetaja, tegevtoimetaja, siis toimetaja, kes enne trükki üle kontrollib, lisaks peatoimetaja. See pole ainult ajakirjanik. Ja seda kurvem.

Jagan lugu, mida olen kõrvalt jälginud. See ema on üks südanlikumaid naisi, keda ma kohanud olen. Mul on siiani alles videod pisikesest 1,3a lapsest, kellele teadmatud arstid doseerisid üle b12 ja kes sellest tulenenud tugevate lihastõmblustega ei suutnud enam ema rinnapiima juua. Kellele siis doseeriti sunniviisiliselt rinnapiimaasendajat, keda torgiti, kuigi tema ainsad kaks näitu, mis olid paigast ära, olid b12 ja raud (ja millisel mitte-taimetoitlasest lapsel haiguse ajal ei langeks need näitajad). Nad olid Lastehaiglas sundpidamisel ja me viisime sellele vaprale emale vegan kogukonnaga mitmekesti kordamööda abi ja toitu. Täiesti totras olukorras veel, kus ootad, et keegi “juhuslikult” muidu lukus oleva ukse lahti teeks ja ema saaks alla tulla oma toidupakile järgi (sest talle keelduti taimset toitu pakkumast, ent valge sai või ja paksu juustuvorstiga on okei?).

Ma mäletan, kuidas ma Ela Hästi saate montaaži ajal ühe montaažiruumi hõivasin ja lihtsalt helistasin tuttavaid läbi, et nad soovitaks head advokaati. Ma ei leidnud. Aga üks meist leidis. Ja väga hea advokaadi. See ema sai haiglast välja, tänu advokaadi tööle ja teda aidanud inimestele sai asi lõpuks lahenduse.

See ema ei pöördunud lapse külmetusel kohe arsti juurde, sest tal on 4 teist last veel, tal on kogemust laste ravimisel. Ja sest iga teine taimetoitlane on saanud omal nahal tunda arstide süüdistusi, pilkamist. Kes tahaks?
Kusjuures, tegemist on perega, kelle toidulaud on värvilisest lookas, lastel kõhud täis. Kas taimetoitlased ei tohi siis ka grippi põdeda? Ja kui põevad, siis on see kindlasti taimetoitlusest?

Ent igaüks vajab vahel ju abi, peaks olema okei pöörduda arsti juurde ilma süüdistuste rahe alla jäämata ka siis, kui sa oled taimetoitlane.

Ma võin selle siin üle korrata, et vegan ehk taimse toitumise on heaks kiitnud beebist raugani KÕIK suured ülemaailmsed organisatsioonid ja paljud riigid. See on kasulik inimsele ja Maa keskkonnale.

Ma isiklikult olen olnud tänaseks taimetoitlane 12 aastat. Pole puudujääke, vastupidi, lapsed terved, haigused mööduvad kiiresti, lapsed kasvavad normaaselt, nutikad jne. Kuigi ka mina olin alguses turmtule all ja selleks, et end kaitsta võtsin eliit ülikoolidest toitumise ja molekulaarbioloogia kursusi, siis tegelikult on taimetoitlane olla väga lihtne. Ma lihtsalt kartsin.

Ajakirjaniku, eriti Eesti Ekspressi ajakirjaniku suhtumine otsida skandaali, on kurb. Ja lollusest tulnud pahatahtlikkus. See peaks olema Eesti ajakirjanduse lipulaev. Ilmselt see lipp on langenud.

Delikaatsete teemade puhul peab ajakirjanik alati arvestama laiemat mõju. Kui sa kritiseerid ajakirjanikuna midagi, mis tegelikult on kõigile kasulik, siis peab oskama seda ka tasakaalustada.

See ajakirjanik ei kontakteerunud isegi mitte emaga, et tema poolt fakte üle küsida. Ta sai oma loole prokuröri väga kenad vastused (kes samuti kinnitas, et taimetoitlasena saab täiesti okeilt ära elada), siiski on loos tekitatud vastandumine, mida faktipõhiselt lihtsalt ei eksisteeri.

Veganite diskrimineerimine lollide kaaskodanike poolt pole kunagi okei. Igaühel on õigus elada nii nagu ta õigeks peab, kuni see ei kahjusta teist inimest.
Õnneks see lollus taandub. Aeglased, aga taandub. Täna on ka Eestis doktoreid, kes soovitavad taimset toitumist.

See ema, muide, murest murtud, langes depressiooni. Tema abielu sai kannatada. Kogu pere sai kannatada. Me pidasime pikki vestlusi, kõik püüdsime talle lihtsalt olemas olla. Ja siis ta kadus mu radarilt täiesti.

Kuni eelmisel aastal sain kutse ühe tema lapse sünnipäevale. Ja ta oli sellest kõigest välja saanud. Tal läheb hästi. Tema lastel läheb hästi.

Nii et mis on hullem – lollusest tulnud pahatahtlikus professionaalide poolt, kes on andnud vande alati abivajajaid aidata või taimetoitlasest ema kindlameelsus uskuda, et haigus pole põhjustatud tema taimsest toitumisest?

 

 

****
Sille Poola (5 lapse ema, suurte ülikoolide diplomitega, Eesti taimetoitluse alustala) FB kommentaar:

Mulle tõesti ei meeldi Ekspress oma pilkupüüdvate pealkirjadega ja sellise kollasele kirjandusele omase – vaat mis me leidsime, oi kui hull lugu… väljapanekuga. Kui mina omal ajal Ekspressile intervjuu andsin ja rääkisin, kuidas mina toortoitu söön, siis artiklit reklaamiti iga natukese aja tagant raadios: “5 lapse ema annab lastele ainult toortoitu.” Ja nad teadsid suurepäraselt, et toortoitlane olen mina, mitte lapsed. Kommentaarium hukkas mind avalikult. Kedagi ei huvitanudki faktid. Selline on ajakirjanduse võim…

Ma olen seda juhtumit varem kommenteerinud aga blogist eemaldanud, et lasta inimestel elada ja eluga edasi minna. Aga ma lühidalt ütleks: Juhtum ei olnud nii hull, kui artikkel seda kirjeldab. Hinnangut on sellise artikli puhul kerge anda. Eriti, kui sa ei tea peret. Tegemist pole ju uuriva ajakirjandusega. Isegi mitte täpsete faktidega. Teise poole väiteid üldse pole. Selline pilku ja müüki suurendav pealkiri, milles sisu on väga vähe. Kuna olen lapsi näinud, siis võin siia lisada infoks: laps oli tragi enne haigestumist ja on tragi nüüd peale haigusest tervenemist. Ja pikaajalist köha ning kopsupõletikku ainult taimetoidu süüks panna kindlasti ei saa.

Haiguse ajal on üldjuhul vereproovid korrast ära. Ja polnud laps alakaalus enne haiglasse minekut ega ole ka praegu. Jah, ta polnud kasvukõvera ülemises, vaid alumises otsas, kuid seda on kogu pere alates vanaemadest-vanaisadest. Väikestelt vanematelt ei maksa korvpallureid oodata.

Haiguse ajal oli ta halvas seisus, seda kindlasti, intensiivne ravi halvendas seisukorda veelgi (B12 üledoosist tekkinud lihastõmblused). Ja ilmselge on, et pärast pikka haigust vajab inimene pikemat taastusperioodi. Eriti kui ta on õrnas eas laps. Ja laps taastus hästi, aeglaselt aga kindlalt. Ja hetkel on korras kõik analüüsid, kaal, kõne, motoorika. Perearst näeb regulaarselt ja on teda kiitnud. Sestap mina ei ootaks halba ja ei sooviks halba (nagu artikli kommentaarid) lapsele edaspidi. Mina pakun, et tal läheb hästi ja ta on rõõmus ja terve ka edaspidi, nagu kõik selle pere lapsed. Ja vanemad oskavad teda paremini jälgida ja toetada.