Liisa-Indra ja Taavi Pajuste on valinud vägivallatu ja loomuliku elustiili eesmärgiga olla maailmale kasulikud, mitte koormaks. Muuhulgas tähendab see ka seda, et nende peretoidulauale pole asja loomsetel produktidel ning ka lapsed Joonas (8) ja Elli (6) ei söö liha, muna- ega piimatooteid. Järgnev tasub läbi lugeda nii neil, kel selle teema peale karvad turri tõusevad, kui ka neil, kes peavad vägivallatut ja tervislikku elu loomulikuks.

Liisa-Indra on võtnud oma südameasjaks viia inimeste teadvusesse, et teadlik ja julmusevaba toitumine ei tähenda hoolimatust oma laste suhtes, kuigi mõnikord just nii kiputakse arvama. Tähtis on ennast harida ja olla teadlik, sest kui taimne ja puhas toiduvalik hoolikalt läbi mõelda, kasvavad lastest terved ning loodusest ja loomadest hoolivad täiskasvanud.

Liisa-Indra ja Taavi on pärit täiesti tavalistest segatoidulistest peredest ning suurema osa elust tarbinud nii liha kui ka piima. Liisa-Indra jõudis taimetoiduni “tänu” terviseprobleemidele. Depressioon tõi muuhulgas kaasa nägemise halvenemise, ühtlasi piinasid teda kõhu- ja seljavalud. Naine mõistis aga arstide vahet joostes, et tabletid ei suuda teda aidata.

Seose toitumise ja tervise vahel avastas naine siis, kui oli sõbranna toodud ajakirjast lugenud ühe raamatu tutvustust. Ta meenutab: “Raamat rääkis sellest, et terviseprobleemide korral ei ole vaja alati tablette, vaid abi saab toitumise muutmisest. See oligi esimene taimetoiduteemaline raamat, mille läbi lugesin. Lugesin raamatut ja tegin läbi paastu. Loobusin kuuks ajaks lihast, piimast, jahust, munast, suhkrust. Ühtlasi otsustasin, et hakkan trenni tegema, käisin jooksmas ja holistilise psühholoogi juures. Mu suguvõsa tegeleb taimeraviga ja taimetark vanaema soovitas võtta naistepuna ja palderjani, kui paanikahäired tulevad.

Avastasin, et tunnen end taimetoidul olles väga hästi ning paastukuuri lõpus ei suutnud ettegi kujutada, et peaksin hakkama uuesti juustu ja liha sööma ning leiva peale Merevaiku määrima. Mul oli päev läbi energiat ja hea olla, tervis taastus. See panigi mind rohkem toidule mõtlema, aga tol hetkel ma ei olnud veel valmis seda elustiili päriselt omaks võtma.

Mul ei olnud vastuseid kõikidele küsimustele ja kõrvalt öeldi tihti, et loomsevaba elu ei ole okei.”

Laste tervise nimel valiti puhtam elu

Tõsisemalt võttis Liisa-Indra toitumise teema käsile siis, kui poeg Joonas oli kaheaastane ja Elli juba kasvas kõhus. Joonas tuli kõhuvalu ja palavikukrampide tõttu Lastehaiglasse viia, kus aga määrati talle ravim, mille kõrvaltoimeks oli märgitud surm, mis oli vastunäidustatud alla 15-aastastele. Loomulikult seisid Liisa-Indra ja Taavi kategooriliselt selle ravimi kasutamise vastu ja palusid paratsetamooli. Nad said selle eest kõva peapesu.

Vanemad olid hämmingus: arstidel jätkub aega vanematega õiendamiseks, aga keegi ei uuri, miks lapsel kõht valutab? Mida ta söönud on, mis soolestikus toimub – ei mingeid uuringuid ega küsimusi. Pärast nii ebameeldivat kogemust otsustas Liisa-Indra tõsisemalt uurima hakata, kuidas toit ja tervis omavahel seotud on ning mida saaks ära teha selle heaks, et nii ta ise kui ka tema lapsed püsiksid terved.

“Lõpetasin Cornelli ülikooli taimedel põhineva toitumise kursuse, õppisin laste toitumist Stanfordi ülikooli kursusel, uurisin taimebioloogiat Tel Avivi professori käe all, tegin läbi Eesti Võimlemisliidu ja Tallinna ülikooli treenerikoolituse ning läbisin Vegetarian Health Institute´i põhjaliku taimetoiduprogrammi High Raw Vegan Mastery,” loetleb ta enda toitumisalast väljaõpet oma kodulehel banaanisaar.ee. Nende teadmiste pinnalt võib ta julgelt kinnitada, et veganielustiil ei kahjusta lapsi, ei jäta neid ilma vajalikest toitainetest, vitamiinidest ja mineraalidest, ei pane kasvu kinni ega mõju muul moel kahjulikult.

Oluline on märkida, et pere käib regulaarselt vereproove andmas ja siiani ei ole muretsemiseks mingit põhjust olnud.

Kõik näitajad on nii lastel kui ka emal täiesti normis ja perearst suhtub pere toitumisotsustesse toetavalt.

“Kui meie elustiil oleks täiesti vale, siis lapsed ei kasvaks, oleksid kaamed ja pidevalt haiged ning sureksid ära. Meil aga on vastupidi. Liha, muna– ja piimatoidul olime aastas vähemalt korra tõsiselt haiged. Praegu on aga teisiti. Ikka on hetki, kus tuleb palavik, aga see läheb umbes päevaga üle. Siis viskab keha nohu näol jäägid välja ja paari päevaga on kõik unustatud.

Elli ja Joonase vereproovid on täiesti korras olnud, mis ei oleks võimalik, kui meie toiduvalik oleks vale,” selgitab Liisa-Indra veendunult. Elli, kes on kodus sündinud, ei ole kunagi tarbinud liha, muna– ega piimatooteid ja saanud ühtegi vaktsiini. Joonas sai esimesed kolm sünnitusmajas tehtavat vaktsiini ning esimestel eluaastatel sõi temagi koos vanematega liha, muna ja piima, kuid juba mitu aastat on temagi koos ülejäänud perega puhtal toidul. Kusjuures suurem osa toidust on töötlemata, täiesti värske. Küpsetamisele ja keetmisele eelistab pere aurutamist, sest sel moel läheb köögiviljadest kõige vähem kasulikke aineid kaduma. Peamiselt söövad puuvilju, juurvilju, rohelist, pähkleid, seemneid, aga ka kinoad, amaranti, riisi, tatart (elus seemned), vahel kartulit ja rukkileiba.

Ta lükkab ümber müüdi, et tervislik toit on kallis ja seetõttu ei ole võimalik seda endale lubada. Kui su aias saavad kasvada õunad, ploomid, kirsid ja marjad ning peenral kartulid, kapsad ja porgandid, kui saad käia metsas seenel, marjul ja ravimtaimi hankimas ning valmistad ise süüa, siis tegelikult tuleb su toidulaud hoopis soodsam. Liha, muna– ja piimatooted ning snäkid on tegelikult üsna kulukad.

Kuidas ja mida peaksid lapsed sööma?

Põhjalikult kirjutab Liisa-Indra toitumisest oma veebilehel banaanisaar.ee ja peamised põhimõtted laste toitumise kohta toome siinkohal välja.

Just puuviljad ongi parim vitamiinide allikas. Mineraalid aga tulevad maa seest ning neid on enim juurviljades ja tumerohelistes lehtedes. Hea on lisada menüüsse puhtast metsast pärit metsikuid taimi, süüa pesemata ise korjatud mahevilju (et suurendada võimalust saada vitamiini B12), lasta lastel vabalt mullas mängida ja kaasata neid ka istutamistesse. Põhiline D-vitamiini allikas on päike, mis on Eestis vitamiini tootmiseks sobivate kiirtega aprillist septembrini.

Kvaliteetse valgu teooria põhineb asjaolul, et loomne valk sisaldab rohkem inimese valgule sarnaseid aminohappeid. Ent sellise loogika järgi on inimese parim toit teine inimene. Mitmes taimes on esindatud üheksast asendamatust aminohappest kaheksa, näiteks mangos, kinoas, tatras ja goji-marjades. Varieeruvalt süües ja lisades menüüsse ka täistera riisi, kaerahelbeid, pähkleid, puuvilju, rohelisi lehti ning juurvilju, saab kätte kõik vajalikud aminohapped.

Kui lapsed söövad ka töötlemata ehk terviktoitu, siis saavad nad taimetoidust kõik vajalikud toitained. Küll aga peab olema tähelepanelik, et lapsed saaksid piisavalt kaloreid.

Väga oluline on lisada menüüsse rohelist. Tumerohelised lehed sisaldavad vitamiinidele, mineraalidele, folaadile jm lisaks asendamatuid rasvhappeid ja valku. Neid on lihtne süüa, kui teed magusate puuviljade ja neutraalse maitsega (beebi spinat, rooma salat) tumeroheliste lehtede smuutit.

Juba varakult tuleb lapsele näidata, kuidas õigesti süüa. Naudi toitu, söö rahulikult, mälu pikalt. Toit seedib kõige paremini, kui see on suus püreeks peenestatud ja korralikult süljega segatud – nii tagad terve seedesüsteemi ja parima toitainete imendumise. Väikestele lastele on hea tihkemat toitu mikserdada või kergelt aurutada, see avab taimeraku ja toitained pääsevad kergemini välja.
Muidugi on abiks koos toidu valmistamine, kasvatamine ja korjamine. Kui lapsel tekib toiduga armastav suhe, suhtub ta sellesse hoolitsusega.

Vanemad tavatoidu proovimist ei keela

Joonas käib koolis ja Elli lasteaias ning muidugi puutuvad nad seal igapäevaselt kokku tavatoiduga. Liisa-Indra ja Taavi on olukorra lahendanud niimoodi, et annavad lastele igal hommikul kodust söögi kaasa ning kui teised lapsed vitsutavad lõunaks makarone hakklihakastmega, nosivad Joonas ja Elli näiteks vegan einet ning puuvilju.

Kõige keerulisem oli nõusse saada lasteaiatöötajaid ning Liisa-Indra meenutab naerdes, kuidas ta pidi perearsti tõendiga direktori ja õppealajuhataja jutule minema. “Mind pandi nurka istuma ja tõreleti korralikult. Poolteist tundi selgitasin neile ja mida rohkem ma rääkisin, seda mõistvamaks nad muutusid. Lõpuks saime kokkuleppele.”

Kui lapsed tahavad proovida tavatoitu, on vanemad andnud neile vabad käed. “Me ei keela neil maitsta seda, mida teised söövad,” kinnitavad Taavi ja Liisa-Indra. Selgus, et neile ei maitsegi näiteks liha, muna või kala. Piima ja liha järele ei ole lastel ka sellepärast isu, et loomad on sõbrad ja me ei söö oma sõpru. Lapsed saavad sellest väga hästi aru ning neile on see väga loomulik.

Taavi tunnistab, et tema lubab endale harva ka libastumisi. Näiteks tööl, kui tuuakse lauatäis head-paremat ja kõht juhtub tühi olema, ei jälgi ta nii hoolega, mida suhu pistab. Poes endale ja perele toitu ostes hoiab ta aga alati kindlat joont. Joonaski loeb hoolega pakendeid ja püüab jälgida, et korvi rändavates maiustustes ei oleks loomset sees. Kõikidest toiduainetest ja maiustustest, mis on tehtud talle vastuvõetamatutest koostisosadest, ta loobub.” Joonas vaatab peamiselt, et poleks piima, muna, želatiini (kommid).

“Olen veendumusel, et elus taimetoit on inimesele loomulik. Kedagi ei pea tapma või piinama, et saaksime elada. Igaühel on õigus rahus elada. Elame armastuses, tervises, õnnes ja rahulolus ning soovime sama teistele, liigist olenemata,” võtab Liisa-Indra oma pere elufilosoofia kokku.

Artikkel Eesti Päevalehe perelisast Pere ja Laps, link Delfist.
Fotod Madis Veltman