Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kehtestas toitu lisatavate lõhna- ja maitsetugevdajate (glutamiinhappe ja glutamaatide) ohutu tarbimise koguse ja soovitab üle vaadata mainitud lisaainete maksimaalselt lubatud kogused  teatud toidugruppides, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Annika Leis.

Pärast järjekordset hindamist jõudis amet järeldusele, et toidust saadavad glutamaadid võivad ületada kehtestatud ohutut kogust ning võivad teatud juhtudel põhjustada tervisele kahjulikku mõju. Seda ennekõike inimestele, kes on teatud lisaainete suhtes ülitundlikud või tarbivad rohkelt lisaaineid sisaldavaid toite. Selle alusel soovitavad EFSA eksperdid üle vaadata mainitud lisaainete maksimaalsed lubatud kogused teatud toidugruppides, nagu näiteks valikpagaritooted (nt pirukad, saiakesed, pitsa), supid, puljongid, kastmed, lihatooted, maitseainesegud ja toidulisandid.

Millised on glutamaatide allikad toidus?

Glutamiinhape on inimorganismi toodetav aminohape, mida esineb ka looduslikus toidus, näiteks tomatites, seentes, hernestes, piimas, teraviljades, sojakastmes ja juustus.

Glutamaadid  (E 620–625) on toidu lisaained, millel on kasutusluba Euroopa Liidus.

Glutamaate lisatakse toitudesse lõhna ja maitse tugevdamise eesmärgil. Nendega saab anda lihapuljongit meenutavat niinimetatud umami maitset. Tihti kasutatakse lisaainete asemel glutamaadirikkaid looduslikke koostisosi, nagu hüdrolüüsitud taimne valk või pärmiekstrakt, mille toime toidule on sama, kui kasutada lisaaineid.

Nimetuse glutamaadid alla kuulub grupp lisaaineid: glutamiinhape ja glutamiinhappe soolad. Glutamaatide grupist tuntuim on E 621 naatriumvesinikglutamaat (inglise keeles monosodiumglutamate, lühend MSG), kuid sinna gruppi kuuluvad ka E 620 glutamiinhape, E 622 kaltsiumvesinikglutamaat, E 623 kaltsiumdiglutamaat, E 624 ammoniumvesinikglutamaat, E 625 magneesiumdiglutamaat.

Ohutu kogus on 30 mg kehakaalu kilo kohta päevas

12.07.2017 avaldatud EFSA glutamaatide ohutuse hindamise arvamuses kehtestati glutamaatide grupile ( E 620–625) ühine ohutu kogus ADI 30 mg/kg kehakaalu kohta päevas. ADI väärtus näitab aine kogust, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kilogrammi kohta. Seni polnud glutamaatide tarbimisele piirkogust kehtestatud.

EFSA hinnangus on välja toodud, et toidust saadav glutamiinhape ja glutamaadid võivad ületada  kehtestatud ohutut kogust ning suures koguses saadav glutamaat võib teatud juhtudel põhjustada tervisele kahjulikku mõju.

Glutamaatide liigtarbimisega seostatakse MSG sümptomite kompleksi tekkimist

EFSA ekspertide sõnul on äsja kehtestatud ADI väärtus 30 mg/kg kehakaalu kohta tarbija tervist kaitsev, kuna see on madalam kui inimestele kahjulikke mõjusid põhjustav kogus. Suures koguses glutamaatide tarbimise kahjulikud mõjud on näiteks MSG  sümptomite kompleks. MSG sümptomite kompleks avaldub glutamaatide tarbimisel alates 42,9 mg/kg kehakaalu kohta päevas, mis on 70 kg täiskasvanu puhul ühekordne 3000 mg glutamaatide tarbimine. MSG sümptomite kompleksi all peetakse silmas erinevaid glutamaatide liigtarbimisel esinevaid kahjulikke mõjusid: põlemistunne kuklas, käsivartel ja rinnal; valu rinnus; iiveldus; südamepekslemine; peavalu; tuimus kaelas, mis kiirgab kätesse ja selga; kuumatunne; uimasus; nõrkus. Glutamaatide tarbimisega on seostatud  peavalusid (alates 85,8 mg/kg kehakaalu kohta päevas), kõrgenenud vererõhku (150 mg/kg kehakaalu kohta päevas) ja kõrgenenud insuliinitaset (tarbimisel alates 143 mg/kg kehakaalu kohta päevas).

Suurim kogus glutamaate saadakse valikpagaritoodetest

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta on kehtestatud nõuded toidu lisaainete kasutamise kohta. Glutamaate võib eeltoodud määruse nõuete kohaselt kasutada enamikes toitudes kuni 10 g toidu kg kohta. Tegelikud kasutuskogused sõltuvad toiduaine omadusest ja glutamaadi kasutusvajadusest – kõikides toitudes kasutatakse minimaalset vajaolevat kogust.

EFSA kasutas võimalikult täpse glutamaatide saadavuse hindamiseks reaalseid toidu tarbimise andmeid, toiduainetööstuse edastatud glutamaatide tegelikke kasutuskoguseid toidus ja toidu analüüsimisel saadud analüütilisi andmeid.

EFSA hinnangul võib suures koguses glutamaate sisaldavaid toiduaineid tarbivatel inimestel toidust saadav glutamaadi kogus ületada ADI ning väikelastel ja lastel võib olla ADI ületatud ka keskmise tarbimise korral.

Suurim kogus glutamaate saadakse valikpagaritoodetest, millele järgnevad supid ja puljongid, kastmed, liha ja lihatooted, maitseainesegud ja toidulisandid. Kui arvestusse lisada ka glutamaatide saadavus looduslikest allikatest, siis on ADI ka keskmise glutamaatide tarbimise puhul ületatud kõigis populatsiooni gruppides.

Glutamaatide maksimaalsed kogused tuleks ka seadusandluses üle vaadata

  • EFSA eksperdid soovitavad Euroopa Komisjonil lisaainete seadusandluses lubatud glutamaatide maksimaalsed kogused üle vaadata. Eriti soovitatakse tähelepanu pöörata glutamaatide sisalduse piiramisele enim saadavust mõjutavatele toidugruppidele: valikpagaritoodetele, suppidele ja puljongitele, kastmetele, liha- ja lihatoodetele, maitseainesegudele ja toidulisanditele.
  • Euroopa Komisjon peaks üle vaatama praegused glutamaatide (E 620–625) spetsifikatsioonid eesmärgiga, et need lisaained ei oleks toidust saadavate toksiliste ühendite arseeni ja plii märgatavaks allikaks.

EFSA arvamus on kättesaadav EFSA kodulehelt.

Üldised soovitused toitumisel

Tervise seisukohalt ei ole põhjust lisaaineid täielikult vältida, lisaainete ohutu piirkoguse ADI ületamine tuleb kõne alla ühekülgse toitumise korral. Seda võib ette tulla eriti laste puhul, kelle kehakaal on võrreldes täiskasvanutega väiksem ja kes sageli eelistavad ühte tüüpi toiduaineid. Seetõttu on lisaainete tarbimise seisukohast oluline mitmekülgne toitumine. Mitmekülgsele toitumisele lisaks võiks eelistada värskeid, töötlemata ja vähetöödeldud toiduaineid. Mida rohkem on toit töödeldud, seda enam lisaaineid on lubatud selles toidus kasutada.

Tervise Arengu Instituudi 2015. aasta Eesti toitumis- ja liikumissoovituste kohaselt on toitumises kõige olulisemad märksõnad: mitmekesisus; tasakaalustatus;  mõõdukus ja  vastavus vajadusele.

Allikas:
Maablogi