Pealtnägijas sissevaade Karjaküla karusloomavabrikusse
Kaadrid räigest Karjaküla karusloomavabrikust on nüüd avalikud!
“Liikumine Loomade Nimel on avalikustanud video- ja pildimaterjali Baltikumi suurimast karusloomakasvandusest Karjakülas. Materjal on filmitud aastal 2012 ning nüüd on kõigil võimalik sellega tutvuda,” on kirjas Loomade Nimel veebilehel.
“Videotes ja piltidelt on näha kitsastes tingimustes ning traatvõrest põrandal elavaid karusloomi ja nende vigastusi, haavu, näritud sabasid, silmatraumasid ja palju muud. Vigastused jäävad farmides majanduslikel kaalutlustel ravimata, kuna loomade tervis on karusnaha kvaliteedi kõrval ebatähtis asjaolu.”
Vaatasin ka 17. aprilli Pealtnägijat. Mulle meeldis, kuidas Mihkel Kärmas oli loo üles ehitanud. Keilas asuva Karjaküla karusloomavabriku direktor oli nii ebameeldiv ja valelik, et vaevalt keegi teda uskuma jäi. Samas, loomadest näidatud kaadrid tegid haiget, mõjusid šokeerivalt ja ebainimlikult.
Karusloomavabrikute keelustamine on üle maailma uue hoo sisse saanud. Tänavu märtsis keelustati need loomakaitsjate kogutud allkirjade põhjal Sloveenias. Soomlased kogusid keelustamiseks 70 000 allkirja, mis on vaja minevast 20 000 rohkem. Soome parlament hakkab karusloomakasvatuse keelustamist nüüd menetlema.
Need asutused on keelatud ka Horvaatias, Austrias, Inglismaal, Põhja-Iirimaal, Hollandis ja Bulgaarias. Osaliselt on karusloomakasvatus keelatud Taanis, Itaalias, Rootsis, Uus-Meremaal ja Šveitsis.
Anna oma allkiri, et need ka Eesti keelustada
www.petitsioon.ee/karusloomakasvandused
“Karjaküla karusloomafarmis on ligikaudu 150 000 minki, 22 000 rebast ja 1500 kährikut. AS Balti Karusnahk, kes Karjaküla karusloomakasvandust Keila vallas peab, teeb seda ilma minkide ja kährikute pidamiseks vajaliku tegevusloata, mis tähendab, et mitukümmend tuhat looma peetakse illegaalselt. Rebaste pidamiseks on luba olemas. Ka puuduvate lubade olemas olemine ei muudaks loomade olukorda karusloomafarmis tõenäoliselt paremaks,” on kirjutatud Loomade Nimel veebilehel.
Ma mäletan, et kui ma keskkooli ajal kuulsin, et PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) aktivistid kallasid mingile suure karusnahakasukaga filmistaarile punase värvipoti kaela, siis pidasin seda väga äärmuslikuks. Täna näen asja hoops teistmoodi. Need inimesed olid lihtsalt nurka aetud, neil ei tulnud midagi paremat pähe, et suunata inimeste tähelepanu sellele hullusele, mis toimub.
Vaata Pealtnägija klippi karusloomavabrikutest (20min)
Allikad:
Loomade Nimel
Pealtnägija