Siin on Pere ja Kodu lugu sellest, kuidas me lastega õpime ja mis me asjast arvame. “Ei tasu arvata, et peab ja ka saab õppida samas tempos ja sama palju nagu koolis, meie laveerime kodus vabaõppe ja klassikalise klassiõppe vahepeal,” ütleb kahe koolilapse ema, kes ei kavatsegi enda lapsi igal hommikul kell 8 koolilaua taha kupatada.

Liisa-Indra Pajuste lapsed käivad erinevates koolides, 11-aastane Joonas õpib Gaia Kooli 4. klassis ja 8-aastane Elli õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumi 2. klassis.

Kuidas info koroonaviiruse levikust teie pereni jõudis?

Poeg Joonas on viiruseuudistel silma peal hoidnud juba veebruarist. Ma ei osanud sellest siis eriti midagi arvata, imestasin, et ta neid uudiseid jälgib, talle tuli info peamiselt TikTokist ja uudistest, mida ta vanavanematega sattus vaatama.
Arvan, et hullem kui haigus on inimeste reaktsioon sellele. Oleme teadlikud, et viirus võib olla ettearvamatum kui gripp, mistõttu peame arvestama, et puutume kokku vanavanemate ja vanavanaemaga, kelle tervist tahame hoida.

Mul on mitmeid sõpru erinevatest riikidest, kellega regulaarselt suhtleme, neilt saadud uudiseid kuulevad ka lapsed. Nad olid teadlikud näiteks, et sõbrad Itaalias tohivad käia ainult supermarketis ja apteegis ning tänavatel patseerivad sõjaväelased. Üks mu tuttav on rahvusvahelises koolis õppealajuhataja ning andis üle veebi inglise keele tunde juba siis, kui meil veel erilist paanikat Eestis polnud. Samas teine tuttav on Hollandis muusikaõpetaja ning pidi minema tööle ka siis, kui teistes riikides koolid ammu kinni olid. Poolas olid inimesed juba enne meid paanikas, Kanadas ollakse siiani nagu äraootaval seisukohal, šotlased olid üsna optimistlikud ja Prantsusmaal ollakse kodus. Püüan lastele neid lugusid üle maa ka rääkida, see kokku annab laiema perspektiivi sündmustest.

Sõpradega me kokku ei saa, lapsed siiski näevad oma isa, kes elab teises kohas, käime väljas jalutamas, vajadusel poes. Kusjuures, mina pole veel neid tühjasid riiuleid näinud! Toidu ostmises me käitumist eriliselt muutnud pole. Ostame samamoodi korraga nädalakauba ja kui vahepeal saab leib-sai rutem otsa, siis lähme toome juurde.

Missugune oli teie pere jaoks jaoks kaugõppe algus?

Möödunud reedel oli selge, et lapsed lähevad esmaspäevast koduõppele, seega siis juba hakkasin asju selle pilguga vaatama, kas mul on kontorist midagi tuua vaja. Õnneks olen nagunii enamasti vaba oma töö aja ja koha suhtes, seega erilist muutust see mulle ei toonud.

Tiimiga leppisime oma koosolekud kokku Skype’i ja üle Skype’i olen ma teinud ka kõik muud töökõned. Mõneti on see suurendanud e-kirjade voolu. Ma ei näinud ka mingit muud varianti, kui olla kodune, sest lastel on õppimisel kindlasti tuge vaja.

Kuidas sina ennast ja lapsi distantsõppeks ette valmistasid?

Tõime koolist kõik õppevahendid koju, muus osas ette ei valmistanud. Kui lapsed olid väikesed, siis me tegime koduõpet omas tempos nagunii, mistõttu protsess meile võõras pole.

Kui karantiin hakkas, siis võtsin ette molekulaarprofessorid ja asusin neid veebiraadios kuulama. Tegin endale viiruse osas asja selgeks nii palju kui võimalik on. Rääkisin sellest ka lastele, et nad ka teaks. Näiteks, et kirurgimaskidest erilist abi pole, sest viirus levib piisknakkusena ja kirurgimaskist käib ju õhk otstest läbi. See mask aitab siis, kui ise oled haige ja seda levitad, aga ei aita eriliselt, kui püüad end kaitsta. Siis oleks vaja maski, kus suu-nina-silmad on täielikult isoleeritud. Kätepesemine ja desinfitseerimine on kasulik, ent seda ei tohi ka liiga palju teha, sest nahk muutub kuivaks, tekivad mikrolõhed ja oled nakkustele hoopis vastuvõetlikum. Stress ja hirm mõjuvad immuunsust nõrgestavalt, nii et tulgu mis tuleb, me jätkame ikka oma päevaga, hoiame ennast ja teeme neid asju, mis toovad meile rõõmu.

Mida esimesed kaugõppepäevad näitasid?

Esimesed päevad näitasid selgelt, et tuleb kõike organiseerida ja see on suurem väljakutse kui algselt paistis! Ka naudime väga iga päev süümepiinadeta pikemalt magamist ega näe mingit põhjust kell 8 krapsti püsti hüpata!

Kõige keerulisem on minule kui emale delegeerimine!

Kõige keerulisem on minule kui emale delegeerimine! Päevade jooksul olen aru saanud, et peab lapsi harjutama iseseisvamamaks — kolm korda päevas catering, kodukoristus, pesupesemine ja koduõppe tugi ei anna kuigi palju aega oma töö tegemiseks, enda eest hoolitsemiseks ega ka puhkamiseks. Sain aru, et kõikide nende asjade tegemine oli vajalik, kui lapsed olid pisikesed ja ma nendega samamoodi kodune olin.

Nüüd on nad juba suured, mistõttu saatsin nad ka koos pesu kuivama panema ja palusin kööki korrastada. Seal said nad ka koostööd harjutada, sest eks õdede-vendade vahel ole ikka hõõrumisi. Laupäevaks näiteks leppisime kokku, et nemad teevad hommikusöögi ja mul on hommik vaba oma asjadele keskendumiseks.
Lapsevanem ei pea olema kodus nagu teenija. Mul on tõesti lihtsam asi ise kiirelt ära teha, kuid lastele on kasulik kodutöödega harjuda, et iseseisvas elus lihtsamalt hakkama saada. Ka muudab see minu tuleviku palju lihtsamaks. Laiskusest pole ma seda muutust eriliselt nõudnud, praegu aga pole muud varianti, ma ei saaks muidu oma töödega valmis.

Kuidas olete praeguseks uue süsteemiga kohanenud?

Laias laastus sujus esimene poolteist nädalat täitsa hästi. Lastel on õpihuvi ja kohusetunne ning nad suhtuvad oma ülesannetesse täie tõsidusega. Esmaspäeval oli Elli nii agar, et pani isegi kehalise kasvatuse jaoks dressid selga — tal oli esimene tund kehaline kasvatus ja õpetaja edastas youtube’ist järgi tegemiseks harjutused.

Väga hästi sujub päikesega ärkamine! Igal õhtul on aega koos raamatut lugeda, seda me ootame kõik väga. Mõlemal lapsel on tahvlist ja telefonist võimalik oma ülesandeid nüüd ise vaadata, varasemalt vaatasin mina või isa. Nüüd ma lihtsalt kontrollin üle ja aitan jooksvalt, kus vaja.

Väga hästi sujuvad ka lõunapausid! Sööme midagi head ja siis vaatame natuke koos telekat, viimasel ajal üht põnevat prantsuse detektiivi sarja. Elli või Joonas ronivad mulle tihti kaissu ja mulle nii meeldib sedasi kallistades telekat vaadata. Sellist asja tavaliselt päeva sees teha ei saa.

Mind väga üllatas, kui palju viitsivad lapsed teha harjutusi pikali või krõnksus kuskil voodis. Eks ma jälgin, et nad ei küürutaks, ent need poosid on pigem nagu joogalikud venitused. Lihtsalt naljakas vaadata.
Ka üllatas mind, kui iseseisev võib mu poeg olla, hommikul ärgates läheb vaatab ülesanded ära ja hakkab vaikselt tegema. Tütar magab kauem ja temale on vaja öelda, et ta õppima hakkaks.

Mis on sulle pettumust valmistanud? 

Kerget frustratsiooni valmistas õpetajate üliagarus. Peab siiski arvestama, et lapsed on kodus koos oma vanematega ja enamus lapsi on esimest korda kodusel õppel, mis tähendab vanem täidab lisaks kodustele kohustustele ja oma tööle osaliselt ka õpetaja ülesandeid. Ei tasu arvata, et peab ja ka saab õppida samas tempos ja sama palju nagu koolis. Kohe täistuuridel alustamine on keeruline nii lastele kui nende vanematele. Itaalias ja Hiinas ollakse sellest juba õppinud.

Joonas õpib Gaia Koolis 4. klassis, seal ollakse koduõppega harjunud ja õpe on kontaktne ning leebe ja hästi toredad harjutused on antud päeva peale, eeldusel, et nädala jooksul teed need ikka ära. Karmi kontrolli pole, peale karantiini alles näitad suurem osa ülesandeid ette. Näiteks on Joonasel olnud ülesanne tutvuda Georg Otsa loominguga, kuulata lihtsalt tema muusikat ja lugeda tema kohta väike tekst.

Siis käis ta tegemas puuvaatlust ja linnuvaatlust. Puuvaatluses oli tal tollipulk ja mõõdulint puu mõõtmiseks, luup puu ümber oleva elu lähemaks uurimiseks ja vihik, et see kõik kirja panna. Pidi istuma puu juures ja lihtsalt vaatlema — nii äge harjutus, õpetab ka kohalolu.

Ta käis ka linde vaatlemas, istus kivi otsa ja lihtsalt vaatles. Ja siis kirjutas, mis ta kuulis ja nägi. Joonas loeb ka raamatuid ja kirjutab neist arvamusi nii eesti kui inglise keeles, vaatab venekeelseid filme ja nokitseb vahel matemaatika kallal.

Elli õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumi 2. klassis, temal on iga päev müriaad ülesandeid, millest ta hakkab end siis hommikul läbi purema. Juba teisel päeval oli vaja teha pannkooke. See on iseenesest jube tore, ent kuna esmaspäeval sain ainult kaks tundi tööd teha, siis ma tahaks ise otsustada, millal ma pannkooke teen. Ellil on enamus asjad vaja ka üles pildistada ja tõestada ning eelmisel reedel oli tal juba inglise keele arvestuse ülesanded. Õpetajad on muidu sõbralikud ja kiired vastama ning klass pudrutab google’is ka vestluses, ent Elli seda vist väga ei jälgi, muidu läheks koolitöödega veel kauem!

Reedel magasime maha klassijuhataja tunni videokõne, mis oli olnud tunni algusajal kell 8.55, meie aga ärkasime alles 9.30 ja hakkasime alles siis kodutöid vaatama.

GAGs on eeldatud, et laps käitub kodus ka nagu tavalisel koolipäeval ja läheb kell 8.55 tundi õppima. Perede lapsed käivad tihtipeale eri koolides, mistõttu võib rütm nagunii erineda, sellega võiks ka kool arvestada. Ka peaks töökohad ümber arvestama täistöö koormuse, sest kes meist jaksab selliselt 40 tundi nädalas töötada.

Milline on sinu laste õppimisstiil?

Meie näiteks laveerime vabaõppe ja klassikalise klassiõppe vahepeal. Joonas on harjunud ise õppima, Gaias neid suunatakse iseseisvalt õppimima, otsustama ja lahendama.
Elli jällegi on harjunud, et tal ollakse kogu aeg kõrval, isegi pahandas minuga, et ta ei saa asju teha ja ma peaks olema nagu õpetaja. Mis muidugi andis mulle võimaluse talle selgitada vabaõpet ja miks on hea, et me seda praegu teha saame.

Eriline teema on trennidega. Joonas käib capoeiras ja korvpallis. Nad mõlemad saadavad väga agaralt harjutusi. Ausalt öeldes pole olnud tahtmist tihedate tegemiste sees neisse üldse süvenedagi. Joonas tegi korvpalli alles reedel, kuigi tal on muidu 3 korda nädalas trenn. Enamus huvikoole pole veebiõppeks valmis.

Capoeira ma ütlesin üldse ära. Kuigi ma tahan ka majandust toetada, siis kui laps neid harjutusi teha ei taha, siis mis asja ma tühja maksan? Kurioosne on muidugi see, et enamus huvikoole pole veebiõppeks valmis — videod on kehva pildi ja audiokvaliteediga, laps saab youtube’ist palju paremad kätte.
Ma ise teen tavaliselt kaks korda nädalas pikalt trenni ja nüüd avastasin, et elu on nii kiire olnud, et mul pole kordagi isegi meelde tulnud, et peaks trenni tegema!

Missugused on need mõnusad asjad, mida nüüd nautida saad?

Koos olemise aega on tegelikult rohkem. Saime minna üks õhtu lastega pikemale jalutuskäigule, et kehalist liikumist ka “tunniplaani” lisada. Joonas jäi rattaga mutta kinni, Elli haaras oksa, et teda aidata ja mina läks ka appi, et laps siis välja tõmmata. Joonasel olid jalad muda sisse vaakumisse vajunud. Naersime nii mis hirmus, kõik olime pärast mudased, märjad ja külmunud. See oli üks raskemaid päevi muidu, kuid see koosolemine ja vabadus teha koos “vigu”, neid ise parandada, katsetada ja õppida on üks suurimaid kingitusi, mis vabaõpe annab — sa ei tee midagi valesti, igas olukorras loeb kogemus su oma reageerimisest ja alati on aega minna maailma avastama.

Paljud lapsed tahavad juba kooli tagasi, sest koormus on praegu liiga suur, mida sinu lapsed arvavad?

Joonasele meeldib, et võib ärgata hiljem ja saab ise valida millal ja kui kaua pausi teed. Joonas soovitab teistele ka koos valgusega ärkamist, et saaks välja magada.

Ülesannetest meeldis tal sel nädalal kõige rohkem eesti keel, kus pidi iga päev päevast kokkuvõtte kirjutama.

Elli ütles, et talle ei meeldinud, et ma teda ei aidanud ja õppimise ajal tema juures alati polnud. Talle meeldiks, et mina ütleksin talle, millal õppida ja millal pausin teha. Samas meeldivad talle väga pikad vahetunnid ja see, et ärgata saab, kui ise tahad. Õppimistest meeldis talle kõige enam inglise keel, sest ta oskab seda hästi.

Mida teistele kindlasti soovitad?

Arvesta, et sina oled oma elu boss ja õpeta lastele ka, et nemad on oma aja ja tunnete bossid. Tee seda, mis toob sulle hea tunde. Kui õpetajad saadavad palju ülesandeid, siis tee nii palju kui saad. Ülejäänud vaatame meie näiteks lastega koos üle ja leiame neile ka kuskil koha.

  • Päeva keskel teeme rahulikult siestasid või pause. Soovitan väga!
  • Miks mitte jagada kodutööd laste vahel, anda neile vastutus ja võimalus õppida asju, mida koolis ei õpetata!
  • Kui on vaja kirjutada päevast kokkuvõtet, siis on jube hea lisada siia tänulikkuse päeviku stiilis kokkuvõte, et tuunida end heale lainele.
  • Lase neil endale ise päevaplaan koostada ja aita neil seda järgida.
  • Koosta ise ka endale hea toetav struktuur, praegu on suurepärane vaadata, milline päevaplaan sünergias kõige paremini toimib. Ja ära stressa, kui sa sellest kinni ei pea. Anna endast parim selleks, et oma päevi nautida!