Minu muljed 5-päevasest rohelise smuuti paastust
Juba pikemat aega tundsin vajadust paastuda. Tundsin, et elus on tõkked ja kehas ka. Paastumine on suurepärane võimalus keha puhastamiseks nii vaimselt kui füüsiliselt, kuigi rohelise smuuti paast on üks raskemaid, mis ma teinud olen!
Üleüldine eesmärk oli puhastada soolestik ning turgutada veidi maksa ja neere. Mul on läbi elu olnud silmaalused veidi tumedad, kotid silmade all ja kuiv nahk. Kuigi taimetoit on ses osas olukorra palju paremaks teinud, siis paastuga lootsin suuremat muutust näha.
Olin veebruaris kolm päeva veepaastul, uni läks eriti heaks. Ja nüüd viisin selle veidi edasi. Panin sihiks 5 päeva. Et mu kaasal Taavil oli sünnipäev, siis otsustasin tema sünnipäeval veel kergelt süüa, aga järgmisel päeval enam mitte.
Laupäev, 1. paastupäev
Alustasin päeva tavaliselt – suur klaas leiget vett, siis liiter tumerohelist smuutit. Tavaliselt hakkan pärast seda puuvilju ette valmistama, nii et kogu vesi saab ilusti toimetada ja oma tööd teha enne, kui muu toit peale tuleb. Aga täna muud sööki peale ei tulnudki.
Terve päeva oli suur söögiisu, joon oma päikesevett ja Rooma salati smuutit. Otsustasin, et hea oleks lisada suur kogus C-vitamiini, seega tegin lõunaks 2 greipi ja pohlad Rooma salatiga smuutiks. Õhtuks imestan, et kõhus midagi väga ei liigu, ainult pissile ajab kogu aeg. Jooksmas käisin, mere ääres mediteerisin ja jalutasin. Igasugune kontakt maaga on alati kasuks.
Pühapäev, 2. paastupäev
Uni oli katkendlik ja hommikuks olin veidi väsinud. Tahtsin paastu alustada nädalavahetusel, et Taavi oleks ka kodus ja vajadusel saaksin magama minna. Aga polnud vajagi. Hommikut alustasin nagu ikka vee ja tumerohelise Rooma salati smuutiga. Lõunaks tegin suure tumerohelise smuuti pohladega. Õhtul märkasin, et silmaalused pole enam kuigi tumedad, vaid täitsa ülejäänud naha värvi. Mul on elu aeg olnud tavalisest tumedamad silmaalused ja kotid silmade all. Taimetoidule minek muutis seda, elus toit ka, aga silmnähtavalt on paastul kõige kiiremad tulemused.
Esmaspäev, 3. paastupäev
Uni oli ikka katkendlik, raske uinuda. Ma muidugi ei suuda kümme magama ka minna, ikka enne südaööd. Hommikul oli nälg. See kõik on kindlasti keerulisem, kuna ma ju imetan. Õigemini, paastu ajal suurt ei imeta, aga keha on valmis imetama. Piim pole ära kadunud igatahes.
Vaatasin, et päeva jooksul söön ära kaks suurt Rooma salatit. Lisasin ka ühe banaani, aitab nälja vastu. Vett läks üksjagu, aga et kõht ikka läbi ei käi, võtsin magneesiumsulfaati ehk mõrusoola. 5g ei tee midagi, 7g tunnen, et paneb asjad liikuma, aga mitte piisavalt. Õhtul jõin puhastavat taimeteed ja saialilleteed.
Teisipäev, 4. paastupäev
Energiat on palju. Hommikul võtsin uuesti mõrusoola, seekord 10g ja seekord mõjub. On ka aeg. Hästi ilus päikseline päev oli ja me otsustame lastega kinno minna. Lõpuks kujunes nii, et olime õhtuni väljas. Mina suur osa jala peal. Taimetee oli suure pudeliga kaasas. Väga okei oli olla. Päikese käes on nii hea, et söögile ei mõtle enam üldse. Kerge, selge, rahulik ja rahulolev olemine. Täiesti tuntavalt higistasin sel päeval rohkem. Peeglist vaatasin, et peale tumedate silmaaluste on väga silmnähtavalt vähenenud kotid silmade all. Jess :). Tänu taimeteele? Lisaks on küüne all olev roosakas nahk silmnähtavalt tumedam – parem verevarustus? Õhtul tuli nii suur kirjutamishoog peale, et kirjutasin üht artiklit poole üheni.
Kolmapäev, 5. paastupäev
Ärkasin kell 4 hommikul. Kord oli kuum, kord külm, siuke tunne, et mingi värin on sees. Süda oli paha ja nõrk olla. Võtsin pool kurki ja pool banaani. Kohe tuli välja. Aga taimetee püsis sees. Jõin isu täis ja läksin magama. Ärgates oli ikka süda paha. Nagu haige oleks. Silmaalused olid ka jälle tumedad. Liigutada ei viitsinud, nii et vaatasime lastega telekat. Tegin endale liitri vee ja Rooma salati smuutit, mida aegamööda jõin, pärast hakkas parem. Kõht käis ka selle ajaks juba mitu korda läbi. Õhtuks oli juba väga hea jälle.
5. päeval hakkasin vaikselt tagasi tulema. Lõuna ajal vaatasime lastega My Kitchen Rules (paarid võistlevad kokakunstis) saadet ja inspiratsioonist tegin neile väga restoranilikult serveeritud lõuna – krõmpsul rooma salati südamel riisinuudlid leotatud kõrvitsaseemnete, värske paprika ja porgandiga, peal ise tehtud vegan majoneesi ja tahini täpid, üle puistatud murulauguga; magustoiduks chia seemne puding riisipiimas pohlade ja õunakuubikutega, peal kaneel ja piparmündilehed. Lastele maitses. Ise sõin lõhna ja tegemisest saadud head emotsiooni.
Kolmapäeva õhtul otsustasin, et teen rohelise salati. Riivisin porgandi, lõikasin paar sellerivart, kurki ja rooma salatit taldrikule, segasin ära ja asusin sööma. Imehead maitsed, nii selged, kerged. Kuigi ma püüdsin oma vedelikke ka mäluda, siis tahke värske toidu närimine on väga hea. Tundsin, kuidas mulle meeldib oma toitu valmistada, vaadata, näppudega suhu panna, seda maitset suus tunnetada, närida ja siis allaneelates tunnetada toitu oma kõhus ja mis tunde see mulle teeb. Teadlikult naudin toitu rohkem ja tõenäoliselt omastan seetõttu ka rohkem.
Kaal langes 1,5kg, polegi väga palju.
Üleüldiselt märkasin:
🌺 Positiivsed emotsioonid on väga toitvad ja kauakandvad, negatiivsed emotsioonid aga väsitavad ja toovad isud.
🌺 Lõhnad tundusid väga tugevad. Kui Taavi kõrval sõi, siis ma nuusutasin tema toitu ja sellest mulle piisas. Tundsin, et kohati hakkas suisa vastu. Ihkasin rohelist ja värsket.
🌺 Kui ma polnud enam keskendunud söögile kui põhilisele toitvale tegevusele, märkasin kui toitvad on emotsioonid, helid, lõhnad ja päike… Polnud seda ammu nii kogenud, väga värskendav oli.
🌺 Mälumine iseenesest tekitas mõnuaistingu. Asi polegi niivõrd söögis, vaid selle tunnetamises: silmadega, käega, suuga, kõhuga. Toidu hammustamine ja suus maitse tundmine, närimine on mulle vajalik, et saaksin toidust naudingu ja isu täis.
Järgmised päevad
Neljapäeva hommikul sõime lastega terve suure mahlase meloni ära – kui hea! Lisaks roheline rooma salati smuuti, aga seekord lisasin küpseid banaane ka sisse. Lõuna ajal jälle puuvilju ja õhtul suur salat, kuhu lisasin Taavi valmistatud riisinuudleid ka veidi. Sõin rahus ja mõnuga, väga okei oli. Endiselt jõin oma taimeteesid. Neid joon seni, kuni pakid tühjaks saavad.
Ma olen tulemusega väga rahul. Ja ma tahan seda uuesti teha :). Seekord juba kogenumalt.