Prežtiisika ajakirja New England Journal of Medicine’i augusti numbris kutsuvad kaks eksperti üles alati GMOsid märgistama ning tutvustavad seoses muundatud organismidega viimaseid uuringuid ja tulevikusuundi.

GMOde märgisamine on praegu USAs suur teema. Sest kuigi eelmine aasta võtsid mitmed osariigid vastu otsuse geneetiliselt muundatud organisme märgistada, ei teinud biotech firma Monsanto seda asja kergeks. Ja nähes, et lahinguid rahva hääle vastu pole võimalik võita, muutis Monanto kurssi ja hakkas masseerima valitsust! Nüüd on asi nii kaugel, et eelnõu, mis muudab kõikide osariikide otsused GMOsid märgistada kehtetuks, sai heakskiidu ja läheb järgmisena senatisse. Seda kutsutakse the DARK Act – Deny the Americans the Right to Know.

Kreisid ajad seal USAs…

Hetkel ei nõua GMOde märgistamist USAs ka mitte kohalik Toidu- ja Ravimiamet (FDA – Food and Drug Administration), kuigi see on 65 riigis kohustuslik ja üle 90% ameeriklastest peab seda oluliseks. Kõik silmad vaatavad praegu USA senati poole – mis siis saab, kellel on parem turundus ja võimsam lobbitöö…

Sellisel taustal on tuntud meditsiiniajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud artikkel igati omal kohal.

Mida artiklis öeldakse
Artikli “GMOs, Herbicides, and Public Health,” kirjutasid dr Philip J. Landrigan, globaalse tervise dekaan Sinai Mäe Meditsiinikoolis (Dean for Global Health at Mount Sinai School of Medicine) ja kaasautor Charles Benbrook, vilja- ja pinnase teadlane. Nad ütlevad, et aeg on küps kolmeks oluliseks sammuks:

1. GMOde märgistamine.
2. GM viljale kasutatud keemiliste herbitsiitide hulk on järsult kasvanud ja lähiaastatel plaanitakse seda veel suurendada.
3. Sel aastal klassifitseeris Rahvusvaheline Vähiuuringute Instituut (International Agency for Research on Cancer) glüfosaadi (põhiline komponent herbitsiidis) tõenäolise kantserogeenina. Samuti klassifitseeriti teinegi herbitsiidi põhiline komponent 2,4-D võimaliku kantserogeenina.

Otseloomulikult peavad ka autorid teadusele lisaks oluliseks inimese õigust valida, mida ta sööb.

Artikli autorid kutsuvad üles Rahvusliku Toksikoloogiaprogrammi loomisele, et hinnata põhjalikult glüfosaadi, selle erinevate segude ja ka teiste herbitsiidide mõjusid ning toimet.

Kuna midagi sellist pole veel tehtud, kuid USA kohalik keskkonnaagentuur kiitis kiirustades heaks teise ohtliku herbitsiidi 2,4-D kasutamise, pakuvad autorid, et paratamatult on targem enne uurida ja mõjusid hinnata. Erilist tähelepanu pööratakse keemiliste herbitsiidide mõjule rasedatele ja väikelastele.

Allikas:
New England Journal of Medicine