SAHTLIPOEET: Öötaevas õhkab jahedalt
Öötaevas õhkab jahedalt
ja sinaval seinal sirutab kuukiir
Öö vaikne kohin kõlab mahedalt
Su kehalt tuleb mõrkjalt tumjas viiv
Ripsmed võbelevad unes
keha toetub Sinule
ja silitades ihkab meel
et sa kuuluks ainult minule
Tähed seisavad kui õhus,
ujuvad me kohal sametises vees
kaks keha lamavad ses vihus
emmates üksteist unede teel
Päevade mõtted on maas ja ees
pole veel jõudnud koita
Sa ringutad ja ärkad üles
ning virgub vaikselt jälle igapäevaseks meel.
Magus lõhn ja siidised kehad
usuvad üksteist sel ööl
Soovin salaja, et ainiti ühes
veedaks me alati ööd.
Kolm aastat on viiv, sest ma olen sind juba terve eluaeg armastanud.
Tundsin, et sa oled olemas ja teadsin, et leian su üles :)
/ Liisa-Indra