Suurkompaniid püüavad meie seemned patenteerida! Allkirjasta.

Kui suurkompaniid võidavad, ei saa me olulist osa oma toidulauast vabalt kasvatada – see patenteeritakse! Ja teadagi, patenteeritud seemet ei tohi ilma omaniku loata paljundada, kasvatada või müüa.

Suured kompaniid on leidnud viisi, kuidas tavalised igapäevased seemned illegaalseks muuta ning inimesed neilt seemneid ostma panna. See teema on aastaid USAs ja Indias üleval olnud. Ma pole eriliselt süvenenud, sest see tundus nii utoopia. Aga näed, sama asja arvasin Monsanto Round Up pestitsiidiga – seda meil küll pole – kuni kuulsin möödunud suvel aianduskeskuse reklaami, mis kutsus ostma “umbrohutõrjet Round Up” eriti soodsa hinnaga! Kreisiii maailm…
Nii et igal juhul ei maksa ennast lollitada, justkui Eestis oleks asjad paremini. Et inimesed teavad ja tegutsevad palju vähem, siis võiks öelda, et isegi hullemini.

Seekord on asi siis selles, et agraartööstuskontsernid tahavad kontrollida seemneid – toidu ja elu allikat. Eesotsas on megasuured korporatsioonid, nt GMO ja keemiamürkide gigandid Monsanto, AstraZeneca ja Bayer (Bayer teatavasti töötas Teisest Maailmasõjast järele jäänud keemiarelvadest välja pestitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid jne).
Nüüd püüavad nad patenteerida erinevate igapäevaste viljade (kurk, brokoli, melon, teravili jne) seemneid, mis sunniks kasvatajaid neilt igal aastal uued seemned ostma. Kui keegi kasvatab teadmata seemne vilja, ootab trahv.

Meeletusuur ja aktiivne üleskutsete portaal Avaaz hakkas kohe allkirju koguma. Eesmärk oli 1 miljon, praegu ma vaatan, et napilt on puudu, et saaks täis 2 miljonit. Mine allkirjastama!

Kaitse meie seemneid ja toitu, allkirjasta siin.

6. mail tuli Euroopa Komisjonis arutlusele pika lobbitöö tulemusel valminud eelnõu (Plant Reproductive Material), “mis jõustumisel toob kaasa olukorra, kus kontroll seemnekaubanduse üle läheb suurte agrotööstuskontsernide kätte ning tulevikus ei või enam müüa registrisse kandmata põlis- ja rahvaselektsioonisortide seemneid,” kirjutab Õhtuleht.

“Soome meedia väitel töötas aga seemnemääruse eelnõu esitanud SANCO ametnik Isabelle Clément-Nissou veel 2011. aasta septembris seemnetööstuse suurkorporatsioone esindava lobiorganisatsiooni Groupement National Interprofessionnel des Semences rahvusvaheliste suhete juhina.

Määrus keelab muuhulgas seemnete müügi, mis pole kantud EL-i seemneregistrisse. Paraku pole aga suurt osa põlis- või rahvaselektsioonisorte seemneregistrisse kantud, mistõttu muutub nende seemnete ja taimede müümine illegaalseks.

Registrisse pääsemiseks peavad sordid vastama paljudele kriteeriumitele, mis lähtuvad aga kaasaegsete hübriidsortide loogikast ning millele väga paljud rahvaselektsioonisordid ei vasta. Samuti tuleb registrisse pääsemiseks viia läbi kulukad katsed ning registris olemise eest tuleb maksta iga-aastast tasu.

Tegemist pole pelgalt hirmuga, kuna Euroopa Kohus tegi juba 2012 aasta juulis otsuse, mis keelas müüa ametlikult mittetunnustatud seemneid. Tõsi küll, Euroopa Kohtu otsus ei laienenud vanadele ja haruldastele sortidele, mida talunikud võisid siiani omavahel vahetada või müüa, kuid uus määrus teeb ka sellele lõpu.

Seemneliikumise määruse põhiline kriteerium seisneb selles, et taimed peavad olema võimalikult ühtsed ja nad peavad olema sordina ametlikult registreeritud.

Vanade põlissortide kaitsja ja propageerija, Häme rakenduskõrgkooli põllumajandus ja keskkonna võrgu-õppejõud ja MTÜ Maadjas juhatuse liige Annika Michelson ütles samuti, et paljusid Eesti või Soome vanu sorte polegi võimalik registreerida, kuna neil pole stabiilse sordi tunnused, mida uus seemnemäärus nõuab.
“Kõige rohkem kardan ma seda, et selle määruse jõustumise korral hakkavad Eesti ametnikud saksa täpsusega käima turgudel ning trahvima neid inimesi, kes kasvatavad ja müüvad registreerimata seemnetest kasvatatud aiavilju. Sel viisil seadus monopoliseeriks seemnekasvatuse ja sellega hävitatakse väikeettevõtted ja mittetulundusühingud, kes tegelevad seemnekasvatusega vaba tolmlemise abil,” lisas ta.” – Õhtulehe artikkel.

Kui eelnõu läheb läbi juhtub see, et illegaalne on kasvatada vilja seemnest, mis pole kantud heaks kiidetud seemneregistrisse. Tänaseks on olemas kolm nimekirja. Üks proffesionaalseks kasvatuseks (põhiliselt hübriidid, GMO), teine ohustatud liikidest ja kolmas amatööridest kasvatajatele.
Keelatud oleks registrisse kandmata seemnete ja neist kasvatatud viljade müük, aga ka nende viljade kasvatamine! Seemnete vahetamine ja jagamine oleks kriminaalne akt. Mis juba patenteeritud, sellest ei tohi koopiat teha! Seega tuleb igal aastal uued seemned osta, eelmisest aastast seemnete kasutamine on seaduse vastane.

Palju kardetakse ajaloolise väärtusega viljade kadumise üle. Isegi kui sa kasvatad oma aias oma perele, ohustavad sind suured maksud.

Absurd, kas pole!
Me saame selle eos lõpetada.

Kaitse meie seemneid ja toitu, allkirjasta siin.

Avatud on ka veeb www.no-patents-on-seeds.org

Vaata filmi SEEDS OF FREEDOM
India põllumehed sooritavad enesetappe, et päästa pere võlast, mida Monsanto neilt sisse nõuab. Probleem hübriidseemnetega jmt. 30min

Vaata filmi DAVID VS MONSANTO
Kanada põllumees astus Monsantole vastu ja võitis. Samasugune seemneteema ikka. 1H05

Allikad:
SLÕhtuleht
Avaaz