Eleringi juht Taavi Veskimägi on veendunud, et ettevõtetel on ühiskonnas kanda laiem roll kui ainult omanikule kasumit teenida: “Minu arvamus on, et mitte ainult kollektiivselt, vaid ka personaalselt peavad Eesti tippjuhid võtma julgemalt sõna ühiskonna ees seisvate valikute osas.”

Milline on ja milline peaks olema ettevõtjate roll avalikes aruteludes ja poliitikate kujundamises? Selle üle arutlesid Estonia Talveaias toimunud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi galal Eesti energiasüsteemide juhtimisega tegeleva Eleringi eestvedaja Taavi Veskimägi koos tippadvokaadi ja Ellex Raidla vanempartneri Jüri Raidlaga.

Tänavune sündmus märkis erilist verstaposti – nimelt on Eestis jagatud jätkusuutliku ettevõtluse indeksi kuld-, hõbe- ja pronks märgiseid juba 10 aastat.

Millised on täna Eesti ettevõtluskeskkonnas Sinu arvates suurimad väljakutsed seoses vastutustundliku (vastutustundetu) tegutsemisega?
Arvan, et esmalt tulebki võidelda juurdunud arusaamaga, et vastutustundlik ettevõtlus tähendab eeskätt ja ainult sponsorlust ja heategevust. Tuleb mõista, et teemadering on tegelikult oluliselt laiem, hõlmates nii juhtimist, töötajaid, keskkonda kui kogukonda ja sidusgruppe. Kõik ettevõtte sees toimuvad protsessid vajavad vastutustundlikku lähenemist ja see on lahutamatu ettevõtluse osa.

Kuivõrd võiksid tippjuhid osaleda ka poliitikate kujundamises?
Olen Eesti poliitika, sh majanduspoliitika päevakorra kujunemist jälgides tihti leidnud ennast küsimas, kas minul ettevõtte juhina on üldse õigus või pigem isegi vastutus osaleda poliitika kujundamises ilma parteipoliitikas kaasa löömata ja ühtegi erakonda kuulumata? Tean, et sama küsimus on veel paljudel juhtidel.

Minu arvamus on, et mitte ainult kollektiivselt, vaid ka personaalselt peavad Eesti tippjuhid võtma julgemalt sõna ühiskonna ees seisvate valikute osas. Maailmavaatelise seisukoha avaldamine ei ole ainult poliitikute ainuõigus või kohustus.
Sellel kevadel pannakse poliitiliste erakondade poolt paika sisulised plaanid järgmise valimistsükli, 2019-2023 eesmärkide osas. Mis on need väärtused ja ilmavaade, mida meie ettevõtted ja neid esindavad juhid soovivad näha? Mida me teame üldse meie tippjuhtide maailmavaatest? Ettevõtted ei saa asetada ennast väljapoole sotsiaalseid muutusi.

Näiteks Eesti Tööandjate Keskliit on valimiste eel avaldanud oma vaate järgmises valimistsüklis ühiskonnas ees seisvatele väljakutsele, millele erakonnad peaks keskenduma. Ja eeldatavasti nii ka sellel korral. Nii on Eesti ettevõtted löönud kollektiivselt kaasa poliitilise päevakorra kujundamisele ühiskonnas.
Seega on tippjuhtide kohustus, mitte ainult õigus, osaleda avalikus arutelus ühiskonna korraldamise üle palju laiem kui ainult enda ettevõtte otsene majandushuvi. Riigi juhtimise võimekus on kõigi ühiskonna liikmete juhtimiskompetentside summa. Vastutustundliku juhtimise osas ei peaks ka riik tegema midagi läbi regulatsioonide. Vastutustundlik juhtimine on kultuuri küsimus.

Mismoodi vastutustundliku ettevõtluse teema sinu ellu ilmus ja miks see sulle oluline on?
Minu jaoks ei ole esmane ainult ettevõtete sotsiaalne vastutus, nagu me seda teame – toetada keskkonda, puudust kannatavaid peresid, panustada kogukonna arengusse või muud sellist. See on elementaarne ja kaudselt suunatud ikka sellele, et suurendada oma ettevõtte kasumlikkust, tugevdada brändi ja olla nähtav. Ehk viidates Milton Friedman’ile –  ainuke ettevõtte vastutus on vastutus omaniku ees teenida kasumit.

Mulle endale tundub üha enam, et see on nii, aga mitte ainult. Ükski ettevõte, kes tahab olla majanduslikult edukas – värvata töötajaid, müüa kaupu, teha koostööd partneritega – ei saa ennast asetada sotsiaalsest keskkonnast välja.

Ettevõtetel on laiem roll ühiskonnas kanda, kui ainult omanikule kasumit teenida. Enamuse töötajate jaoks on töö ja eraelu piirid hägustumas. Ei ole tööelu, ja eraelu, vaid töö ongi elu, ja elu ongi töö. Me naudime seda, mida teeme ja see motiveeribki meid töötama. Seega ettevõte peab lisaks tulule pakkuma ka sotsiaalset, professionaalet inspireerivat keskkonda töötajatele. Vastasel korral nad hääletavad lihtsalt jalgadega.

Kui küps on meie ühiskond võrreldes peamiste sihtturgudega (Soome, Rootsi, Norra jt), aga ka naabritega?
Vastutustundliku ettevõtluse teema on Eestis kahtlemata aina suuremat tähelepanu saavutamas ja see trend on kasvav eriti noorte hulgas, kes on harjunud elama sotsiaalmeedia infokülluses. Miltton viis alles eelmisel aastal läbi huvitava uuringu (varasemalt ei ole Eesti kohta sarnaseid uuringuid kuigivõrd saadaval) Eestis, Soomes ja Rootsis, mis näitab selgelt, et ootused ettevõtete aktiivsuse osas ühiskondlikul tasandil on kasvamas ja Eesti ootuste sisu ei erine oma Skandinaavia naabritest enam sugugi märkimisväärselt. Ettevõtted seatakse olukorda, kus vastutustundlik tegevus ja aktiivsus ühiskondlikes debattides osalemisel ei peaks piirduma vaid oma ärivaldkonnaga, vaid olema oluliselt laiemad.

Milline tulevik ootab sinu nägemuse kohaselt ettevõtlust nii maailmas kui Eestis?
Oma raamatus Time, Talent, Energy kirjutavad Michael Mankins ja Eric Carton, et ettevõtted millel on väljapaistev inimeste juhtimise poliitika ja praktika on keskmiselt 40% tootlikumad kui teised.

Eraldi väga huvitav küsimus ongi, kas agenditeooria eelneva jutu valguses, mis ütleb, et ettevõtte üks ja ainus eesmärk on maksimeerida aktsionäride tulu, on üldse enam relevantne lähtekoht ettevõtete töö korraldamiseks?!

“Suur osa teie ettevõtte väärtusest (kuigi see bilansis ei kajastu) läheb läbi peaukse igal õhtul koju, teie ülesanne juhtidena on neid motiveerida järgmisel hommikul jälle saabuma.”

Taavi Veskimägi olulised põhimõtted ettevõttes:

  1. Kasutades Jack Welchi sõnu, siis õiged inimesed, õigel ajal, õiges kohas.
  1. Mitte mikroaskeldamine, vaid strateegia koos selle realiseerimise teedega, mida me nende õigete inimestega siis teeme, ja veel olulisem, mida me ei tee. Kuidas ettevõte loob ja realiseerib väärtust.
  1. Narratiiv. Juhi ülesanne on luua inspireeriv, motiveeriv ja kaasav narratiiv äristrateegiast ja viia see inimesteni. Narratiiv on see, mille kaudu juht loob visiooni sellest, mille nimel inimesed töötavad. Annab tööle tähenduse. Ja tähenduseta tööd ei taha meist ju keegi teha. Tähenduse jaoks on vaja lühikesi, löövaid, lihtsaid lugusid, millega inimesi kõnetada. Kõik peab mahtuma twitteri 140 tähemärki raamesse või 35 sõnalisse strateegia deklaratsiooni. Ärge unustage: Teie inimesed armastavad teid kõrvadega!