Elektromagnetväljad saastavad maakera ja meie tervist ning mõjutavad inimese heaolu rohkem kui esmapilgul võiks arvata. Film Resonance teeb sellest hea ülevaate.

Elektromagnetväljade (EMF) mõju inimese tervisele on hästi dokumenteeritud paljude tunnustatud ülikoolide ja teadlaste poolt. Maailma Tervishoiuorganisatsioon kinnitas ülitundlikkuse nendele väljadele meditsiiniliseks diagnoosiks, aasta-aastalt kasvab inimeste arv, kes kurdavad tugevate väljade mõjul valusid ja ebamugavust. Ometigi püstitavad telekommunikatsioonifirmad aina uusi antenne ja WiFi levib seal kus juhtub.

iphoneMobiiltelefonide ja üldse mikrolainete mõju on Eestis uurinud Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika instituudi raadiotehnika juhtivteadur ja emeriitprofessor Hiie Hindrikus. Tema leiud on muidugi põnevad.
Loe minu EMFi juttu.

Mis puutub levimastidesse ja majadele paigaldatud leviantennidesse, siis ütleb Hiie Hindrikus, et antennidest peaks laine ainult horisontaalis kiirgama, aga signaal võib linnatingimustes hakata majade vahel peegelduma ja välja jaotus muutub täiesti ettearvamatuks.

sari mõõtmineFilmist tuleb välja suur loogikaviga – [highlight]telefonide SAR ehk Standard Absorption Rate pannakse paika mudeli peal, mis on koostatud 10 000 USA sõduri põhjal. Väikese lapse pea ja ka naise oma on sellest palju väiksem! Neile ei sobi eales sama maksimum, mis suurele mehele![/highlight]
L
L
Lisaks selgub, et maa ja inimese vahel on märkamatu seos – inimese aju alfalained (mediteerides ja magades on ajus valdavalt alfalained, igapäevaelus beetalained) on 7,83 Hz ja maa ionosfääris on just sama sagedus. Maa ja inimene pulseerivad samal lainel ja toetavad üksteist, EMFid segavad seda. Uskumatuna selgus, et selles sageduses suutsid nukleotiidid moodustada uue DNA. Kui me nüüd mõtleme, et meie rakkude vahel on pidev elektriline suhtlus, siis otseloomulikult mõjutab see meid! Need lained mõjutavad ka lindude ja mesilaste elu.

Mis on elektromagnetväljade mõju inimese tervisele ja miks sellest välja ei tehta?
Resonance on filmina hea informeeriv, see pole küll eriliselt kütkestav ja actionit täis, aga annab piisavalt olulise ülevaate senistest uuringutest ja EMFi mõjust tänapäeval.

Puuviljad aitavad EMFi kahjustuse puhul
Üks põhiline probleem on vast see, et inimesed istuvad ka õhtuti teleka ja arvuti taga, ning see segab ajus melatoniini tootmist. Melatoniin on hormoon, mis aitab meil magama jääda ning on seejuures võimas antioksüdant, mis puhastab ja taastab magamise ajal keha. EMFid segavad selle hormooni tootmist. Aju hakkab seda tootma alles täielikus pimeduses.

Hea on jällegi aga see, et puuviljad aitavad melatoniini tootmisele kaasa.
2013. aasta algul avaldati Tai Khon Kaeni ülikooli teadlaste uuring, millest selgus, et puuviljad aitavad stimuleerida ajus melatoniini toomist.
Ja kui nüüd mõelda, et apteegi melatoniin võib olla tehtud lehamuriinist (öka!), siis jah, puuviljad on palju meeldivam valik! :)
Uuringust selgus, et nädala jooksul tõstis melatoniini (registreeriti marker uriinis) oluliselt ananass, banaan ja apelsin. Ananassi puhul kasvas marker 266%, banaani puhul 180% ja apelsinide puhul 47%.
Varasemalt on leitud, et hapukirsid aitavad melatoniini tõsta.

Lisaks mõjuvad melatoniini tootmisele hästi kaer, magusmais, riis, ingver, tomatid, banaanid ja mangostanid.

Kui filmi ei taha vaadata, siis saab eestikeelset kokkuvõtet lugeda SIIN.


Allikad:
GreenMedInfo
US National Library of Medicine