Ammune vegan ja kirglik kokkaja Ireene tegi sürril ajal hea (humoorika?) blogipostituse.

Maailmas levib kulutulena segatoitlus, kuid paljudel juhtudel võib see ohtlikuks osutuda.

Eesti elanike toitumise uuringud on näidanud, et paljude inimeste menüü sisaldab liialt vähe vitamiine A, C, D, B-grupi vitamiine, foolhapet, kaltsiumi, rauda, kiudaineid ja süsivesikuid. Liiga vähe süüakse puu- ja juurvilju. Liialt palju tarvitatakse aga rasvu, küllastunud rasvu, suhkrut ning soola. Sellest tulenevalt kannatab suur osa Eesti elanikkonnast erinevate terviseprobleemide käes, näiteks kõrge vererõhk, kõrge kolesterool, südamehaigused, veresoonkonnahaigused, II grupi diabeet jne.

Iga teine inimene sureb Eestis vereringeelundkonna haigustesse, vaatamata sellele, et tegemist on tihti haigustega, mida on võimalik tervislike eluviisidega ennetada.

„Hoiatus: segatoitlus võib olla ohtlik“. Kuidas see pealkiri tundub? Pisut naeruväärne? Kas eelnevast lõigust saab järeldada, et segatoitlus on ohtlik või saame järeldada, et halvasti planeeritud toitumine toob kaasa terviseprobleeme?

Täna ilmus tõlkeartikkel „Valitsus hoiatab: vegandieet võib olla ohtlik“, kus Saksamaa valitsus võttis veganluse osas skeptilise seisukoha. Artiklis viidatakse vitamiini B12, D-vitamiini, raua ja tsingi võimalikele puudustele veganite seas.

Nagu iga tervislik toitumine eeldab ka tervislik vegantoitumine mitmekülgsust, teatavat planeerimist ja põhitõdede tundmist. Ja nagu tervislik segatoitlus, eeldab ka tervislik vegantoitumine, et teatud toitainete küllaldasele saamisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Selles pole midagi kummalist või erilist.

Vitamiini B12 puhul on lisandid ja rikastatud toiduained tõesti ainsateks usaldusväärseteks B12 allikateks. See aga teeb küllaldase B12-vitamiini saamise veganitel eriti lihtsaks, sest toidulisandi võtmine mõned korrad nädalas ei ole just väga raske liigutus. Ükski taim B12-vitamiini ei sisalda, sest taimedel pole neid enda elutegevuseks vaja. B12-vitamiini toodavad bakterid, ka lisandites on see bakteriaalset päritolu. Varasematel aegadel said inimesed seda eelkõige süües mullaseid köögivilju ja juues puhastamata vett. Tänapäeval oleme aga astunud edasi sammukese hügieenilisema maailma poole, nt puhastatud vee tarbimine tähendab seda, et veest ei saa enam vitamiini B12, aga samuti ei saa sealt ka koolerat, sooleparasiite jms. Suur osa loomasöödast on tänapäeval samuti B12-ga rikastatud, sest ka loomad ei saa seda enam toiduga loomulikult piisaval hulgal kätte, seega ei saa mitte-veganid B12-vitamiini kuidagi loomulikumal kujul.
(Liisa-Indra: Banaanisaarel on b12 olemuse ja saamise kohta hulk materjale, alusta siit.)

D-vitamiini võiksid talvekuudel võtta mitte ainult veganid, vaid kõikeestimaalased, sest meie kliimas jääb seda suurel osal elanikkonnast talvel puudu.
(Liisa-Indra: asi pole päikes või Eesti asukohas, asi on kogu keha tervises, vaata videot, selgitan.)

Rauapuudust ei esine taimetoitlastel sagedamini kui segatoitlastel. Rauavaegus on enim levinud toitaine puudujäägist tingitud rahvatervise probleem maailmas. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on umbes veerandil maailma rahvastikust (u 1,6 miljardil inimesel) aneemia. Ka Eesti kuulub Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel keskmise aneemia esinemissagedusega (mõjutab 20-39,9% vaatlusalusest inimgrupist) riikide hulka eelkooliealiste laste ja rasedate arvestuses ning mõõduka esinemissagusega (5-19,9%) riikide hulka rasestumiseas naiste arvestuses.

Tegelikult võib veganitel olla raua tarbimise osas isegi eelis, sest veganid ei tarbi piimatooteid, milles olev kaltsium takistab raua imendumist. Piisava raua saamine ei ole keeruline, kui menüüs on kaunviljad ja täisteraviljad ning kui toidukordade ajal süüa ka C-vitamiinirikkaid toiduaineid (nt apelsin, paprika, brokoli, lehtkapsas, kiivi vms), sest need soodustavad raua imendumist. Kuid need on kõik toiduained, mis on juba loomulikult iga vegani menüüs.

Tsingi küllaldane saamine ei ole üldiselt veganite jaoks küll mingi probleem, kui menüüs on vähegi teravilju, pähkleid, seemneid ning kaunvilju.

Ükski toitumisviis pole automaatselt tervislik või ebatervislik (ei segatoitlus, vegantoitumine või mis iganes muu toitumisviis), vaid see sõltub ikkagi inimese valikutest ja informeeritusest. Selleks et üks või teine toitumisviis oleks tervislik, peab järgima teatud põhitõdesid. Liha- ja piimatoodete menüüs olemine ei tee toitumisviisi automaatselt tervislikuks (vastupidi, tavaliselt tarbitakse neid liiga palju ja tagajärjeks on erinevad terviseprobleemid).

Pealkiri „Vegandieet võib olla ohtlik“ on tobe ja üldistav. Aitab juba nendest veganlusega seotud müütide levitamisest ja alusetust hirmutamisest. Ajal, mil südamehaigused, kõrge vererõhk, kõrge kolesterool, II grupi diabeet, vähk jms haigused on ka Eestis laialt levinud rahvatervise probleemid, on pisut kummaline vegantoitumise kohta hirmujutte levitada, kui tegemist on toitumisviisiga, mis võib aidata just neid samu laialt levinud haigusi ennetada. Ja ausalt öeldes, vaadates statistikat ja inimeste halbu toitumisharjumusi, ei oleks pealkiri „Hoiatus: segatoitlus võib olla ohtlik“ niivõrd suur möödapanek – aga millegipärast selliseid rämedaid üldistusi meedia ei tee…

Allikas:
Veganipäevaraamat.com