Võib-olla ütleb see midagi, et kreeklased on Euroopa pakseim rahvas :). Mis siis, kui ütlus “oliiviõli on südamele hea” on kõigest reklaamikõll? Dr Michael Klaper räägib, et Vahemeredieet on parem kui tavadieet mitte oliivõli pärast, vaid vaatamata sellele.

“Söö toitu sellisena nagu see on kasvanud. Restoranitoit on maitsev, seda on mugav süüa, aga söö valmistoitu nii vähe kui võimalik,” on dr Klaperi soovitus.  On reaalsus, et restoranitoit on ohtralt maitsestatud soola, suhkru ja rasvaga. Lihtsalt etniliste erinevustega. Ta selgitab naljatades: “Tahad sa Tai moodi maitsestatud soola-suhkrut-rasva, või pole ammu söönud India maitseainetega soola-suhkrut-rasva, Hiina maitseainetega sool-suhkur-rasv on väga populaarne… Ja seda maitsestatud soola-suhkrut-rasva serveeritakse siis tavaliselt kõrvetatud liha ja üleküpsetatud juurviljadega.”

“Mis puutub oliiviõlisse, siis ma räägin lihtsalt ümberlükkamatutest faktidest,” alustab Klaper. Ta selgitab, et taimsed õlid ja loomsed rasvad on siiski rasvad ja 1 gramm rasva annab 9 kalorit. Üks supilusikatäis oliiviõli on 13,5 grammi, mis teeb 120 kalorit. Oliiviõli ei aita kaalu langetada, ülekaalulised inimesed peaksid sööma vähem rasva. Oliiviõli on vedel rasv.
Dr Klaper tutvustab üht ülekaalulistega tehtud uuringut: “Uuriti 54 ülekaalulist naist, kes olid pärit Vahemeremaadest. Leiti, et nende dieet oli süsivesikutevaene (35% kaloritest) ja rasvarikas (43%). Lisaks tehti ka keharasvast biopsiaid ning analüüsi tulemusel leiti, et 55% rasvadest pärinevad oliiviõlist.” Selle uuringu viide on videos.
“Kreeka on Euroopa pakseimate inimeste maa, sealsed inimesed on ülekaalulised ja tarbivad palju oliiviõli,” ütleb Klaper.

Nii et OLIIVIÕLI ON:
– kaloririkas – o,45g annab 4000 kalorit;
– kehv omega-3 ja omega-6 vahekord – eesmärgiks on 4:1, oliiviõlis on 14:1;
– oliiviõlis on 14% küllastunud rasvu (okei on max 7%);

rasv veresOliiviõli lisamine toidule ei tee seda toitu südamesõbralikuks! Iga kord kui sa sööd rasva, siis rasv läheb vereringesse. Liigne küllastunud rasvade söömine (isegi oliiviõli) kõvastab arterite seinu ja muudab need vähem vastuvõtlikumaks lämmastikoksiidile, mis laiendab sooni suurendades nii verevoolu organitesse.
Klaper räägib dr Vogeli uuringust, kus uuriti rasva mõju endoteeli rakkudele (õrn rakukiht versoone seinal). Inimesel mõõdeti vererõhku enne ja pärast oliiviõli manustamist. Pärast oliiviõli ei tekkinud normaalset vererõhu tõusu, oliiviõli halvab veresooned, need ei saa laieneda. Seesama dr Vogel järeldas, et vahemeredieedi tervislikkus tuleb antioksüdandirikkast toidust nagu juurviljad, puuviljad jmt.
Dr Klaper tsiteerib 1995. aastast pärit uuringut: “Tõenäoliselt on vahemeredieedi kasulikkus südamele sellest, et see on üsna lähedal taimetoidudieedile,” viide videos. Nii et vahemeredieet on südamele kasulik mitte oliiviõli pärast, vaid sellele vaatamata.

Mis siis oliiviõli asemel süüa?
Kuumutamisel pole vaja üldse rasva kasutada, hauta omas mahlas või vee ja maitseainetega. Pealegi, oliiviõli ei tohikski kuumutada.
Salatikastmeid saab teha ka ilma õlita, nt blenderda: juurviljad, õun, sidrunimahl, avokaado või pähklid.

New England Journal of Medicine avaldas artikkli, kus väidetakse, et Vahemere dieet on tervislik ja säästab erinevatest haigustest. Siin on selgitus, mismoodi see vett ei pea. Räägib Colin Campbelli uue raamatu Whole üks kaastegijatest.




Allikas:
Vegsource