Uus film banaanisaarel: Amazing Grace
Amazing Grace on lauluna hümnistaatuses. Aga kas sa tead, kes selle kirjutas?
Amazing Grace on poeem, mille kirjutas Inglise poeet ja vaimulik John Newton. Avaldatud 1779. aastal, kandis see endas, ja tegelikult kannab siiani, väga tugevat sõnumit. Et andestus ja lunastus on tehtud pattudest hoolimata alati võimalikud ning läbi Jumala halastuse saab iga hing päästetud.
Newtoni taust lisab sellele loole uue mõõtme. Ta oli Atlandi orjalaeva kapten. Hiljem pöördus ta ristiusu õpingutesse ning temast sai vaimulik. Just siis kirjutas ta oma läbielamiste põhjal poeemi Amazing Grace, mis 100 aastat hiljem leidis ka viisi. Aafrika Ameeriklastele on see lugu sümboolne, lunastusest, vabadusest.
Orjade vedu Aafrikast oli tavaline, teatud ja nõutud. Igas majas pidi olema oma neeger. Mustadel inimestel polnud õigusi, neid ei peetud inimestekski. Ent kuigi mustade inimeste julm kohtlemine oli tavaline, ei teadnud inimesed pooltki, kust nad tulid, mis tingimustes neid hoiti, kuidas neid piinati ja millist valu, nii füüsilist kui vaimset, nad pidid üle elama. Seda aimati, kuid sellest ei räägitud.
Filmi keskmes on sarmikas briti poliitik William Wilberforce, kelle elutööks sai orjakaubanduse lõpetamine. Teda loetakse inimõiguste, loomaõiguste ja haridusreformi alusepanijaks, tõeliseks valgustajaks. Wilberforce vedas orjanduse vastast kampaaniat ning oli aktiivne Briti parlamendis.
Kuigi temast sai mees, kes lõpetas orjakaubanduse, oli ta üleüldiselt vägivallatu elustiili pooldaja, loomade ja inimeste eest seisja, looduse kaitsja. Ta ei pidanud vajalikuks loomade masstapmist ja söömist, meeletut linnastumist.
Film tuli välja 2006. aastal, mil sai täis 200 aastat ajast, mil Briti parlament keelustas orjakaubanduse.
Vaatasime Taaviga filmi ja innustusime selle vapra mehe elutahtest ning jõust püsida oma seisukohtade juures ka siis, kui keegi teda ei toetanud.
