Tõsiste silmahaiguste puhul on taimsest toidust suur abi, eriti tumerohelistest lehtedest ja lilladest viljadest. Selgub, et taimed on isegi parimatest ravimitest palju efektiivsemad.

Mul on silmahaiguste osas isiklik huvi – mu vanaemal on glaukoom, mis hävitab aeglaselt tema silmi ja vähendab järjepidevalt nägemisulatust. Tema aitamiseks süüvisin silmade tervisesse põhjalikumalt.

Silmahaigused on tänapäeval üha tavalisemad. Läätse kae, silmanärvi hävimine ehk glaukoom ja silmakudede hävinemine ehk kollatähni kärbumine on peamised, mis põhjustavad inimestel nägemise kaotust. Arst.ee lehel on kirjas, et näiteks kollatähni kärbumine ohustab iga 13. eestimaalast.

silm1Kollatähn (makula) on silmas biokeemiline ristumispunkt, kus sisse tulev valgusenergia muudetakse närvisignaaliks. Ümber makula on rasvhapped, mis võivad sissetuleva valgusega reageerida ning toota vähesel määral väga reaktiivseid vabasid radikaale. Need vabad radikaalid võivad hävitada või kahjustada lähedal olevaid kudesid, sealhulgas ka kollatähni. Ent vabade radikaalide mõju saab vähendada antioksüdantidega, mida saame ainult taimedest.

Silm on nii disainitud, et see võtaks vastu valguse ja fokuseeriks selle silma taha osasse. Seejuures on silmas kiht kaitsvaid rakke, mida kutsutakse võrkkesta pigmendi epiteeliks (retinal pigment epithelium). Just siia kogunevad kollased taimsed pigmendid, nt zeaxanthin, mis me toidust saame. Võrkkesta pigmendi epiteel neutraliseerib sinist valgust ja kaitseb silma foto-oksüdatiivse kahju eest. Kusjuures sarvkesta kollanemine on ses osas keha kaitsemehhanism. Kui see kirurgiliselt eemaldada, suurendame silma kollatähni kahjustusest tekkinud nägemiskaotuse võimalust.
[highlight]Oluline on meeles pidada, et see pigment on täielikult toidust tulenev![/highlight]

Mida siis süüa? Tassitäis maisi ja pool tassi spinatit kolm kuud järjest annab silma pigmendile buusti. Tuntud toitumisinfo lehte NutritionFacts.org pidav dr Michael Greger vahendab uuringut (lingid loo lõpus), milles selgus, et sel teel toidust saadud pigment säilis silmas ka pärast kolmekuulise uuringu lõppemist.
Munafännid rõhutavad, et ka munas on zeaxhantini. Tõepoolest on, aga munasse saab see kanast, kes nokib teri või sööta, muna suurendab kõvasti ka “paha” kolesterooli ja südamehaiguste riski, sest peale karotenoidi on seal munas ka kõike muud. Parem minna otse algallikani. [highlight]On palju paremaid taimseid allikaid – goji marjades on zeaxhantini 60x rohkem kui munas![/highlight]
Et vanematel inimestel nägemist kaitsta, kirjutavad traditsioonilised Hiina arstid inimestele välja 40-100 goji marja päevas. Seda testiti 15 goji marjaga kolme kuu vältel ning leiti, et ka 15 marja kaitsesid edukalt silmapigmenti. Süües goji marju näiteks koos pähklitega, suurendab see karotenoid-pigmentide imendumist.

glaucoma-3Rohelised ja glaukoom
Kui silma sees kasvab rõhk, võib see põhjustada kahjustusi võrkkesta veresoontele ja silmanärvile. Võrkkesta võib kahjustada näiteks suurenenud vererõhk, kõrge veresuhkur, kõrge kolesterool. Kui glaukoom avastatakse väga varakult, peetakse selle ravi efektiivseks.
Glaukoom vähendab nägemist järk-järgult ning kuigi on ravimeid, mis justkui aitaks haiguse kulgu aeglustada, pole ükski ravim lõplikult tervendav. Teine lugu on aga taimse elus terviktoiduga. Erilist abi saab tumerohelistest lehtedest nagu spinat, lehtkapsas, brokoli ja kapsa lehed, sest lisaks mineraalidele leidub neis ka karotenoidi, kollast pigmenti nimega zeaxanthin.

Dr Michael Greger tutvustas uuringut (lingid loo lõpus), kus leiti, et kui inimene sõi päevas paar banaani, polnud silma tervise seisukohast väga vahet. Aga kui söödi nädalas paar apelsini, oli dramaatiline vahe ja riski vähenemine (mitte mahl, vaid terve apelsin). Virsikutega sama lugu.

Eriti hämmastava tulemuse andsid aga tugevad rohelised lehed nagu lehtkapsas ja spinat. Kui neid söödi paar korda kuus, vähenes glaukoomi risk kuni 30%. Mõelda vaid, mida igapäevane söömine võiks teha! :)
Dr Greger isegi rõhutab, et mida heledam on meie silmavärv, seda rohkem rohelisi peame sööma (kuna heledad silmad lasevad rohkem valgust läbi). Sellele järeldusele jõudsid uurijad oma 2001. aasta artiklis, mis ilmus ajakirjas Investigative Ophtalmology & Visual Science.
Selgeks sai ka see, et need, kes tarvitavad kaltsiumi- või raualisandeid suurendavad oma võimalust saada glaukoom. Lisanditest leiti, et parem on süüa terviktoitu, mitte zeaxanthini tabletti.

Karotenoidid imenduvad tõepoolest paremini rasvade juuresolekul, kuid õlist tervislikum on süüa karotenoide koos vähese koguse leotatud pähklite või näiteks seesamiseemnepastast (tahini) tehtud kastmega.

karotenoidVeel toite, mis silmi aitavad
Kui võrkkesta pigmendi epiteel on nüüd toiduga juba buusti saanud, tuleb teha nii, et see ka sellisena säiliks. Siin saavad aidata antotsüaniinirikkad (kreeka keeles: anthos – lill, kyanos – sinine) toidud aidata. Tegemist on pigmendiga, mis muudab tavalise kapsa lillaks kapsaks, kollase maisi lillaks maisiks, valged kartulid lilladeks kartuliteks, oranžid porgandid lilladeks porganditeks, seda leidub külluslikult ka mustikates ja mustsõstardes.
Vananedes hakkab võrkkesta pigmendi epiteel lagunema, kuid Jaapani uurijad suutsid selle protsessi mustsõstardega peatada. Nad andsid glaukoomiga inimestele pool aastat mustsõstraid ja glaukoom ei arenenud edasi (aga kontrollgrupis parimatel ravimitel arenes). Sarnane selgus järgmisest uuringust, mis kestis kaks aastat, ning jällegi aitasid mustsõstrad.
Kõik kellel on glaukoom, peaks mustsõstraid sööma!

Läätse kae ja luteiin
Kui silmalääts kaotab oma selguse ja sarnaneb rohkem vahatatud paberile, diagnoosib arst silmas kae. Sellisel juhul kogeb inimene näiteks ähmast või topelt nägemist, ei näe kaugele, näeb “halo” efekti ümber valguse jne.
80aastaseks saades on pooltel ameeriklastel silmakae. Kae puhul on silmas lääts udune, kaetud ning lõpuks viib see nägemise kaotamiseni. Ka kae on seotud vabade radikaalide üleküllusega.
Raamatus Dr Neal Barnards Program for Reversing Diabetes kirjutab see tuntud arst, et inimestel, kes väldivad liigseid rasvaseid toite ja piimatooteid, on vähem läätse kaed. On avastatud, et silmadele ei sobi piimasuhkur laktoos. Seedimise ajal eraldab laktoos lihtsuhkru galaktoos, mis võib siseneda läätse. Beebidel, kel puudub ensüüm galaktoosi lahti tegemiseks, areneb esimesel eluaastal läätse kae.

Ka dr Barnardi sõnul on silmadele eriti väärtuslikud brokoli, spinat ja roheliste lehtedega juurviljad (kale, collards, mustard greens), kuna need on rikkad luteiini ja zeaxantiini poolest.

1988. aastal hakkasid Wisconsini uurijad kaed uurima, 10. aasta jooksul jälgiti 1300 inimest (Antioxidant intake and risk of incident age-related nuclear cataracts in the Beaver Dam Eye Study). Need, kes tarbisid kõige rohkem luteiini- ja zeaxanthinirikkaid toite (antioksüdant), oli peaaegu poole vähem silmakaed.
Luteiini leiab näiteks spinatis ja teistes tumerohelistest lehtedes, ka küpses tomatis.
[highlight]On väga huvitav, et luteiin ja zeaxanthin on läätse koe koostises![/highlight]

silmad3Vast on hea meeles pidada ka seda: dieet, mis on hea lühiajaliselt peab olema hea ka pikaajaliselt (justnagu taimne väherasvane terviktoit on). Kõikides elus toitudes on lisaks vitamiinidele ja mineraalidele ka folaadid, kiudaine, antioksüdandid ja ensüümid, mis parandavad seedetegevust ja vähendavad põletikku.

Silmade seisukohast on palju uuringuid, mis kinnitavad, et enamustel juhtudel saab neid tõsiseid haigusi õige toitumisega ära hoida ning oluliselt parandada. Seejuures osutusidki efektiivsemaiks spinat, lehtkapsas, brokoli, ka maguskartul ning mustikad ja mustsõstrad.

Allikad:
Greens vs Glaucoma
Dietary Prevention of Age-Related Macular Degeneration
Dietary Treatment of Glaucoma
The China Study, lk 215-217
Arst.ee
Antioxidant intake and risk of incident age-related nuclear cataracts in the Beaver Dam Eye Study
Dr Neal Barnard´s Program for Reversing Diabetes, lk 174-176