Liha, piima ja muna sööjatel leidub kõhus rohkelt mürgist ühendit tootvaid baktereid, mis aitavad muuhulgas kaasa ka infarkti tekkimisele.

Nüüd siis on teada, et teatud kõhubakterid töötavad ümber loomsest saadava karnitiini ning koliini mürgiseks trimetüülamiiniks, mis maksas oksüdeeritakse trimetüülamiinoksiidiks (trimethylamine-n-oxide) ning mis seejärel on meie vereringes.

Lihasööjatel on neid baktereid palju, ja ka karnitiini ning koliini ümbertöötlemisest tekkivat mürki palju. Samas veganitel on hoopis teine kõhufloora, kus karnitiini ja koliini matsutavad bakterid puuduvad. On ka testitud, et vegan, kes sööb lihakäntsaka, ei saa mürgist doosi oma vereringesse, sest tal lihtsalt puuduvad bakterid, mis karnitiini sedasi ümber töötleks.
Karnitiini saab keha kahest aminohappest ja see osaleb peamiselt rasvade transpordis.

Ja miks trimetüülamiin halb on? See põhjustab põletikku ning osaleb muuhulgas ka “halva” kolesterooli kogunemises veresoontesse, olles nii osaline ateroskleroosis ja infarktis.

Ka inimese keha toodab karntiini, aga kui me sööme teisi, kes seda toodavad, saame ka nende karnitiini endale.

Karnitiini leidub punases lihas. Koliini aga munas, piimas, maksas, punases lihas, kanalihas, kalalihas. Karnitiini leidub ka energiajookides, lisandites ja letsitiini lisandis.

[highlight]Karnitiin ja koliin on meile olulised, kuid lisaks sellele, et meie oma keha seda toodab, leidub karnitiini ja koliini väikestes kogustes ka puuviljades, aedviljades ja teraviljades. Sellest inimesele täiesti piisab.[/highlight]

Allikas:
NutritionFacts.org