Mis saab põllumajandusloomadest, kui kõik inimesed veganiks hakkavad?

Tükk aega tagasi teatas mulle üks tuttav, et veganid on ökoterrosistid. See oli super, et ta selle idee nii mahlakalt välja käis, sest tõepoolest, siin on asju, mida tuleb siluda.

Lubage presenteerida, esimene väide: PÕLLUMAJANDUSLOOMAD! :)

Huh, mul on sellele väitele eriliselt hea vastus olemas! Tegelt täiesti loogiline. Iga taimetoitlane ja mitte-taimetoitlane peaks sellise asjaga kursis olema.

Toitumisteaduse kõrvale jättes, on meil ju ka veel moraalsed ja keskkonnaalased küsimused. Ning ses osas on üht-teist, mida peaks kindlasti teadma.

Ökoterrorism on keskkonda hävitav teadlik käitumine. Kas ja millisel juhul võiks veganit selliseks terroristiks pidada?

Avaldan väikse sarja postitusi populaarsemate väärarusaamadega, mis nimetavad taimetoitlaseid ökoterroristideks.

Esimene väide. Väga populaarne:
Mis saab põllumajandusloomadest, kui kõik inimesed veganiks hakkavad? Need loomad ei saa ju looduses enam hakkama ja kui nad kõik vabaks lasta, oleks see kaos!

Heh, kui nüüd tõesti peaks sead lendama ja homsest on terve maailma inimesed kõik ainult taimetoitlased (ja ma pean siinkohal silmas tegelt ka toitu taimedest – piim, muna, kala ja kana pole taimetoit, kuigi paljud nii arvavad :) ), siis pääsevad miljardid elusolendid kindlast surmast. Aga tõepoolest hea küsimus, mis nendest siis edasi saab?

Põllumajandusloomad on aretatud selleks, et nad tappa ja siis ülejääk rahaks teha.
Inimene on aretanud lehma, sest kes metsikuid veiseid näinud, see teab, et tänapäevase lehmaga nad eriliselt sarnased pole. Ka sead, linnud – nad on aretuse tagajärjel ikka üsna palju abitumad kui nende vabas looduses elavad sugulased.

Aga et me oleme terve tee käinud erineva kingapaariga ja seda nüüd tähele paneme, ei tähenda, et me peaks edasi ka käima samamoodi erinevate kingadega. Sellest tähelepanemisest tekkis valik. Mis sa nüüd teed?

Kahjuks surevad paljud nendest miljarditest säästetud loomadest nagunii, sest aretatud loomad on nõrgemad ning hoiukohtades mõjutavad neid sealsed bakterid ja viirused. Kuid nad hakkavad ka paljunema.

Et ma olen siiralt veendunud, et igaühel on õigus olla vaba ja elada armastuses, liigist olenemata, siis on üheks lahenduseks loomade kaitsealad, näiteks farm sanctuary’d, mis on populaarsed juba üle maailma ja kus elavad eelkõige põllumajandustööstusest vabaks pääsenud loomad, näiteks need piimalehmad, võidusõiduhobused ja emised, kes vanaduses enam nii kasumlikud pole ja muidu tapale viidaks.

Sellist lahendust ma ei näe, kus inimesel oma osa pole.
Sest ka loomakaitsealadel tuleb nende loomade eest mingil määral siiski hoolitseda, neil silma peal hoida. Sest see, kus nad praegu omadega on, on meie töö. Seega on meie asi vaadata, kuidas seda kõike heaks teha.

Hea on see, et loomakaitsealade loomine hoiab ja toob juurde rohealasid.
Kui juba praegu on ÜRO andmetel põllumajandusloomi vähemalt kolm korda rohkem kui inimesi, siis see eeldab ikka meeletut suurt maa-ala.

Lisaks kasvatatakse suurem osa teraviljast just nendele loomadele söödaks, rääkimata veel meeletust kogusest sõnnikust, mis koos põllumajandusjääkidest tihke põhjaveega meredesse voolab ja surnud tsoone tekitab.
Seega, muidu loomasöödaks mõeldud vilja kasvualadele saab nüüd istutada metsa, puuviljapuud vmt.

Ent peame meeles, asi pole ruumis, vaid selles, kuidas me antud ruumi kasutame!
Kui võtta kõik maailmas elavad inimesed, 7,4 miljardit inimest, ja panna nad 1m² alale kõrvuti seisma, siis me mahume KÕIK ära Eestisse!
Ja mitte ainult!
Me mahume ainult Harjumaale ja Läänemaale (pindala kokku 7716 km²)! See on kreisi, aga annab perspektiivi.

Lisan siia arvutuse:
1 km² = 1 miljon m²
1 km² = 1 miljon inimest (igaüks oma ruutmeetril)
Kui inimesi on 7,4 miljardit (7400 miljonit), siis 7400 km² mahub igaüks ära.

Kuid alguse juurde tagasi
– olgem realistid, üleöö ei muutu maailma inimesed taimetoitlasteks. Pigem võib see juhtuda järk-järgult ja nii nagu järk-järgult väheneb nõudlus loomadest tehtud toodete järele, nii vähenevad järk-järgult nende read ka lautades, pannakse kinni loomamajapidamisi, koondatakse tapamajasid, teraviljakasvatajad suunavad oma tegevuse mujale jne.

Ning kogu üleminek saab toimuda rahulikult.

Voilá!