Kuidagi satub selliseid päevi viimasel ajal, mis paneb rohkem hindama oma vanemaid ja teisi samasuguseid enda ümber. Teisipäeval läks meil nii:

Hommikul varakult üles (ja ma magasin ikkagi kauem, kui pidin), Elli veel kallistas enne ja Joonas puges kaissu. Üldse ei raatsinud oma silmaklappide vahelt valgust sisse lasta (mulle meeldib pimedas magada, Taavile valges, nii et mul on siis silmaklapid).

Laisa inimese hommikusöök müsli+õunaviilud+mandlipiim ette, ise sööd jala pealt, samal ajal asju kotti kokku pannes, sest terve päev tuleb linna peal. Riidesse, hambapesud ja välja, esimesena perearstile Joonasele koolitõendit tooma.

Esikus tuli meelde, et pekki, tennistes on auk. Ja teistes ka! Vihmaga nagu pole mõtet selliseid panna. :) Garderoobist leidsin kiirelt vanad adidased ja tõmbasin jalga.
Juuksed olid sellised, et no oleks pidanud dušši alla minema, aga ma tõesti ei viitsinud, pole nii hull ka nagunii, poole ööni tegin tööasju, sry, no way, nokamütsi panen hoopis pähe! :P Aga silmad joonistasin see-eest ilusaks ja huuleläiget panin ka! :D

Arsti juures pärast lapsed mängisid mängutoas. Samal ajal, kui Elli mulle Barbi raamatut näitas, sain ühe silmaga ära lugeda arsti toitumisraamatust huvitava osa trüptofaanist ja serotoniinist. Kirjad ja sõnumid piiksuvad telefonis, ma nagu registreerin need ära, aga kõigile vastata ei jõua. Joonas harjutas äraminnes käsipuult laskumist – päris tublilt tuleb juba!

Siit edasi trolli peale linna, kohtumisele Korea misjonäridega. Elli avastas trollipeatuses, et kui pea alla kallutada ja siis peavõru tagantpoolt pähe panna, jäävad juuksed nagu lõvi lakk. :)
Tee peal proovis Joonas uusi kummikuid ja no ofcourse sokid said kohe päeva alguses märjaks. ;)
Söögiplatsi peatuses meenus, et enam Söögiplatsi pole, on KesKus ja see koht just like’is FBs banaanisaart, huvitav, pakuvad nad seal siis taimetoitu? Jep, pakuvad. Võtsime testiks ühe kikerherne burksi, väga okei, veits kallis (6,5), muidu ok.

Siit hüplesime (nii on lõbusam ju) Solarise Apollosse, kus Amy ja Kate juba ootasid. Nendega ma kohtusin jumalast suvalt u kuu tagasi, tutvustavad mulle oma religiooni ja ma siis kuulan, võtan selle, mis mulle huvitav kaasa. Et Amy läheb esmaspäeval Koreasse tagasi, siis me ei saanud sealt üldse minema, tal pisarad silmas, muudkui nuuksub ja kallistab, kuidas sa sellise juurest ära tuled.
Ta õpetas mulle ja lastele korea keelt. Kui mina Kate’iga jutustasin, mängis tema alati lastega. Hästi tore ja armas tüdruk. Hiilib mulle külje alla ning vaatab vesiste silmadega. Lõpuks tuli koreakaid veel ja lapsed muudkui leidsid uusi asju, mida võiks osta (ja mida üldse vaja pole) – proovi seal kolmel rindel sebida – lapsed uute asjadega, uued koreakad ja nuuksuv Amy. Kallistamine aitas. Kõigiga! :)

Saime tulema viis minutit enne hambaarsti aega, mis oli Nordea majas. Joonasel tuli tee peal trots peale, ta ei viitsinud enam kõndida. Nojah, seisime siis korraks… Tammsaare kuju juures kogunesid just tiinekad ning me jäime neid vaatama nagu loomaaias, kiljusid ja karjusid, hüppasid ringi oma suurte üleujutavate emotsioonidega – jeerum, üldse ei igatse seda aega! :P
Ja kui Elli leiutas Viru Hotelli ees mängu, et käime ainult äärekividel, läks juba kiirelt.
Nordea majas on üks jube kuri valvurimutt, täna ka sõimas, et lasete lastel keerdukse vahele minna ja Joonasel jäigi ta kurja pilgu peale kohe jalg sinna vahele. Naeratasin talle laialt ja lükkasin lapsed ta silma alt minema lifti, Joonasel nutt kurgus. Aga selle saime liftis korda.
Hambaarst vaatas laste hambad üle, puhastas kus vaja, lapsed pidasid vastu, polnudki nagu hull. Ma ise tahtsin pigem igaks juhuks kätt pigistada. :)

Elli teatas ooteruumis, et tal on vaja üks pilt joonistada. Joonas pani klapid pähe ja hakkas muusikat kuulama ning mina jäin seal diivanil tukastama. Tõmbasin mütsi noka alla ja vajusin suure rahuga, siuke uni tuli peale, kell oli neli läbi. Vahepeal silmanurgast vaatasin, kas Elli veel joonistab.
Ükshetk sai valmis – joonistas mind – tulnukaprintsess päikese ja kuu vahel! Ausalt, on küll tulnuka tunne vahepeal! :D Ta alati joonistab mind päeva ja öö vahel, alati printsessina. Seekord said kuidagi teravad hambad! :D
Ema helistas, aga et Ellil oli just pissihäda, siis mul tuli alles 21h meelde, et lubasin talle tagasi helistada!

Et varsti tuleb vanaemaga kohtumine ja vaja veel õelapsele homseks sünnipäe kink leida, tuli liikuma hakata. Viru Keskuses tahtsin Apothekas B-vitamiine vaadata, sest inimesed kirjutavad ja küsivad, millist B12 võtta ja ma üldse ei tea, kas metüülkobalamiin siin väga popp on (see on tsüaanokobalamiinist vähem mürgisem). Üks Soome oma oli. Juba vanaema helistas, et on kohal, lootsin talle Rahva Raamatust ristsõnad võtta, aga ei jõudnudki nii kaugele.
Lapsed läksid Koolilaadale mängima ja vanaemaga istusin Wayne’s Cafee’sse jutustama. Ta tõi meile reisilt vene šokolaadi, sai elust rääkida, meestest, suhetest, tervisest…
Ise peale selle šoksi ja õuna midagi süüa ei tahagi. Lapsed tulid mängu vahel šokolaadis jõhvikad ja puuvilju sööma.
Vanaema läks siit edasi Tallinna Ülikooli Karu tn ühikasse öövalvesse, meie otsisime vetsu, lastel pissihäda. Läksime Viru Hotelli, seal on normaalsem ja tagasitulles lasime tagumikkude peal trepist alla! Nii lahedad mõtted tulevad lastel.

Joonasele vaatasime Sportlandist tenniseid ja siis Rahva Raamatusse, kust oli ju kindlasti vaja saada värvimisraamat, mida pidi korralikult kaua valima.
Mina tukastasin jälle käsi põsel noka varjus, kuni üks (justkui parukaga) vanadaam järsku käratas “mis te lasete oma lastel siin ronida!”
WTF? Ehmatasin üles, kontrollisin olukorra üle – Joonas ja Elli lõbutsevad laial diivanil, jalanõusid jalas pole – ja teatasin vanadaamile “te võiks ka ju vahel nii lõbutseda?!” See oli talle vist piisavalt sürr, et ta krimpsutas nina ja vahtis oma linnuraamatut edasi.

Chekkasin meile bussiaja, ajasin lapsed ja asjad kokku ning jalutasime Foorumi juurde, sealt läheb nr 3 meie kodule väga lähedale. Elli õppis mõni aeg tagasi ise eskalaatorist sõitma (ta enne veits pelgas), nüüd võtab hoogu, et laia naeratusega ise trepile astuda.
Joonas arutas tee peal, et ta tahab kindlasti homme kõrvaklappe osta. Ja mina mõtlen peas, et jeerum, mul on vaja homseks mingi kook veel teha, sünnipäev on juba hommikul. Ja siis kook 1. septembri õhtuseks tähistamiseks… Millal ma seda veel jõuan?

Jõudsime 20h30 koju, kartulid sain valmis 21h15. Pannile sügavkülmast kukeseened sibulaga sulama, kapsasalat kaussi…

Elli panin kingikotti valima, Joonase kaarti tegema.
Sama ajal, kui toit valmis klimberdasin Claydermani ja vaatasin, et lambikuppel on katki, peaks uue tooma… Imekombel sain täitsa rahulikult ühele oma loole klaveriseade teha. Ja nii armas, et lastel mu lood kummitavad! :D

Aaa! Kui kotist asju välja tõstsin tuli Joonas 50 eurosega ja küsis, et miks mul raha tennise sees on? Hahahaa! :D :D :D Tegelt ka? Et mul kaks paari tenniseid läks äraviskamisele võtsin garderoobist mingid vanad adidased, mida ma pole aastaid kandnud. Miks ma sinna 50 € olin pannud who knows, aga leida oli küll äge! Terve päeva käisin sull jala all? Sellega ma lähen toon uued Conversed! :P

Taavi laekus trennist 22h, sõi, pani lapsed magama ja läks ise ka.

Nüüd mul vannivesi jookseb ja Olivia Ong’i chill muss on kõrvas. See dušš poleks mind hommikul aidanud, sest teha on palju rohkem: pediküür, maniküür, depileerimine, näomaskid, kehakoorimine… Nii et mul on ööSpa. Olgu kasvõi öösel, ma ilma ka ei saa…

Ja homme samamoodi. Neljapäeval ka. Selle kooli asjaga ma ei tea, kas ma reede võtan täitsa endale… Aga perega koos tahaks aega veeta, no et mees ka. Mitte, et jooksed lastega linnapeal ja ostad tolmuimejakotti, lambikupleid, kooliasju – seda tegime ka üleeile, jah… Mis ajal siin veel romantiline jõuad olla? Ja kõiki neid asju teed kontsades, kleidiga ja kauni maniküüriga? No ega see ka õnnestub, aga seekord küll mitte! :P

Superemmed (ja -issid)! I feel you! Respect ja sügav kummardus. Meil on õnneks super kaaslased alati kõrval – lastega saab palju nalja ning päevad on nende säravate silmade ja õrnade kallidega palju ilusamad.

Kui see oleks mu viimane päev, ma ei muudaks suurt midagi. Mida iganes ma teen, kui õnnestub kaasata ka Elli ja Joonas, siis on asi palju lõbusam. Homme pidi ilus ilm olema. Homme ma tahan mängida! :D

xoxo