Eesti Arsti ajakirjas ilmus teaduslik selgitus rinnapiima mõjust nii lapsele kui emale. Siin on raudselt asju, mida sa ei teadnud. Ja iga uue teadmisega tõuseb imetlus elu korrapärasusest – kõigel on oma koht.

Ka Eesti Arsti artiklis soovitatakse anda lapsele esimesel poolel aastal ainult rinnapiima ning võimalusel kauemgi. Maailma Tervishoiuorganistatsioon soovitab anda rinnapiima kindlasti kahel esimesel eluaastal. Siit kerkib muidugi küsimus, miks lasevad sünnitusmajade juhid hoida üleval plakateid kunstpiimast?

Huvitaval kombel selgub artiklis kusjuures, et haiglakeskkond ja sünnituse kulg mõjutavad rinnapiimasisaldust. See omakorda paneb rohkem mõtlema meelidiva, rahuliku, kindlust ja armastust loova keskkonna olulisusele.

Artikli autorid Maris Niibek, Annabel Kongi, nende juhendaja Kadri Haller-Kikkatalo:

Inimese rinnapiim on oma koostiselt unikaalne, kuna sisaldab aineid, mis on vajalikud imiku esmaseks üsaväliseks kasvuks ja arenguks. Mitmekülgne süsivesikute, rasvhapete ja valkude kombinatsioon muudab rinnapiima imikule parimaks toitainete allikaks. Vastsündinu immuunsüsteemi kujunemise seisukohalt on olulised rinnapiima mikro- bioota ning antikehad, tsütokiinid ja mitmed ensüümid. Seetõttu on soovitatav toita imikut rinnapiimaga vähemalt esimesed 6 elukuud ja võimaluse korral ka edaspidi, tutvustades samal ajal lapsele tavatoitu.

Rinnapiima tootmist rinnanäärmes nimetatatakse laktatsiooniks, mille käigus toimub ka rinnanäärme lõplik küpsemine. Laktatsioonitsüklis eristatakse kahte staadiumit: I ja II laktogeneesi.
Esimesene staadium algab juba puberteedieas, mil toimub rinnanäärme alveooli epiteelirakkude diferentseerumine sekretoorse aktiivsusega laktotsüütideks. Östrogeeni, kasvuhormooni (growth hormone, GH), insuliinisarnase kasvufaktor 1 (insulin-like growth factor-1, IGF-1) ning epidermaalse kasvufaktori (epidermal growth factor, EGF) toimel näärmejuhad pikenevad.

Laktatsioonitsükli teise staadiumi käivitab progesteroonitaseme järsk langus, kuid pärast sünnitust alustab protsessi prolaktiini jätkuvalt kõrge tase. Tõusev prolaktiinitase koos IGF-1 ning glükokortikoidide toimega säilitab piimaproduktsiooni kogu imetamise perioodi jooksul.

Ternespiim, üleminekupiim ja küps rinnapiim

Esimest sekreteeritavat piima, mis väljub piimanäärmest keskmiselt 3.–5. päeval pärast sünnitust, nimetatakse kolostrumiks ehk ternespiimaks. Ternes- piima biokeemiline ja rakuline koostis on suunatud eelkõige vastsündinu immuunsüsteemi regulatsiooniks kokkupuutes võõrantigeenidega, sealhulgas erinevate haigustekitajatega. Ternespiim sisaldab rohkesti immunoglobuliine (Ig), laktoferriini, oligosahhariide, kasvufaktoreid, aga ka immuunrakke.

3.–14. päeval pärast sünnitust toodetud üleminekupiim sisaldab rohkesti lipiide, laktoosi ning erinevaid vitamiine. Rinnapiima, mida toodetakse 2. nädalast pärast sünnitust, nimetatakse küpseks rinnapiimaks.

Küpse rinnapiima energeetiline väärtus on keskmiselt 67,7 kcal/dl ning sisaldab 6,2 g/dl süsivesikuid, 1,6 g/dl valke ning 4,1 g/dl rasvu.

Naistel, kellel lapsed on sündinud enneaegselt, on rinnapiima toiteväärtus suurem, et oleks tagatud kõik toitained enneaegse vastsündinu kiireks kasvuks ja arenguks.

Rinnapiima kogus esimestel päevadel on umbes 400 ml päevas, see suureneb aja jooksul – näiteks 8 nädalat pärast sünnitust on piima kogus juba ligikaudu 1000 ml päevas.

RINNAPIIMA VALGULINE KOOSTIS

Rinnapiima põhilised valgud on kaseiin, alfa-laktalbumiin, laktoferriin, sekretoorne IgA (sIgA), lüsosüüm ning albumiin.
Alfa-laktalbumiin on imiku jaoks oluline toit aine, sisaldades suures hulgas asendamatuid aminohappeid, eriti trüptofaani, lüsiini ning tsüsteiini. Samuti soodustab see mineraalainete imendumist vastsündinu seedetraktis ning mõjutab soole mikrofloorat.

Laktoferriinil on tugev antimikroobne toime nii grampositiivsete ja gramnegatiivsete bakterite kui ka seente, viiruste ning parasiitide vastu.
Laktoferriin seob põletikukoldes mikroorganismide elutegevuseks vajalikku rauda, seeläbi piirates mikroorganismide toitainete kättesaadavust, kasvu ning virulentsusfaktorite ekspressiooni.

Lüsosüüm on bakteriolüütiline ensüüm, mis toimib põhiliselt grampositiivsete bakterite peptidoglükaankihile, mille tulemusena häirub bakteriraku osmootne tasakaal ning bakter hukkub.
Rinnapiimas eksisteerivad Bifidobacterium bifidum’i ja B. longum’i tüved on resistentsed rinnapiima lüsosoomi suhtes, mistõttu mõjutab lüsosüüm vaid teatud bakteritüvede kasvu imiku sooles ning soodustab imikule vajaliku mikrobioomi kujunemist.

Rinnapiim sisaldab lisaks lüsosüümile veel teisigi ensüüme nagu amülaas, katalaas, peroksüdaas, lipaas, ksantiini oksüdaas, happeline fosfataas, mis kõik aitavad imikul rinnapiima seedida.

RINNAPIIMA SÜSIVESIKUD

Rinnapiima põhilised süsivesikud on laktoos ja mitmed oligosahhariidid. Monosahhariide, nagu glükoosi, galaktoosi, fruktoosi ja siaalhapeet, leidub rinnapiimas suhteliselt vähe.

Rinnapiima oligosahhariidid on olulised prebiootikumid imiku mao- ja sooletrakti limaskesta mikrobioomi kujunemiseks. Oligosahhariidid taluvad hästi mao happelist pH-d, on resistentsed hüdrolüütiliste ensüümide suhtes ega imendu soole limaskestas, mistõttu nad jõuavad suhteliselt suures kontsenstratsioonis peen- ja jämesoolde.
Prebiootikumidena soodustavad oligosahhariidid imikule vajalike bakterite – nagu näiteks Bifidobacterium infantis’e ja B. bifidum’i – kasvu, suurendades seeläbi konkurentsi toitainete kättesaadavusele ning pidurdades patogeensete bakterite aktiivsust.

Rinnapiima oligosahhariidid vähendavad otseselt mikroorganismide põhjustatud infektsioone, takistades nende organismide kinnitumist soole limaskesta epiteelile.

Rinnapiima saavatel lastel on väiksem tõenäosus haigestuda Streptococcus pneumoniae, Pseudomonas aeruginosa või Haemophilus influenzae põhjustatud infektsioonidesse.

Näiteks omistatakse kaitsvat toimet nekrotiseeriva enterokoliidi (NEK) eest rinnapiima oligosahhariididele. Nimelt on rinnapiima saavatel lastel 6–10% väiksem tõenäosus haigestuda NEKsse kui lastel, kes saavad kunstlikult valmistatud piimasegu. Samuti on sialüleeritud oligosahhariididel võime ennetada allergia tekkimist, mida on näidatud IL-4 produktsiooni inhibeerivas võimes pähkliallergiaga patsientidel.

RINNAPIIMA RASVHAPPED

Rinnapiima lipiidid on imikule oluliseks energia ja asendamatute rasvhapete allikaks ning mängivad rolli sobiva keskkonna loomisel rasvlahustuvatele vitamiinidele.

Asendamatutest rasvhapetest sünteesitakse imiku organismis pika ahelaga polüküllastumata rasvhapped (long-chain polyunsaturated fatty acids, LCPUFA), millest olulisemad on eikosapentaeenhape (eicosa- pentaenoic acid, EPA), dokosaheksaeenhape (docosahexaenoic acid, DHA) ning arahhidoonhape (arachidonic acid, AA).

LCPUFA kontsentratsioon on suurim ternespiimas, eriti enneaegsete laste emade rinnapiimas, sest vastsündinu AA ja DHA vajadus on suurem, kui suudab tagada imiku enda organismi sünteesivõime.

Keskmise ahelaga küllastunud rasvhapete (medium-chain saturated fatty acids, MCSFA) kontsentratsioon on suurim enneaegsete laste emade rinnapiimas ja seda esimese 15 päeva jooksul. MCSFAd imenduvad kergesti vastsündinu seedetraktis ning soodustavad aminohapete ja mineraalide imendumist.

Rasvhapete osakaalu rinnapiimas mõjutab naise toitumine raseduse ning laktatsiooni ajal.

RINNAPIIMA MIKROBIOOM

Rinnapiim on peamiseks imiku mao- ja sooletrakti bakterite allikaks pärast sünnitust ning sel mikrobioomil on oluline roll seedetrakti koloniseerimisel lapse esimestel elukuudel.

Kontaminatsiooni hüpoteesi kohaselt satuvad bakterid rinnapiima ema nahalt või imiku suuõõnest imetamise ajal. Migratsiooni hüpoteesi järgi on ema soole mõningad bakterid võimelised endogeenselt migreeruma rinnanäärmesse ning sealt piima koostisse.
Siiski pole täpselt teada, mis mehhanismi kaudu läbivad bakterid soole epiteeli ja väldivad immuunsüsteemi vastust. Arvatakse, et oluline roll võib olla dendriitrakkudel (immuunsüsteemi ühed peamised antigeeni esitavad rakud), mis on võimelised oma jätketega soole valendikust baktereid haarama ja kandma neid rinnanäärmesse. Selles protsessis võib olla oluline roll progesteroonil, mis kaitseb baktereid fagotsütoosi eest.

Rinnapiima bakterid tagavad imiku soole normaalse funktsioneerimise, kaitsevad infektsioonide eest ning aitavad kaasa immuunsüsteemi arengule ja küpsemisele. Hilinenud bakteriaalne kolonisatsioon ning mao- ja sooletrakti ebaküpsus võivad oluliselt suurendada imiku vastuvõtlikkust erinevatele infektsioonidele.

Rinnapiima mikrobioomi mõjutavad nii gestatsiooniaeg sünnitusel, sünnitusviisist tingitud protseduurid kui ka laktatsiooniperiood.

Bifidobacterium’i perekonna bakterite hulk on oluliselt suurem õigel ajal sünnitanud naiste rinnapiimas võrreldes enneaegselt sünnitanud naiste rinnapiimaga.

Keisrilõike teel sündinud laste emade rinnapiimas on bakterite üldine – eriti aga Streptococcus’e perekonna bakterite – hulk suurem kui vaginaalsel teel sünnitanud naiste rinnapiimas. Samas ei ole erinevust imikule oluliste Bifidobacterium’i perekonna bakterite hulgas.

Seetõttu võib arvata, et haigla keskkonnal oma unikaalse bakteriaalse kooslusega ja operatiivse sünnituse juurde kuuluvaga (infektsioon ja vajadus antibak- teriaalse ravi järele, pikem aeg laktatsiooni tekkeks ning pikem aeg haiglas viibimiseks) on oluline roll ka ema rinnapiima bakteriaalse koosluse kujundamisel.

RINNAPIIMA RAKULISED KOMPONENDID

Leukotsüüdid moodustavad märkimisväärse hulga rinnapiima rakkude koguhulgast, kuid nende rakkude profiil sõltub laktatsioonietapist ning nii ema kui ka lapse tervislikust seisundist.

Ternespiimas moodustavad leukotsüüdid 13–70% kogu rakkude hulgast. Küpses rinnapiimas väheneb leukotsüütide hulk märgatavalt, moodustades 0–2% rakkude koguhulgast. Rinnapiimas leidub nii granulotsüüte kui ka mononukleaarseid leukotsüüte: lümfotsüüte, monotsüüte ja makrofaage.

Enamik rinnapiima leukotsüütidest on aktiivsed, liikumis- ja funktsioonivõimelised ning pakuvad imiku organismis aktiivset kaitset haigustekitajate eest. Samuti kaitsevad need rinnanääret infektsioonide eest. Kui imikul tekib infektsioon, suureneb rinnapiima leukotsüütide ja makrofaagide hulk. Lapse paranemisel väheneb nende hulk märgatavalt.

Lisaks immuunsüsteemi rakkudele sisaldab rinnapiim veel pluripotentseid tüvirakke (human breast stem cells, hBSCs) ning transkriptsioonifaktoreid.

Sarnaselt leukotsüütidega võivad ka hBSCs-d siseneda vereringesse ning kanduda erinevatesse elunditesse, mida tuntakse ema mikrokimerismina vastsündinul.

Sellised lapse kudedesse püsima jäänud kimeersed ema rakud on eelkõige kasulik nähtus, aidates kaasa kudede homöostaasile, paranemisele või regeneratsioonile, kuid võivad olla ka aluseks hilisemate autoimmuunhaiguste tekkele.

Lisaks rakkudele on uuritud ka rakukomponentide sisaldust rinnapiimas ning on leitud, et rinnapiim sisaldab rohkesti rakuvälist messenger-RNAd (mRNA) ning mikroRNA-d. Rinnapiima mRNA kantakse imikule mikrovesiikulites, mis sisenevad imiku rakkudesse, kus need transkribeeritakse, täiendades imiku rakkude funktsioone. Samamoodi kantakse ka rinnapiimas olevad mikroRNA-d mikrovesiikulite vahendusel lapsele, mis taas lapse keharakkudesse sisenedes reguleerivad imiku geenide ekspressiooni epigeneegiliselt.

ANTIKEHAD

Rinnapiim sisaldab kõige enam sIgA-tüüpi antikehi, millel on haigustekitajate vastane kaitse limaskestadel. Rinnapiima sIgA-d on ema läbipõetud haiguste tekitajate suhtes spetsiifilised.

Lapse kaitse seisukohalt on rinnapiimas olev sIgA kõige olulisem just vahetult pärast sündi kuni esimese elukuu lõpuni, mil vastsündinu ei ole veel suuteline sIgA-d olulisel määral tootma.

Enamik rinnapiima IgG-tüüpi antikehadest pärineb ema vereseerumist, mille on tootnud ema B-rakud. Sattunud rinnapiimaga vastsündinu soole valendikku, transporditakse IgG retseptori vahendusel imiku vereringesse, et tagada süsteemset kaitset erinevate ema haigustekitajate vastu.

Erinevalt vastsündinu võimetusest toota sIgA-d oma sooletrakti limaskestale on vastsündinu võimeline IgM- tüüpi antikehi tootma juba looteeast alates.

KOKKUVÕTTEKS

Rinnapiim on hädavajalik nii vastsündinu kui ka tema immuunsüsteemi kasvuks ja arenguks võõrantigeeniderohkes üsavälises elus. Rinnapiim sisaldab täiuslikku kombinatsiooni valkudest, rasvhapetest, süsivesikutest, mis muudavad rinnapiima lapsele parimaks toitainete allikaks. Rinnapiima antikehad, tsütokiinid, erinevad ensüümid, sh lüsosüüm, makro-molekulid, sh laktoferriin, ning erinevad elusrakud on vastsündinule äärmiselt vajalikud, et infektsioonidega võidelda. Samuti osalevad vastsündinu immuunsüsteemi kujundamises rinnapiimas leiduvad mikroobid.

Allikas:
Eesti Arst