Futuroloog Rolf Jensen: “Tulevikutoode peab mõjuma esimesena südamele, siis ajule!”
„Asenda toode ja teenindus sõnadega unistus ja emotsioon”, soovitab Rolf Jensen, Põhjamaades hinnatud ja maailmakuulus futuroloog. Rolf ennustas juba 10 aastat tagasi, et tulevikus saab senisest märksa tähtsamaks väikefirma ja emotsionaalne toode.
Jensen on kindel, et praegu on parim aeg keskenduda väiksematele ja personaalsematele ettevõtmistele. „Lähitulevikus muutub senisest olulisemaks ettevõttele sotsiaalse võrgustiku loomine ja personaalne suhtlemine kliendiga. Kaovad pealiskaudsed brändid ning esile kerkivad väärtustel põhinevad ettevõtted – inimesed ootavad ausat lugu, mis läheb südamesse,” ennustas Rolf 10 aastat tagasi Ülemiste City’s antud seminaril.
Muheda olemisega tulevikuuurija Rolf Jensen võlub oma vaikse tagasihoidlikkusega. Kuid selle taga kumab salapära, millele lisab põnevust tema silmist õhkav rahulik teadmine. Tulevikust. On üsna kindel, et Rolf Jensen teab midagi, mida meie ei tea ja on üsna tõenäoline, et ta oskab tänaseid sündmusi paremini tulevikuga siduda. Just see teebki ta intrigeerivaks.
“Just kirglikkus ja aus emotsionaalsus on futuroloogi sõnul kõige olulisemad. Suured ettevõtted detsentraliseeruvad, seetõttu on palju väiksemat sorti firmasid, mida omavad aga suured tegijad.”
Ta toob näiteks kosmeetikagigandi L’Oreal, mis juba aastaid tagasi omastas väikese ja personaalse The Body Shop’i.
Jensen on veendumusel, et tõeliselt hea toode saab olla ainult tarbijate poolt loodud. „Senini on üks tähelepanuväärsemaid innovatsioone Wikipedia, mis alustas ekspertide kirjutatud online-entsüklopeediana. Kuna see ei töötanud, pöörati kogu kontseptsioon ümber ning sellest sai kliendi loodud toode, mis on tänaseks maailmakuulus!” jagab Jensen näiteid.
Emotsionaalsed munad
Kogenud jutuvestjana oskab Jensen heast loost lugu pidada ning räägib seiga munadest: „Ütleme, et muna maksab Taanis 75 senti. Põhja-Taanis on talu, kust saab mune osta ja kui sa sealt mune tahad, tuleb ise kohale minna. Sa pead kanalasse ise sisse minema, astuma kana juurde ja paluma tal püsti tõusta, et saaksid muna kätte. Sa võid kana isegi nimepidi kõnetada. Siin maksab muna samuti 75 senti, kuid muna ise maksab tegelikult 25 senti ja lugu on 50 senti, lisaks veel sõidukulu. Nii et me maksame isegi rohkem ise võetud muna eest, sest see on emotsionaalne toode. Muna pole hinna juures üldsegi peamine. Põhiline on maakoha romantiline aura, loomade heaolu, „lugu” ja isiklik aspekt,” jutustab futuroloog.
„Enamus tarbimisotsuseid tehakse emotsionaalselt, mittematerialistlikust ajendist lähtuvalt. Tulevikutooted peavad mõjuma esimesena meie südamele, siis ajule,” kirjutab Jensen Fontese poolt ka eesti keelde tõlgitud laineid löönud raamatus „Unelmate ühiskond”.
Mis edasi saab?
22 aastat tagasi rääkis Rolf Jensen ühel Kopenhaagenis peetud seminaril ärikeskkonnast ja infoühiskonnast, kui keegi osaleja küsis „aga mis tuleb pärast infoühiskonda?”.
See küsimus sillutas futuroloogile tee tuleviku ühiskonna juurde ning algselt magamata öid põhjustanud mõte teenis ennast tasa. „Alguses ma vastasin, et võib olla kestab infoühiskond igavesti. Selle vastusega läksime kõik koju. Aga mina panin oma mõtlemise mütsi pähe ja hakkasin asja arutama. Ja nüüd teavad selle arutluse tulemust juba paljud,” naerab Jensen, ta kiidab Mark Twain´i, kes on öelnud: „Ma olen tulevikust väga huvitatud, sest plaanin selles veeta kogu oma ülejäänud elu”. Henry Ford´i peab Rolf Jensen industriaalühiskonna ikooniks. Informatsiooniajastu ikoon on muidugi Bill Gates ning unistuste ühiskonna ikoon võiks tema silmis olla näiteks Steven Spielberg, sest see mees on lihtsalt nii hea jutuvestja.
Perspektiivikad turud
Jensen jaotab turu viieks segmendiks. Võtame näiteks turuosa, mis müüb armastust ja koosolemise tunnet. „Mis te arvate, mis on Walt Disney edu saladus?” küsib Jensen silmad särades, „see on idee pereõnnest,” pakub ta kohe vastuseks. „Selle segmendi heaks näiteks on täiskasvanud koera söök. Võid oma 11-aastasele koerale ka tavalist koeratoitu osta, aga kui tahad näidata kui väga sa oma koerast hoolid, siis maksad veidi rohkem ja ostad täiskasvanud koera toitu.
Firma, kes sellist toitu teeb, on avastanud, et asi pole söögis, vaid hoolimises. Ja hoolimist saab turustada!”
Kes-ma-olen turg on üles ehitatud elustiilile ja tunnustusele. „On üsna selge, et riietumine saab järjest olulisemaks, sest see võimaldab meil ennast kõige ilmsemalt väljendada. Ralph Lauren, Cartier, kõik suured disainerid kuuluvad siia. Kusjuures disainerite puhul on tegemist personaalse ja selgelt suunitletud tootega, mis tõotab tulevikus veel suuremat edu.”
Retro-turu aluseks on meelerahu ja selle kontrollimine. Jensen kirjeldab aastat 1910, kui kõik oli rahulik, tundsime oma sõpru ja naabreid, väärtused olid paigas. „On näha, et seda aspekti rõhutab näiteks autotööstus – Volkswagen Põrnikas, Chrysler´i PT Cruiser,” loetleb ta.
Väga tugeva jõuga on veendumuste ja põhimõtete turg, kuhu kuuluvad poliitikud, Amnesty International, Greenpeace. Inimesed ostavad ökotooteid, kuna see väljendab nende veendumusi ja põhimõtteid. „Sa võid minna supermarketisse ja öelda, et sa ei taha seda kohvi osta, kuna selle tootja kasutab kohviubade korjamisel lapstööjõudu. Ja seee jääb supermarketi valida, kas ta võtab sind kuulda või mitte. Ent väikesed poed on sunnitud lähtuma esimesena kliendist, sest emotsioon, millisena poodi ja selle tooteid tunnetatakse otsustab ka poe kasumi.”
Graafiline disain ühiskonna kujundajana
Kuidas me maailma tunnetame? Eks ikka meeltega. Nägemine on seejuures üks olulisim meel, kuna ajus on nähtud pildi dešifreerimiseks kasutuses suured ressursid. „Kas me unistame sõnades või piltides?” küsib Jensen kavalalt. Olen kindel, et eks ikka piltides. Ja nii ongi. „Ka ametinimetused ja ettevõte üldisena mõjuvad ju tegelikult emotsionaalselt. Asi pole tootearenduses, vaid oma loo arendamises,” jagab tuleviku-uurija tarkusi.
Justnagu oma juttu ja omapärast keskkonda, vajab iga firma ka oma sõnumikandjat. See on see inimene, kes tutvustab sinu sõnumit maailmale, töötab firma kuvandi loomisel, aitab inimestel sind mõista. Jensen on veendumusel, et klientidest peaks kasvatama sõnumikandjaid, ka ettevõtte töötajad peaks olema nö oma toote fännid. „Kui mul tuleb joogijanu, siis mõtlen esimesena Coca-Colale, selles asi ongi!”
***
Rolf Jenseni targa äri retsept:
• Palka kirglikke inimesi.
• Keskendu pigem väärtustele kui hierarhiale.
• Iga klient on eriline, kohtle teda vastavalt.
• Kaasa kliendid näiteks tootearendusse ja rahulolu uuringutesse – loo oma brändi saadikud.
• Loo „oma lugu”, mis on aus, sisaldab konflikti ja tekitab tugevaid tundeid (justnagu hea film).
• Asenda „toode” ja „teenindus” sõnadega „unistus” ja „emotsioon”.
Tuleviku turud:
• Seikluste ja kogemuste turg
• Koosolemise, sõpruse ja armastuse turg
• „Kes ma olen” turg ehk elustiil, tunnustus
• Meelerahu turg
• Tõekspidamiste ja veendumuste turg
***
Rolf Jensen on Kopenhaageni Tuleviku Uuringute Instituudi direktor ning maailma üks hinnatumaid tuleviku-uuringute spetsialiste. Tema aastate tagused ütlemised on tänaseks juba teostuma asunud – maailm liigub südamliku äri poole.
Tänavu veebruaris 76 aastaseks saanud Jensen asutas tulevikule pühendatud ettevõtte Dream Company 2001. aastal. Dream Company lähtub põhimõttest, et „unistus” ja „ettevõte” on tegelikult sama joone eri otsad ning elu eriaspektide integreeritus emotsionaalse aspektiga saab aina tähtsamaks. Akadeemilise hariduse poolest on mees aga politoloog, olles töötanud mitmetes ministeeriumites.
Side tulevikuga tekkis Jensenil 22 aastat tagasi, kui ta läks juhtima Kopenhaageni Tuleviku Uuringute instituuti. Täna tegeleb Rolf Jensen ettevõtete nõustamise ja koolitustega, samas on ta välja andnud ka mitmeid tulevikuühsikonda kirjeldavat raamatut. Jensen on koolitanud selliseid firmasid nagu Nordea, Soome tulevikukeskus, Brasiilia turismiministeerium, Taani energiakompanii, Veluxi, Peugeot, Carat jne.
Liisa-Indra Pajuste