19. märtsil kuulutas Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur ka Eesti levinud umbrohutõrje RoundUp’i aktiivaine glüfosaadi ametlikult võimalikuks katserogeeniks.

Vastav teade avaldati tunnustatud meditsiiniajakirjas Lancet Oncology. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur avaldas teates, et umbrohutõrje glüfosaat ning putukatõrjed malathion ja diazinon on ohtlikkuselt grupis 2A ning putukatõrjed tetrachlorvinphos ja parathion grupis 2B.
Kuigi kaks viimast põnevat ainet on Euroopa Liidus keelatud, leiavad esimesed kolm siiski kasutust. RoundUp’i saab näiteks igast tavalisest aianduspoest.

Grupis 2A on veel nt süsivesikute kuumutamisel tekkiv akrülamiid (pruun sai ja kuldsed ahjukartulid), anaboolsed steroidid, dimetüülsulfaat, pliiühendid, nitraadid ja nitritid (liha ja juustude säilitamisel tavalised), erinevad kloriidid ja etüleenid, ka UVA, UVB ja UVC kiirgus ning vinüülbromiid ja vinüülkloriid.

Glüfosaadi puhul lähtuti USA, Kanada ja Rootsi uuringutest. Tegelikult kuulutati glüfosaat hiirtel tehtud uuringu põhjal inimestele vähkitekitavaks juba 1985. aastal, kuid siis muudeti tõendite vähesuse tõttu arvamust.

Selline teade on kriitilise tähtsusega, sest 85% geneetiliselt muundatud viljadest on tehtud selliselt, et need kannataksid suurtes kogustes RoundUp’i. See tähendab, et GMOd on tavapäraselt glüfosaadiga rohkelt üle kallatud.

Tark on GMOsid mitte süüa ja soovitada sama teistele. Lisaks inimestele mõjub see laastavalt ka Maale ning mõjutab seeläbi kõiki.

Allikas:
International Agency for Research on Cancer
The Lancet