Sa seisad selle eest, millesse usud. Mina usun Maa säästmisesse ja üksteise toetamisesse. Ükshetk aga teatas mulle tuttav, et tema arvates on veganid ökoterroristid. Ilmselt on selliseid arvajaid veel. Aga jube hea, et ta nii arvas ja ütles, sest see on suurepärane teema, millest kirjutada!

Nii et ma teen väikse sarja postitusi populaarsemate väärarusaamadega, mis nimetavad taimetoitlaseid ökoterroristideks. Aga enne teeme selgeks midagi olulist:

Kõik taimetoitlased on samasugused?
Olen aastaid vegan olnud ja alles nüüd tajusin teravalt, kuidas kõiki taimetoitlasi ühte patta surutakse. Oled sa seda tundnud? Jube nõme tunne… Mõni inimene, nii kui selgub, et olen vegan, eeldab, et hakkan talle loengut pidama, vihkan kõiki lihasööjaid, ostan ainult bio ja öko märkidega asju ning olen ses vallas eriliselt artikuleeritud ja pean vajalikuks kõik kohe taimetoidu-usku kallutada. Pluss kõik ajuvaba, mis maailmas ringleb, on kindlasti mu hobiks või lemmikteemaks.
Räägi veel kasti panemisest! :)

Et oleks selge, ma räägin taimetoidust ainult siis, kui küsitakse. Või kui mu kõrvad tabavad mingi eriliselt räige väite, siis pakun tasakaalustuseks oma teadmisi antud valdkonnast.

Muidugi on neid taimetoitlasi, kes ütlevad oma arvamuse kõva sõnaga välja, kisuvad inimeste silmaklappe ja küünistavad nende arusaamisi. (Ja ei tasu arvata, et mul mingi muu teema koha pealt oma silmaklappe pole, kindlasti on.)
Ma olen ka selline olnud, küllap paljud on. See on see hetk, kus sa oled just Earthlings’i vaadanud, silmad on pisaratest udused ning sul on südames tung kõigile selgeks teha, mis maailmas toimub. Pärast mõnetist rabelemist tuleb aga väsimus ja teadmine, et justnagu minul on õigus oma teel areneda omasoodu, nii on ka teisel inimesel seesama õigus.

Ma ei pea vajalikuks kulutada energiat üksteise muutmisele. Ma tahan selle suunata oma teel käimisele ja elu tunnetamisele.

Ent! Okei on seista selle eest, kus su süda on. Ja mitte lasta teisel sinna kusta. :)

Taimetoitlased, nagu kõik teisedki inimesed, on erinevad.

Mul oli näiteks eelmisel aastal ootamatu vaidlus ühe tõsiuskse veganiga lisandite teemal. Ja seda ajal, kui ajakirjandus just taimetoitlasi materdas (see Toiduliidu Sirje, vegan vanemate ja laste teema meedias). Arvasin, et omavahel peaks me ikka kokku hoidma. Vähemus nagu oleme… Aga ei! Mõni kohe kisub tüli üles.
(Ma lihtsalt arvan, et seni, kuni on neid veganeid, kes lisandeid ei võta ega ole seepärast ka miinuses, seni ei saa väita, et kõik veganid peavad lisandeid võtma. Samas, kui on vaja, siis on vaja.)
Ega siin polegi midagi, kui et selgitad oma mõtte sõbralikult ja armastavalt ära ja kinnitad, et ma olen okei ka sellega, et sa nii arvad ja et me arvame erinevalt. Lihtsalt ei lähe õhutusega kaasa. Sest kui sa ütlesid, mis sul südames on, siis rohkem nagu polegi vaja.

Veganlus ei haara ainult loomi?
On neid, kes on taimetoitlased – nad söövad ainult taimi ja on sellega rahul. Aga on neid, kes on veganid. See on juba lai filosoofiline maailmavaade, mis kannab endas soovi elada vägivallatult. Ma arvan, et ekslik on pidada veganlust ainult loomadega seonduvaks. See on midagi palju laiemat. Veganid ei söö loomi, ei osta loomseid riideid-aksessuaare, ei käi loomatsirkuses, ei kanna karusnahka jne – aga!

Vägivallatus ju ei lõppe siin! See tähendab seda, et sa oled mõistev ka oma liigi isendite suhtes. Ja vägivallatus nii füüsilises, vaimses kui verbaalses mõttes. See tähendab, et igat moodi püüad sa juhinduda armastusest ja seda valgust endas kanda, hoida ja jagada. See aga eeldab vaimset tööd iseendaga. Ja vot see pole alati kuigi lihtne.

Sest ükshetk hüppab sulle mingi suvakas näkku ja kukub lahmima. Sinu ülesanne on siis selle kogemuse eest tänulik olla! :) No kui piisavalt palju juhtub, siis tegelt enam ei koti ja oledki tänulik, et saad oma nurki sedasi lihvida. Eks saadetakse seda, mida sul vaja on ja mida kanda jaksad.

Aga ennekõike lasub siin töö iseendaga. Näha endas mustreid, pimekohti, need andestada ja lahustada. Kui ma usaldan ennast, siis ma usaldan elu ja alles siis saan ma usaldada ka teisi. Nii et sellises vaates on veganlus iseenda ja oma olemusega leppimine ning selle armastamine. Alles siis saab armastada kõike muud.

Endast ja teistest vabaks laskmine
Siit tuleb vabaks laskmine. Igaühel on õigus anda endast parim omamoodi. Kui ma usaldan Elu üldist kulgu, usun, et kõik on millegipärast hea, siis ma ka tean, et see, mis Maal praegu toimub on vajalik. Nagu ma näen ärkamisi ja teadmisi inimestes kasvamas. See kõik on palju laiem kui taimetoitumine. See on Elu Armastamine.

Seega, ma soovitan soojalt – ARMASTA SEDA, MIS ON.

Usalda Elu. Usalda oma südant. See ei tähenda käega löömist. See tähendab, et sa ei kuluta oma imelist väge teiste muutmisele, vaid oma südame järgimisele. Tee seda, mis paneb su särama, ela nii nagu sa õigeks pead ja tee seda täiega. Peatselt avastad, et müürid su ees avanevad ning inimesi hakkab iseenesest su sädelemine huvitama. Sa tõmbad ligi just õigeid tegelasi ning koos arenete tugevamaks.

Aga Sa tõmbad ligi ka erisusi, sest nii toimub areng. See annab võimaluse välja selgitada oma tõekspidamised ja neid lihvida. Ning selle eest saab ju ainult tänulik olla.

See on südame avardumine.

Seega, pole vaja peale käia, aga okei on seista selle eest, kus su süda on. Ja mitte lasta teisel sinna kusta.

Aga miks siis on veganlus mõne arvates ökoterrorism? Esimene väide. Väga populaarne:
1. Mis saab põllumajandusloomadest, kui kõik inimesed veganiks hakkavad? Need loomad ei saa ju looduses enam hakkama ja kui nad kõik vabaks lasta, oleks see kaos!

Sellest hiljem.

Sest praegu ma lähen klubisse Retro Peole. Ja hommikul Kalju Babtisti Kogudusse sealse imeliselt filosoofilise pastori kõnet kuulama. Ja tõenäoliselt loen palve ja laulan nende laule.

Seejuures, lähen pittu omnivooriga, kes on imeline naine. Lähen kirikusse, olemata seejuures religioosne usklik. Kuulan seal pastorit, kellega mu maailmavaade otseselt ei ühti, aga kes on imeliselt sädeleva energiaga ja teeb imelisi asju (Toidupank). Ja laulan laule ning loen palveid, mis poleks vb mu esimene valik.
Miks?
Armastus. Koostunne. Kaastunne. Elu erisuste nautimine.
Ma armastan neid kohti ja inimesi. Nad kannavad oma tegemistes armastust. Ja mina armastan vaadata elu väljendumist erinevatel tasanditel! Armastan, et mul on võimalus kogeda seda läbi teiste inimeste.

P.S.
Siin pildil on Kelly USAst, mina Eestist ja Cindy Guadeloupe’ist. Me jalutame Lyon’is. See oli 2005, kui Eesti Euroopa Liitu astus ja me sel teemal mööda Prantsusmaad väitlemas käisime. Meist said, olenemata erisustest, selle reisi ajal parimad sõbrad.

Armastust & Koos-tunnet!

Liisa-Indra