Pea 2 miljonil Euroopa Liidus sündinud beebil on suure tõenäosusega kehas WHO ja ELi ohutuspiirist suurem kogus metüülelavhõbedat.

Euroopa Liidus (EL) sünnib iga aasta peaaegu 2 miljonit last, kelle metüülelavhõbeda tase kehas ületab ELis määratletud ohutut taset. 200 000 neist on see tase kõrgem ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt märgitud ohutust tasemest.
Need numbrid pärinevad äsjasest suurest uuringust, kus võeti naiste ja nende laste juukseproove (1875 lapsed-emad 17 riigist) ja uuriti nende elustiili (6820 8 riigist). Selgus, et suurim elavhõbedasaastatus on Lõuna-Euroopa naistel ja vähim neil, kes elavad Ida-Euroopas. Nii et jeei, põhjus rõõmustamiseks? Hmm, siiski mitte, sest ka see madal näitaja on tegelt ikkagi üsna kõrge. (1)

Elavhõbedasaastuse piiramine säästaks ELis 700 000 IQ punkti
Elavhõbe on tugev neurotoksiin ehk närvimürk, isegi väga väike kogus võib põhjustada väga suure kahju. Eriti ohustatud on lapsed ja looted, ühelt poolt oma väikese suuruse tõttu, teisalt seepärast, et nende vere-aju barjäär on alles arenev ning nende keha pole veel täielikult valmis sellist kõva mürki kehast välja viima.
Kui elavhõbe puutub kokku alles areneva ajuga, mõjutab see aju nii tugevalt, et on selge seos elavhõbeda kokkupuute ja madalama IQga (sellest lähtuvalt ka vähema õppimisvõimega elus).
Näiteks leiti, et lapsed, kes on lootena olnud kokkupuutes suurema koguse elavhõbedaga saavad beebide ja mudilastena teistest madalamaid testitulemusi. (2)
Pakutakse, et kui konventeerida elavhõbeda mõju arenevale ajule ümber IQ punktideks, siis elavhõbedasaastuse kontrollimine säästaks igal aastal ainuüksi Euroopa Liidus 700 000 IQ punkti. Pole vaja öeldagi, et inimese ja kogukonna arengule tuleks see ainult kasuks :).

Suurimaks saastajaks amalgaamplommid
Amalgaamplommid on mujal maailmas juba ammu ohtlikuks kuulutatud ja ükski mõistlik hambaarst neid ei pane. Ka Eestis on hambaarste, kes sellega kursis on. Ent ma olen kohanud ka selliseid hambaarste, kes ütlevad, et amalgaamid on täiesti ohutud ning näitavad siis oma amalgaame – hoia sellisest hullust eemale! On selge, et elavhõbe on tal liiga palju ajuräkke hävitanud :D.
Suureks saastajaks on muidugi ka kala ja teised mereannid ning vanad vaktsiinid (uuemad sisaldavad elavhõbeda asemel allumiiniumi, mis on ka kahjulik).
Amalgaamplommidest lekkiv elavhõbe muundub metüülelavhõbedaks ja saastab:
VETT: hambapolikliinikute jäänuste ja inimese väljaheidete kaudu (amalgaamplomme peetakse reovee suurimaks elavhõbedasaaste põhjustajaks);
õHKU: laiba tuhastamise, hambakliinikute heitgaaside, põletamise kaudu;
PINNAST: prügilate, matmiste ja väetiste kaudu.

Pole mingi uus asi, et amalgaamplommid lekivad ja see jõuab nii inimese sisse kui ümbritsevasse keskkonda. Ka FDA (United States Food and Drug Administration) on seda avalikult tunnistanud. FDA 2009 raportist on kirjas (3):
“Elavhõbeda auru neurotoksilisele mõjule on eriti tundlikud väikeste laste ja loodete arenevad närvisüsteemid. Kliiniline informatsioon pikaajalise kokkupuute mõju kohta tervisele rasedatel naistel, arenevatel loodetel ja alla 6aastastel lastel, sealhulgas beebid ja rinnalapsed, puudub täielikult või on väga limiteeritud.”
Võib arvata, et amalgaam lekib iga kord kui süüa, juua, hambaid pesta… Elavhõbeda aur läbib kergelt rakumembraani.

Elavhõbeda kahjulikkust tunnistab ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon (4):
“Elavhõbe on väga mürgine ja tervisele kahjulik. Hinnanguliselt 80% sissehingatud elavhõbedaaurudest tuleb kopsudest, põhjustades kahju neerudele ja närvisüsteemile, seedekulglale, hingamiselunditele ja immuunsüsteemile. Kokkupuude suurema hulga elavhõbedaga põhjustab värisemist, kahjustunud kuulmist ja nägemist, halvatust, unetust, emotsionaalset ebastabiilsust, puudujääke raseduse ajal ning keskendumishäireid lapsepõlves.”

Rasedad ja imetavad emad peaks ootama enne kui amalgaamid eraldavad, sest nende eemaldamisel eraldub suurem kogus mürgist auru.

Kahjuks mitte veel Eestis, ent eriti USAs ja Inglismaal on väga levinud bioloogilised hambaarstid, kes on teadlikud holistilisest meditsiinist ning suudavad ja oskavad parandada hammast ka ilma plommimise ja puurimiseta (kui plommivad-puurivad, siis sõbralikumate materjalidega).

Allikad:
Mercola
(1)  Europe PubMed Central, jaanuar 2013
(2) Scientistdirect.com
(3) U.S. Food and Drug Administration
(4) WHO, Future Use of Materials for Dental Restoration