Olen enamus müügil olevatest öko-juuksevärvidest ära proovinud ja täielikult veendunud, et hennale küll vastu ei saa :).
Väga kerge on vastutus oma õlult ära veeretada, minna mahepoodi või Kaubamaja “looduslike” juuksevärvide riiuli ette ja lihtsalt valida midagi. Kõik on ju öko ja puhas ja keemiavaba? Hmm, see on ainult illusioon, mille turundus on inimestele pähe pannud. Tasub lugeda hoolikalt selliste juuksevärvide koostisosi, siis on selge, et need pole väga mahedad või looduse suhtes sõbralikud. Kui ma need närvimürgid, geenimuundajad ja keskkonnamürgid omale pähe panen, siis muidugi see mõjutab mu keha. Tavaliselt peab värv umbes  40minutit ikka peas olemas. Muidugi läheb midagi läbi peanaha vereringesse. Ja kui see lõpuks tuleb peast maha pesta, siis see kõik jookseb veega torust alla loodusesse.

Ammoniaak ja etanolamiinid
Üsna palju reklaamitakse juuksevärve loomuliku ja looduslikuna siis, kui see ei sisalda ammoniaaki. Siinjuures peaks siis uurima, miks see ammoniaak sinna juuksevärvi pandud on ja millega seda asendada saab.
Ammoniaak on väga mürgine, juuksevärvis on selle eesmärk juuksekarva paisutada, et avaneks seda kattev soomuskiht, mis laseks värvipigmentidel juukse sisemusse minna. Nii et ammoniaak lõhub juukse ära ja täidab selle mürgise sünteetikaga. Tõsi ta on, värskelt värvitud pea on ilus, sile ja läikiv. Ent igaüks, kes sellise juuksevärviga oma juukseid värvinud teab, et pikka pidu pole. Sünteetikaga värvitud juuksed kaotavad ruttu oma läike ja sileduse ning juukseotsad muutuvad kuivaks ja katkenuks. Selle tarbeks soovitatakse kasutada mitmeid põnevaid potsikuid, kus sees spets-šampoonid ja pehmendavad palsamid. Kui seda kõike lähemalt vaadata, on see lihtsalt nii tobe.
“Ammoniaak ei mõju ainult negatiivselt kiudkihile, vaid kahjustab ka valku, mille nimeks on türosiin, mis asub juukse sees. Kui türosiin kahjustada saab, ei suuda see värvi juukses hoida, juus muutub kuivaks ja rabedaks.” – Iluguru.ee

Keemilised juuksevärvid põhinevad sellel, et juuksekarv tuleb lahti murda ja kunstainetega täita. Paljud sünteetilised värvid sisaldavad ka metallisoolasid (plii, hõbe, vask), mis seob värvi kindlamalt juuksekarvaga. Karv kaotab peale kõige muu ka niiskust, mistõttu on keemiliselt värvitud juus suht niru olemisega – kuiv, katkev ja läiketu.
Kui juuksevärv ei sisalda ammoniaaki, aga on püsivärv, siis tõenäoliselt on ammoniaak asendatud etanolamiiniga (allergeen). Ent see käitub sarnaselt oma “kurja” eelkäijaga – avab juukse soomuse. Etanolamiine on kolme sorti: mono-, di- ja trietanolamiin. Mitmed “looduslikud” juuksevärvid, mida reklaamitakse loodussõbraliku ja ammoniaagivabana sisaldavad enamasti kas dietanolamiini või trietanolamiini, mis pole kuigi palju leebemad. Ainult monoetanolamiini sisaldav värv on juuksele leebem, sest see avab juukse soomust vähem ja mitte nii kiirelt nagu teised etanolamiinid.
US National Library on Medicine andmebaasis on uurimustöö etanolamiinidest, kus mainitakse kõige ärritavamana just monoetanolamiini. Üsna räige on kirjeldatud loomkatseid lugeda… Üleüldiselt põhjustavad etanolamiinid selle töö põhjal organikahjustusi ning neerudel ja maksal on sellest mürgist väga raske vabaneda. Kõige vähem kahjulikuks tunnistatakse sellest perekonnast dietanolamiin, seda suutis keha ka uriiniga väljutada.
Etanolamiinid on alkoholipõhised ja juuksevärvi pakil võivad need olla märgitud ka lihtsalt ETA (etanolamiin), DEA (dietanolamiin), TEA (trietanolamiin) või MEA (monoetanolamiin). Võib olla märgitud ka nii: 2-AMINO- ETHANOL; 2-AMINOETHANOL; 2-HYDROXYETHYLAMINE; ETHANOL, 2-AMINO-; ETHANOL, 2AMINO; MEA; MONOETHANOLAMINE; 2-AMINOAETHANOL (GERMAN) ; 2-AMINOETANOLO (ITALIAN) ; 2-AMINOETHANOL (OSHA) ; 2-HYDROXYETHYLAMINE

Henna on parim valik juuste värvimiseks!
Esimest korda proovisin hennat siis, kui ootasin esimest last. Tahtsin toonida, kuid keeldusin kasutamast kõva keemiaga tavapäraseid juuksevärve. Ostsingi siis Kaubamajast mingi karbis hennasegu, panin selle pähe ja pärast kirusin, sest sel hennal oli väga tugev heina lõhn ja see ajas mul südame täiega pahaks. Mõni aasta hiljem proovisin Logona henna pulbrit, see ei hakanud samuti üldse pähe. Logona hennapõhine kreemvärv andis kerge tooni, aga ei midagi erilist. Olin juba käega löömas, aga viimasel hetkel avastasin hennaserai.ee veebipoe ja blogi hennaleht.wordpress.com. Sealt leidsin juuksuri, kes Tallinnas hennaga värvib (Kamibi ilusalongis). Läksingi tema juurde, ta värvis hennaserai pulbritega ja tulemus oli väga okei, tumepruun, just nagu tahtsin. Järgmine kord ostsin juba ise hennaseraist pulbrid (henna, amla ja indigo), segasin need endale sobivas vahekorras kokku ja mätsisin pähe. Jälle väga ilus ilus värv tuli.

Mulle meeldib, et mu juuksevärv ei sisalda kangeid toksiine, mis mürgitavad mu keha, kodust keskkonda ja loodust. Mulle meeldib, et juuksed on ilusad ja läikivad kogu aeg ja kui värv ka kulub, siis see luitub kuidagi väga ühtlaselt. Samuti lisab hennaga värvimine kohevust ja on juustele ning peanahale pigem toitev ja kasulik, mitte kahjulik. Ausalt, ma olen siiani hämmingus, kuidas henna annab juustele nii pikalt püsiva läike. Lisaks ilmneb päikese käes terve lai värvispekter, mis juustelt vastu sillerdab. Hämmastav! :)

hairdiagramAga mis see henna on ja kuidas toimib?
Henna on nii fantastiline, sest see ei lõhu juust, vaid katab ja ühineb juukse struktuuriga.
Henna on taim, see kasvatatakse, kuivatatakse ja tehakse siis pulbriks.
Henna lehed sisaldavad tanniini (nimega Lawsone). Kui pulbristatud henna lehed segada kergelt happelise vedelikuga (nt õunaäädikas, sidrunimahl, sidrunhape), siis taimeraku tselluloosist seinad lahustuvad ja tanniini värvimolekulid on vabad välja liikuma. Need katavad juuksekarva ja ühinduvad keratiiniga.
J
J
Henna on taim, mis üksi annab punase või oranžika värvi. Musta või pruuni saamiseks kasutatakse taime nimega indigo, mille pulber tuleb veega segades sinakas-rohekas. Retsepte on palju, allikaid leiab mu loo lõpust, julgustan uurima :).
Hennaga ei saa heledamaks värvida, ent sõltuvalt oma juuksetoonist annab see värve heledast maasikablondist mustani välja.

Minu loomulik juuksevärv on tumepruun, tahtsin värvida sellest veel tumedamaks, aga mitte väga punase läikega, nii et jahedama tooni jaoks kasutasin amla marja pulbrit.

Minu juuksevärvi retsept on selline (ma teen suht käe järgi, värv läheb kuivadesse puhastesse juustesse):
Sega 30g hennat õunaäädikaga (v nt sidrunimahlaga) paksuks pastaks (nagu kartulipudru), kata tihkelt kinni ja jäta 12 tunniks seisma. Mul on seisnud kaks ööd ka, töötab ikka :).
Järgmisel päeval sega hennapastale juurde 30g amlat ja lisa nii palju vett, et see oleks nagu vedel kartulipudru.
Siis sega teise nõusse 45g indigod (mida rohkem, seda tumedam) veega, nii et tuleks jälle paks möks.
Sega kokku henna+amla ja indigo.
Pane värv juustesse, kui on peas, käi veel märja käega üle ja masseeri sisse, et kõik saaks kaetud. Mina tõmban siis tihkelt pähe kummiga kilemütsi, selle peale keeran kõvasti ümber pea kilekoti ja siis rätiku, sest värv töötab soojas. Hoian u 4 tundi ja pesen maha – voila :D. => kergelt punaka läikega tumepruun.

Hea selgitus, kuidas henna, amla ja indigoga tumepruuni värvi saada:
http://www.mehandi.com/shop/amla/amlabrunette.pdf

Head hennatamist!

Allikad:
US National Library of Medicine “Toxicology of mono-, di- and triethanolamine”
Hennaleht
Iluguru “Mis on ammoniaak ja miks seda juuksevärvides kasutatakse”
Henna For Hair, Real people´s henna mixes, basic mixes