Saksa Bundestag nõustus 18. mail seaduseelnõuga, mis näeb ette karmistunud nõuded karusloomakasvandustes. Muuhulgas sätestab eelnõu, et minkidel ja nutriatel peab olema ujumiseks bassein ning rebastel kaevamisvõimalus. Loomade eestkoste organisatsiooni Loomuse hinnangul on sellise eelnõu puhul tegemist sisuliselt karusloomafarmide keelustamisega.

“Samasuguste heaolunõuete vastuvõtmine Itaalias ja Šveitsis on kohalikud karusloomafarmid välja suretanud ja uusi pole rajatud, sest karusloomadele nende heaolu tagamine ei ole majanduslikult mõttekas. Just sel põhjusel taotleme ka Eestis eelkõige keelustamist, mitte nõuete karmistamist. Pole mõtet koostada seadust, mille täitmine käib igal juhul üle jõu,” selgitas Loomuse juhataja Kadri Taperson. “Eeldatavasti sulgevad ka Saksamaa allesjäänud kuus naaritsafarmi peagi oma uksed, sest heaolunõuete järgimine pole kasumlik.”
Mis puudutab Eestit, siis Tapersoni sõnul tuleb karusloomafarmide keelustamine sõltumata täna võimul oleva riigikogu otsusest farmid Eestis alles jätta, taaskord ja veelgi teravamalt päevakorda juba järgmise riigikogu koosseisu ajal. “Karusloomafarmide keelustamine on üles võetud ka Euroopa Liidu tasandil. Ühiskondlik surve farmidele nii Eestis kui ka mujal maailmas on kasvamas,” nendib Taperson.
Kantar Emori poolt detsembri lõpus läbi viidud uuringu kohaselt ei poolda 69 protsenti Eesti inimestest loomade kasvatamist ning hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.
Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Austria, Horvaatia, Holland, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Saksamaa liidumaad Baier, Hesse, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein ning Belgia suurim piirkond Valloonia täielikult, osaliselt Švetsi, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa, USA. Karusloomafarmide keelud on eriti tugevalt päevakorras Belgias, Tšehhi Vabariigis ja Luksemburgis.