Uskumatu, aga tõsi – 10 aastastel lastel leiti arterites rasvatriibud, mis on veresoonte lubjastumise eeläija. Nii et paljude jaoks polegi enam küsimus, kas peaks peaks elama tervislikult, et vältida südamehaigusi, vaid kuidas juba olemas olevat haigust tagasi pöörata.

1953. aastal ilmus Ameerika meditsiiniassotsiatsiooni ajakirjas (Journal of American Medical Association) artikkel, kus kirjutati Koreasse sõdima läinud USA sõdurite südameveresoonkonna tervisest. Õigemini tervise puudumisest, sest [highlight]300 sõduri lahkamisel selgus, et 77% neist 22aastastest meestest oli kaugele arenenud ateroskleroos. Mõnedel olid veresooned üle 90% ummistunud.[/highlight] Järeldati, et südame-veresoonkonna haigused tekivad aastaid enne, kui haigusest saab tuntav ja diagnoositav probleem.
Selle uuringu tulemusel otsustati teooriat uuesti kontrollida ja jõuti sama järelduseni – järgmise 1500 Koreas langenud Ameerika sõduri lahkamine andis sama tulemuse.

Aga millal haigus alguse sai?
1969. aastal Texase Ülikooli Meditsiinikoolis uuritud 10aastastel lastel oli 100% veresoontes rasvatriibud.
New England Journal of Medicine ajakirjas avaldatud tuntud Bogalusa südameuuring andis aga 80. aastatel põhjustele uue vaatenurga. Uuriti 30 inimest, kes surnud 3-26aastaselt, leiti, et kõige suurem riskifaktor oli kolesterool (LDL).

Et asjas selgust saada, uuriti järgmisena 3000 õnnetuses surma saanud inimest, kes olid vanuses 15-34 aastat. Ajakirjas Pediatrics ilmunud artiklis kirjutasid uurijad, et isegi 15-19aastastel noortel oli alanud ateroskleroosi areng ning juba puberteedieas peaks alustama ennetamisega.
11aastastel lastel, kes pandi väherasvasele toidule, paranes veresoonte tervis oluliselt.
Nii et jah, ateroskleroos, veresoonte lupjumine, algab juba lapseeas!

Dr Ornish ja dr Esselstyn tõestasid, et väherasvasel taimsel toidul saab juba olemasolevat südamehaigust tagasi keerata, ravida. Veresooned taastuvad, kui neile võimalus anda.
Selleks ei peaks ootama esimest insulti või infarkti, parem alustada siis juba kohe.

Kõik täpsemad numbrid-andmed-viited on videos.
I

Allikas:
NutritionFacts.org