Enam kui 6000 inimese 18aastase jälgimise põhjal selgus, et loomse valgu rikas toitumine põhjustab vähki  ja enneaegset surma.

Märtsis ilmus ajakirjas Cell Metabolism artikkel, mis ringleb mööda internetti nagu kulutuli. Lõuna-California Ülikooli teadlased uurisid 6318 üle 50aastast inimest 18 aasta jooksul ning leidsid, et loomserikas toitumine on pea sama ohtlik kui suitsetamine!
Keskealistel inimestel, kes sõid loomse valgu rikast toitu, oli neli korda suurem risk surra vähki, võrreldes valguvaest toitu söövate inimestega.

Üks uuringu autoritest, biogerontoloogia professor ja Lõuna-California Ülikooli Pikaealisuse Instituudi direktor Valter Longo, ütles tabavalt: “Küsimus pole mitte selles, kas mingi dieet aitab sul saada hakkama järgmised kolm päeva, vaid selles, kas toit, mida sa sööd aitab sul elada ka 100 aastaseks?”

Lisaks sellele, et liigse loomse valgu söömine on seotud dramaatilise vähki suremise riski suurenemisega, näitab uuring, et need, kes söövad rohkelt loomset toitu – liha, piima, juustu – surevad tõenäoliselt ka varem.

[highlight]18aastase uurimisperioodi jooksul oli valguarmastajatel 74% suurem tõenäosus surra kui neil, kes olid valguvaesel toitumisel. Samuti surid valguarmastajad rohkem diabeeti.[/highlight]

Valk ja kasvuhormoon
Valk kontrollib kasvuhormooni IGF-I, mis aitab meie kehal kasvada, kuid on ühtlasi seotud ka vähi arenguga. Pärast 65. eluaastat langeb kasvuhormooni tase, viies võimaliku lihaste- ja rasvkoe kaotuseni. Uuring näitas, et pärast 65. eluaastat on mõõdukas valgutarbimine seotud vähema haigestumisega. Siiski näitab professor Longo varasem uuring, et mida madalam kasvuhormooni tase, seda vähem riske kõikvõimalikeks haigusteks.

[highlight]Oluline leid on see, et taimne valk polnud sama kahjulik kui loomne valk[/highlight]. Professor Longo uuring kinnitab ka juhtivate terviseagentuuride soovitust (näiteks Maailma Terviseorganisatsioon), et inimene vajab päevas maksimaalselt 0,8g valku kg kohta.

Valgurikas toitumine on uuringu kohaselt siis, kui inimene saab üle 20% kaloritest valkudest. Tervislikuks peeti, kui valkudest tuli 10% kogukaloritest.

Seda teooriat katsetati ka hiirtel. Hiirtel, kes said vähese valguga toitu, oli vähem vähki ja nende kasvajad olid poole väiksemad võrreldes hiirtega, kes olid valgurikkal toidul.

Longo ütleb: “Meil kõigil on mingil hetkel elus vähirakud. Küsimus on selles, kas need arenevad ka edasi. Tuleb välja, et seda mõjutab suuresti valgu söömine.”

Kes on tähelepanelikult lugenud raamatuid 80/10/10 ja The China Study, teavad seda informatsiooni juba varem, ent võib olla on hea kuulda, et see teadmine levib järjepidevalt ka teaduskogukondades. Eriti, kui Atkinsi ja Paleo dieet aina populaarsust kogub.

Allikas:
ScienceDaily.com