Mäletad, kui näitleja Ott Sepp ajas üleriiklikus televisioonis täielikku pläma suust välja, rääkis põllumajandusärikate tellimisel liha kasulikkusest. Sellest on nüüd enam kui pool aastat möödas, vahepeal on palju juhtunud, ent liha propaganda pole kuskile kadunud.

Kirjutasin toona arvamusloo Laserile, lisan selle ka siia. Ja ütlen ette, et ära usu, ei ole nii, et liha on tervise alus.

Põllumajandusärikad ehk Põllumajanduskoda tuli detsembris lagedale kolme videoreklaamiga, väites üleriiklikus televisioonis, et liha söömine on tervisele kasulik, kariloomad on vajalikud elurikkuse hoidmiseks ja et liha söömine aitab säilitada traditsioone, sest ega ei kujuta ju ette pidulauda lihata.

Olen 12 aastat perega vegan olnud, õppinud toitumist väärikates ülikoolides nagu Cornell ja Stanford ja süvenenud molekulaarbioloogiasse. Kui ma Ott Seppa esimest korda telekast nägin neid lollusi rääkimas, hakkasin lihtsalt naerma. Ma praegu ka naeran neid ridu siin kirjutades.

Kui meeleheitel peab olema arvamaks, et inimesed sellist asja usuvad? Kindlasti leidub neid, kes usuvad, ent palju on ka neid, kes just samamoodi teleka ees itsitavad ja kukalt kratsivad.
Ma olen olnud ka pea 20 aastat kommunikatsioonimaailmas ja tunnen ära, kui keegi ajab jama, sest vesi on ahjus.


Taimsete toodete turg kasvab kiirelt

Muidugi, vabas meedias võib kõigest kirjutada ja kel raha, see võib kasvõi oma koduvideo TV3s reklaamina avaldada. Eestis. Sest maailmas on tänaseks levinud trend seista jätkusuutlike väärtuste eest. Aasta tagasi teatas näiteks üks briti suurimaid väljaandeid the Guardian, et nad ei aktsepteeri reklaame fossiilkütusega seotud firmadelt. Just äsja, augustis, avaldas teine suur väljaanne Forbes, et loomatööstuse produktid ei peaks olema sugugi liberaalne teema enam, st valik on selge – taimne. Ja halleluja (sest kuidas nad teadsid?!) – septembris avaldas Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee (Physician Commettee for Responsible Medicine) video pealkirjaga “Lihatööstus rahastab petlikke reklaame veiselihast”, kus Washingtoni meditsiinikeskuse juht, vegan insuliini leiutaja, hinnatud arst ja teadlane, George Washingtoni ülikooli meditsiinikooli professor dr Neal Barnard hoiatab inimesi valereklaamide eest. Tuleb välja, et ka USAs käib tihe liha-lobby.

On see juhus, et lihatööstus üle maa kannatab käibe kaotuse all ning üsna samal ajal hakati rääkima liha kasulikkusest?

Vegan toodete turg on üks kõige kiiremini kasvavaid turge maailmas. Ka Eestis on vegan-, keskkonnasõbralikud ja jätkusuutlikud tooted ainult tõusujoones. Maailma ühe vanima vegan organisatsiooni Vegan Society hinnangul kasvas ainuüksi aastatel 2012-2017 vegan toodete turg 987% ja vegan kaupa guugeldatakse kolm korda rohkem kui vegetariaan või gluteenivabasid tooteid. Kusjuures pool vegan toodete käibest pärineb piimatoodete asendusest. Arvestades, et 68% maailma elanikest on laktoosi seedimine probleemne, siis ega ei imesta.

Internetis poodlemine on mõjunud vegan toodete müügile plahvatuslikult. 2018. aastal hinnati vegan toodete turu väärtuseks 12,69 miljardit dollarit, siis 2026. aastal on nõudlus juba üle 26 miljardi ning kasv on püsivalt ülesmäge, eeldatavalt 9-10% aastas.

Rohefondid on taastunud koroonast kõige jõulisemalt. Morgan Stanley, üks tuntumaid investeerimispanku ja finantsettevõtteid maailmas teatas, et 2019. aasta algusest on rohelistest ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvatesse fondidesse liikunud umbes 200 miljardit dollarit ning see on tõstnud nende kogumahu ligi 1 triljoni dollarini – muide, ligi ¾ sellest fondimahust on Euroopas, mis on maailmas selgelt roheinvesteerimise muutust vedamas.

Euroopa Liit on suurim ühtne turg maailmas ja sellel on võim kujundada maailmamajandust viisil, mis toimib inimõiguste ja keskkonna huvides. Nüüd on aeg seda võimendust kasutada.

Paradoksaalselt saabki üheks koroonaviiruse võitjaks pidada rohelise mõttemaailma levikut. 

Ettevõtte väärtuse hindamisel väheneb kasumi suuruse olulisus ning tõuseb eesmärgi ja tegevuse olulisus, kust ja mille pealt seda kasumit üldse teenitakse. Põllumajandusärikad? Äkki on aeg äri ümber mõelda? 


Kes eestlasi hoiatab?

Miks astuvad veganid välja põllumajandusärikate vastu sõna võtma? Kes meie rahva tervist hoiab? Miks meil on koolides piimapanged ja lihatoidud samal ajal kui teadus näitab, et tervis on parem, kui loomset süüa vähem või üldse mitte?
Üks maailma suurimaid teadusuuringute kogusid, National Institutes of Health on täis tuhandeid selliseid teadustöid, kõik suuremad toitumisorganisatsioonid soovitavad taimset… Ja ma võitlesin neli aastat, et saaks lapsele kooli taimset toitu. Samal ajal, kui riiklikult tehakse linnukesi Kestliku Arengu Eesmärkide taha, Tallinn on Rohepealinn ja räägitakse kliimamuutuste leevendamisest. Äkki alustaks oma toidulaualt? Siin on kõige suurem mõju. Loomade kasutamine toiduks, seejuures põllumajandusloomade pidamine põhjustab suurema osa kõikidest kasvuhoonegaasidest üle maailma.

Kus on eestlaste tervise eest seisjad riiklikul tasandil?
Absurdne, et haige ja piinatud looma piima, lihaseid või munarakku peetakse inimese tervise aluseks. Ja taimede söömine on ekstreemne?

Aga põllumajandusärikate väited? Lükkame need siis ka ümber? Lihtsalt öeldes on tõsi kõik vastupidine.
.

Liha pole tervisetoit. Liha on haigusetoit

Harvard loobus juba aastaid tagasi liha soovitamast ning nende toidutaldrikul on kirjas “tervislik valk”, soovitades pähkleid, ube, kana ja kala. Sarnast teed läks äsja ka Kanada. Me ei räägi enam püramiidist, vaid taldrikust, kus enamuse moodustab vegan toit – puu- ja juurviljad, teraviljad, pähklid ja seemned, kõigest pisike osa on liha ja muna, millest saab ka täiesti loobuda ja tarbidagi ainult taimset.
Punane liha ei ole ammu juba tervisetoit, vaid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohaselt grupp 2a kantserogeen (ja töödeldud liha grupp 1) ehk samas reas asbesti ja tubakaga!

Ma ei jõua siia üles märkida kõiki neid organisatsioone, mis vegan toidu on ammu heaks kiitnud (sest neid on lihtsalt nii palju!), lähim neist meie naabrid Soomest (riiklikud toitumissoovitused), kus kinnitatakse, et taimetoit sobib beebist raugani ja on kasulik nii inimese kehale kui meie planeedile.

Ja muide, möödunud aasta ÜRO raport rõhutab taas, et 75% nakkushaigustest on seotud loomade ja loomsete toodetega.

Ka B12 pole enam ammu teema ning liha ei sisalda vitamiine ega kiudainet, mida sa aga saad vabalt kõigest taimsest. 

Arusaam, et liha on parim valkude allikas pärineb asendamatute aminohapete kõrvutamisest. Selle põhjal on inimese parim valguallikas teine inimene. Aga et kannibalism ilmselt meeldiv pole, soovitatakse järgmist sarnast – looma. Tegelikkuses saab kõiki asendamatuid rasvhappeid taimsest ning juba 70ndatel lükkas valkude kombineerimise teooria ümber sama naine, kes sellega üldse lagedale tuli – Frances Lappe.

Mis puutub valku, siis kõik, mis kasvab sisaldab valku. Kui valgud moodustavad sinu kogu kaloritest rohkem kui 20%, on see ebatervislik ja soodustab degeneratiivsete haiguste tekkimist. Valku saab tervislikumalt ubadest, läätsedest, teraviljast, aga ka näiteks spinatist, brokkolist, samuti ka puuviljadest. Söö lihtsalt terviktoitu (töötlemata, nt mitte valge riis, vaid kestaga riis) ja vajalik hulk kaloreid ning sul pole valguprobleemi.

Loomapidamine ei hoia elurikkust, vaid hävitab seda

NASA andmetel on enamus Läänemerest tänaseks surnud tsoon. Surnud tsoonid on vähese hapnikuga piirkonnad meredes ja suurtes järvedes, kus vee alumise kihi hapniku tase on väga madal või puudub täiesti. Et taolisi tingimusi taluvad väga vähesed organismid, hävitab selliste alade laienemine paljude olendite elupaiku.

Surnud tsoonide arv kasvab pidevalt, peamiselt asuvad need suurte kontinentide rannikualadel.

Surnud tsoonide tekkimise peamiseks põhjustajaks on põllumajandus ja loomakasvatus. Eutrofeerumine ehk veekogude rikastumine taimede toitainetega (enamasti fosfori ja lämmastukuühenditega) muutus oluliseks keskkonnaprobleemiks umbes 50 aastat tagasi, kui põllumajandus intensiivistus ja hakati suuremahuliselt kasutama mineraalväetisi ning suuri alasid kuivendama. Põllumajanduses kasutatavad lämmastiku- ja fosforirohked väetised satuvad läbi pinnase siseveekogudesse ja lõpuks merre, kus plankton kasutab seda toitainena ja hakkab vohama. Teisalt on põhjustajaks loomavabrikud, kus loomade korjustest ja väljaheidetest tulenevad toitained ja mürgid samuti pinnase kaudu lõpuks merre jõuavad.

Loomade pidamine hävitab ja mürgitab elukeskkonda, sellest on kirjutatud respekteeritud teadusajakirjades juba kümneid aastaid. Otseselt on elurikkuse ja tolmeldajate hukuga seotud ka intensiivpõllumajanduses levinud rohke pestitsiidide kasutamine.

Maailmas on kordades rohkem põllumajandusloomi kui inimesi – nad kõik vajavad kohta, kus elada, kus kasvatatakse neile toitu, kus neid tapetakse… Ilma selle koormata, ja arvestades, et inimesed moodustavad ainult 0,01% maailma biomassist (loomad aga 2.5%, seejuures on kariloomi metsikutest 10x rohkem), on selge, et me saaksime hakkama palju tervislikumalt ilma suure põllumajanduseta.


Liha ja traditsioonid?

See on mu lemmikteema! Ammu on aeg traditsioonid üle vaadata ja teha targemaid valikuid. Me ei ela enam ajal, kus toitu ei kasva või pole saada. Täna me saame valida. Keegi ei pea surema selleks, et mina saaksin maitseelamuse. Liha söömine aitab säilitada loomade piinamist, inimeste haigusi ja maailma saastamist. Ma arvan, on aeg uuteks traditsioonideks.

Kas ma kujutan ette jõule ja jaanipäeva ilma lihata nagu Ott põllumajandusärikate videos küsib? Jaa, väga lihtsalt! Mul on marineeritud tofu, norivorstid, ürtidega ahjukartulid, marineeritud juurviljad, kastmed ja segud, lademetes puuvilju, juurvilju… Mu toidulaud on kirevam ja keha kerge.

Mugavaim viis asjade muutmiseks ongi see, mis juba käib – nõudlus väheneb, kariloomi pole enam nii palju vaja ning loodetavasti kaovad sellega tulevikus kõik suured loomapidamised. 


Veganism on uus normaalsus

Siin pole midagi teha. On ainult aja küsimus, millal veganism on uus normaalsus. Tuleb aeg, kui poes ongi ainult taimsed valikud ja loomasööjad peavad otsima nurgapoodidest endale toidukraami kokku nii nagu praegu veganid Eestis teevad. 

Nii et tõesti kahju, põllumajandusärikad, teie pläma ei usu keegi ja teie faktid ei kannata mingit kriitikat. Aga naerma ajab küll, palun proovige veel, see on päris lõbus ajaviide!

Liisa-Indra Pajuste