Don Weaver – elus toidul 1977. aastast!

“Kui ma ujun, sõidan rattaga või mängin korvpalli, siis tihti unustan, et ma pole enam 20. eluaastates, enesetunne on nii hea!”

Don Weaver on olnud toortoidul kauem, kui enamusel tänastel toortoitlastel vanust on! 58aastane Don elab Californias Berkleye´s ning muutis oma toitumist, kui ta oli 21aastane California Ülikooli korvpallur. See oli 1977. aasta aprill, kuu enne, kui Star Wars´i film välja tuli. :)

37 aastat toortoidul elanud Don´i inspireeris uurida, mismoodi toitumise ja tervise seos saab tema sportlikku võimekust korvpalliväljakul tõsta. Ta leidis piisavalt infot, et muuta oma elustiili ja maailmavaadet ning leidis jõudu, et jätta profikarjääri taotlemine ja järgneda südamele. Tänaseks on ta ökoloog, mahepõllumajanduse spetsialist ning kirjanik.

Don luges toona üht Arnold Ehreti raamatut, tegi mõned lühikesed paastud ja läks siis täielikult elus taimsele terviktoidule, mis on rikas puu- ja juurviljade poolest. Pooleteise aasta jooksul muutus ta omnivoorist lihata-munata toitlaseks, siis veganiks ja siis toorveganiks.
“10- ja 14päevased veepaastud pärast toorveganiks muutumist aitasid mu kehal puhastuda, see lükkas kõik vana rämpsu välja ning häälestas maitsepungad tagasi paika,” mäletab Don.

“Kogu see protsess oli väga nauditav ja lõbus. Kui jätta kõrvale ka sõprade ja vanemate heast südamest tulnud arvamused, polnud tegelikult midagi rasket. Tunnen ennast seest puhta ja tervena, mul on palju energiat ning olen vaba loomatööstusel põhinevast põllumajandusest, see kõik tekitab minus suure tänutunde.”

Oma teekonnal luges Don dr Herbert Sheltoni kaastöötaja dr Virginia Vetrano raamatuid ja artikleid. Ka luges ta Natural Hygene liikumise alustala T.C. Fry töid. See kõik aitas tal leida tasakaalustatud elustiili.

“Kõige suurem kasu toortoidust on see, et ma tunnen end noore ja elusana, olen tõeliselt ärkvel ega karda enneaegset surma või haigusi,” mõtiskleb Don.

“Kui ma ujun, sõidan rattaga või mängin korvpalli, siis tihtipeale unustan, et ma pole enam 20. aastane, enesetunne on nii hea! Taimsel toidul on mu võimed kasvanud, kindlasti soovin siia tasemele veel mõneks ajaks jääda. Olen tänulik, et olen terve ning, et mul on vaimselt värske vaatenurk elule ja selle potentsiaalile.”

Doni märkimisväärse elujõulisuse võti on püsiv liikumine. Ta hoidub kindlast treeningprogrammist ning teeb seda, mis parasjagu meelepärane on. Põhiliselt tegeleb ta jooksmise, rattasõidu, ujumise, korvpalli, matkamise, raskuste tõstmise, jooga või kombinatsiooniga nendest tegevustest ja seda iga päev.

Doni jaoks ei piisa ainult sellest, et ta on toortoidul. Ta ütleb, et mida kergemaid puuvilju ta sööb, seda kergemalt ta ennast tunneb.
“Kui söön kergelt ja peamiselt puuvilju, on lihtsam üles hüpata ja nautida elustavaid harjutusi. Kui söön rohkem rasva ja valku, siis tunnen, et rohkem energiat läheb seedimisele, omastamisele ja elimineerimisele. Seega, tundub, et sellisel puhul on ka energiat lühemat aega,” selgitab ta.

Toitude valimise ja söögikordade osas jälgib Don keha loomulikku tarkust. “Püüan süüa siis, kui mul on tõeliselt nälg ja instinkt selleks, ka ei loe ma kaloreid. Minu jaoks tähendab see seda, et toidud ja kogused varieeruvad sõltuvalt hooajast ning kasutatud vaimsest ja füüsilisest energiast.”

Doni lemmikpuuviljad on aprikoosid, nektariinid, virsikud, kirsid, apelsinid, pirnid, mangod, melonid, papaiad, rolliniad, avokaadod, jackfruit, canistel, atemoya, sapote, litšid ja durianid.
Aedviljadest on tema lemmikud lehtsalat, spinat, lehtkapsas, juurviljalehed, herned, rohelised oad, porgandid, lillkapsas ja kurk.

Don on aastaid kasvatanud endale ise toitu orgaanilisel mullas. “Orgaanilises puhtas mullas kasvanud viljad on palju parema maitsega kui tavalises mullas kasvanud taimed,” teab ta. Oma kogemusest soovitab Don mitte hinnata vilja kunagi ainult ühest näitest.

Peamisteks rasvaallikateks on tal avokaadod ja orgaanilised pähklid-seemned, viimased eelistatavalt veel koorikus, näiteks mandlid, maapähklid, pistaatsiapähklid, makadaamia ja pekaanipähklid, päevalille-, kõrvitsa- ja kanepi seemned. Mõningaid seemneid ta idandab, näiteks läätsesid, mungubasid, päevalilleseemneid ja rohelisi herneid. Seda teeb ta peamiselt talvel-kevadel. Õli ta väga ei kasuta, kuid vahel harva lisab ta oma salatile veidi kanepiseemne- või linaseemneõli.

Milline võiks välja näha Doni päevamenüü?
Ühel tavalisel päeval teeb ta endale hommikuks apelsini-porgandi-õuna-peedi-selleri mahla, lisades juurde mõnd rohelist pulbrit või lisandit, millega ta parasjagu eksperimenteerib. Mõni tund pärast seda või siis nälja korral, sööb ta monotoite ehk ühte vilja kuni sellest isu täis saab. Kui tal jälle nälg tuleb, sööb ta smuuti datlite, banaanide, vee ja vahel ka kanepiseemnete, chlorella ja roheliste lehtedega.
“Tüüpiliselt pole ma pärast seda näljane kuni õhtuni. Siis teen salatisegu avokaadost, tomatist, rohelistest lehtedest tahinikastme mahlaga, peale vürtsika punavetika dulce helbed ja idandatud päevalilleseemned. Kui hommikust jäi mahla järgi, siis õhtul joon ma selle ka ära,” tutvustab Don oma päevamenüüd.

Lisandid?
Pärast 30 aastat toortoitumist külastas Don sõpra dr Alan Goldhammer´it TrueNorth Tervisekeskuses, et teha vereanalüüsid ja ülevaatus. Tema doktorist sõber leidis, et Don on väga hea tervise juures, kuid keha b12 varud olid veidi madalad. Sel hetkel lisas Don oma menüüsse b12 lisandi (metüülkobalamiin) ning sai sellest kasu. Doni sõnul on tänapäeval paljudel inimestel igasugusel toitumisel sellest vitamiinist puudu.
“Ma arvan, et igaüks võiks alustada oma aia pidamist ja lisada mulda looduslikke mineraale, et neid siis pärast taimede kaudu rohkem omastad,” soovitab ta. Mahepõllumajandus ja veganlus päästab planeedi
Doni kirglik huvi toidu ja aianduse vastu on tänaseks kasvanud karjääriks ökoloogi, kirjaniku ja orgaanilise aiapidajana. Ta on kirjutanud raamatu Regenerate the Earth!: Nature’s Call to Remineralize Our Soil, Re-Green Our Land, Rescue Our Climate and Restore Our Health ning mitmeid artikleid ajakirjadele Vibrance ja Living Nutrition.Oma raamatus kirjutab Don, et inimkond ja kogu elu Maal on ohus, kui jätkub pikaajaline pinnase kadumine, see mõjutab meie toidu kvaliteeti, metsi, atmosfääri.

“Igaühte meist on vaja, et teadlikult kasutada taastavaid võtteid ja meetodeid, mis pööravad tagasi hävingu ja võimaldaksid inimeste ja planeedi tervisel taastuda. Kui keegi teab sellest mingit tähtsamat asja, siis palun jätkake.”

Kuidas maad taastada?
Maa mineraliseerimine tähendab, et anname Maale tagasi kivimineraalid, mis me pinnasest “laenanud” oleme. Ta soovitab inimestel puistata aeda kruusa- või kiviliiva, sellisest “kivitolmust” on kõikjal kasu, seda võib puistata ka metsa.

“See on väga tore, et inimesed tahavad kasvatada “rohelisemalt” ja huvituvad orgaanilisest põllumajandusest, kuid paljudel jääb taasmineraliseerimine ja puude istutamine kahe silma vahele. Ka ei liiguta eemale loomsel põhinevast tööstuslikust põllumajandusest. Me peaksime olema inimesed ja kultuur, kes on kaastundlikud, parandavad ja taastavad,” on ta veendunud.

“Ma arvan, et inimesed peavad usaldama oma tundeid ja instinkte, et oma toidu kasvatamise viise muuta, kogukonnana muutuda ja teha elu paremaks mitte ainult endale ja lähedastele, vaid tervele planeedile. Me oleme kõik üks suur kogukond.”

Lisaks pinnase mineraliseerimisele ja et meie mõju vähendada soovitab Don: “Võta vähem ja anna tagasi palju rohkem, et maksta tagasi see, mis me Loodusele ja elule Maal võlgneme. Me teame, mismoodi maad mineraliseerida, kasvatada orgaaniliselt, puid istutada ja muuta Maa taas roheliseks tänu permakultuuri õpetustele.”

Neile, kes ei saa ise toitu kasvatada ega osta orgaanilist kraami, soovitab Don vältida kõige enam pritsitud toite, mis leiab Environmental Working Group’s Dirty Dozen nimekirjast, ka soovitab ta kasvatada siis rohelist toas, seemneid idandada.

Vabal ajal naudib Don looduses olemist taimede, puude, jõgede, järvede keskel. Samuti naudib ta raamatute lugemist, muusika kuulamist ja filmide vaatamist. “Olen tänulik, et mul on tüdruksõber, kes samuti naudib aiapidamist, elus toitu, lihtsat rohelist elu ning ilusate keskkondade loomist feng shuiga. Otsime just uut kodu, kus oleks avaram aed, et saaksime rohkem kasvatada ning aidata ka teistel permakultuuri põhimõtteid rakendada,” sõnab Don lõpetuseks.

Allikas:
Fruit-Powered