Tere!

Loen huviga juba aastaid Eesti Arsti ajakirja, osalt isiklikust huvist, osalt, sest mul on ümber mitmeid toredaid arste.

Tore, kui leiaksite, ergutaksite ja kajastaksite ka elustiilimuutustest lähtuvaid uuringuid.

St, väga põnev, et tutvustate riigi teadustöö aastapreemiaga arstiteaduste alal tunnustatud teadlaste tööd krooniliste põletikuliste nahahaiguste patogeneesist. Ent kuna avastatud geen on seotud ka Crohni tõve ja psoriaatilise artriidiga, tekkis minul küsimus toitumise ja soolestiku tervise seosega. Lisaks, kui psoriaasi patogeneesis on olulisel kohal kaasasündinud immuunvastuse aktivatsioon, tekib minul küsimus, milline seos võiks olla rinnapiimaasendajate kasutamisel (teil endal oli rinnapiimast väga hea artikkel tänavu aprillis).

Eesti Arst, märts 2016, artikkel lk 142, alalõik psoriaasi biomarkerite analüüsist: “Sellise põletikulise reaktsiooni mahasurumine peaks olema eesmärgiks uute ravistrateegiate väljatöötamisel.”
Mitte põletiku mahasurumine, vaid põhjuste ja seoste väljaselgitamine ikka?

Samas numbris, lk 180 on artikkel “Taimsetest allergeenidest põhjustatud kontaktallergia atoopilise dermatiidiga poisil”. Ja sama loo juhtlõigus on viimane lause: “AD-haigeid tuleks hoiatada lõhnastatud kreemide ja nn looduslike toodete liigse eelistamise eest.”

See on pooltõde ju.
Kes sellise haigusega kokku puutunud, seda ravinud ja uurinud, see vast teab ka, et mitte loodus, vaid sellest eemaldumine on üheks suureks põhjuseks. Artiklis oli tegu ikka korraliku kannatajaga, pidevad haigused, allergiad. Loo lõpus nendivad autorid: “AD ägenemisi seostavad lapsevanemad kõige sagedamini toiduga. /…/ seos toiduga täiesti võimalik.”

Aga pikas loos kordagi lahendusi toitumise või elustiili muutusega ei mainita. Ilmselt on huvi muud moodi läheneda nii suur, et see ei tulnud pähegi. Kuid võiks ja ausal töeldes ka peaks leidma muidki seoseid.

Tore, et kajastate migreeni, hambahaigusi, allergiaid, siirdamisi jne, saab lugeda botoksi põnevatest kasutusvormidest (reklaami rahaga seos?) – aga neid kõiki saab ennekõike korrigeerida, leevendada ja põhjuseid leida elustiilist – toitumisest, liikumisest, mõtlemisest.
Kas tõesti elustiili muutus võiks olla hullem kui fekaalse mikrobioota transplantatsioon (märtsi Eesti Arsti uudis, lk 169)?

Just oli diabeedikonverents, kus jagus ettekandeid ja müügistende ravimitele, kuid elustiilimuutust, sealjuures toitumise mõju ei arutatud? Miks? See on ju teada ja tõestatud, et elustiiliga saab diabeeti väga edukalt ravida (vt nt dr Neal Barnard).

Eesti Arsti lugedes jääb mulje, et fraktsioonide uurimine tervikust eraldi ja tablettide manustamine on rahuldav lahendus.

USAs on nt ammu välja töötatud vegan insuliin (dr Neal Barnard, arstikraad George Washingtoni Ülikoolist, 2012. aastast George Washingtoni Ülikooli Meditsiini ja Terviseteaduste Kooli meditsiinidotsent, Vähiprojekti president, Washingtoni Kliinilise Uurimiskeskuse juht. Kirjutanud üle 50 uurimistöö ja mitu raamatut toitumise mõjust inimese tervisele. Töötas välja insuliini ELISA, mis on vaba loomsetest produktidest);
ammu tõestatud loomse valgu kahjulikkus (Cornelli Ülikooli biokeemia emeriitprofessor Colin T. Campbell) ja et elustiiliga saab südamehaiguseid tagasi pöörata (dr Calwell Esselstyn, 2005. aastal sai ta esimesena Benjamin Spocki Kaastundliku Meditsiini auhinna, juhtinud Clevelandi Kliinikut, oli Ameerika Endokriinsüsteemi Kirurgide Assotsiatsiooni president, lõpetanud Yale´i Ülikooli. Kirurgina kinnitab, et südamehaiguseid saab kergelt ära hoida, kui me vaatame, mida sööme. / dr Dean Ornish, lõpetanud Harvardi Meditsiinikooli, on California Ülikoolis meditsiiniprofessor, tema tuntud Lifestyle Heart Trial avaldati The Lancetis, Ameerika Meditsiiniassotsiatsiooni Ajakirjas. Ajakiri Life Magazine järgi on dr Ornish „50 oma generatsiooni mõjukaima inimese hulgas“ ja ajakiri Forbes kohaselt on ta üks seitsmest maailma võimsaimast õpetajaist.)

Neid on veel: https://banaanisaar.ee/mis-on-elus-toit/teadus-ja-taimetoit/

Mulle, eestlasena, on meeldiv tunda, et Eesti Arst nendest “uuendustest” maha ei jää. Sest lugedes Lancetit ja British Medical Journalit, siis tõepoolest, ühelt poolt on põnev lugeda haigustest ja uutest uuringitest, ent väga tihti kajastatakse seal ka elustiili muutmisega tulenevaid mõjusid. Ja need mõjud on tihtipeale võimsamad kui ühegi droogiga annaks saavutada.

Kuna teie teadustoimetaja on Peep Talving (Eesti arstide superstaar? :)), siis selline rahvusvaheline inimene on ilmselt kõige mainitu ja rohkemaga veel ammu kursis ning ehk oskabki ka meie patsiendile ja arstidele vastavat teemat vaikselt tutvustama hakata.

Seega, armas Eesti Arst, avame ennast maailmale ja laiemale maailmavaatele. Ma usun, nii meie arstid kui ka patsiendid on valmis kuulama ja kaaluma ka elustiili muutustest tulenevaid kasusid!

Rõõmsat päeva,
Liisa-Indra